3-16-649/2

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-16-649 Määruse kuupäev 04.04.2016 Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi ******** taotlus riigi õigusabi saamiseks Resolutsioon Jätta taotlus rahuldamata Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest Asjaolud, kohtu seisukoht

1. Tartu Halduskohtusse saabus 04.04.2016 ******** taotlus riigi õigusabi saamiseks.
2. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 110 lg 1 esimese lause kohaselt on menetlusabi riigipoolne abi menetluskulude kandmiseks. Sama lõike p 3 järgi isiku taotlusel võib kohus menetlusabina määrata muu hulgas, et menetlusabi saaja ei pea maksma tasu menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi eest või ei pea seda tegema kohe või täies ulatuses.
3. HKMS § 110 lg 2 näeb ette, et menetlusabi andmisele advokaadi õigusabi eest tasumisel kohaldatakse halduskohtumenetluse seadustiku
4. peatükis sätestatut üksnes niivõrd, kuivõrd riigi õigusabi seaduses ei ole sätestatud teisiti.
5. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lg-le 1 on riigi õigusabi füüsilisele või juriidilisele isikule riigi kulul õigusteenuse osutamine käesolevas seaduses sätestatud alustel ja korras. Taotleja soovib riigi õigusabi kaebuse koostamiseks halduskohtumenetluses. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 10 lg 2 kohaselt on sellise taotluse lahendamine halduskohtu pädevuses.
6. Vastavalt RÕS § 6 lg-le 1 võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas sätestab RÕS § 7 lg 1 juhtumid, mil riigi õigusabi ei anta.
7. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Hinnang, kas isik suudab ise oma õigusi kaitsta, oleneb eelkõige vaidlusaluse asja keerukusest. Halduskohtus valitsev uurimisprintsiip ja selgituskohustus aitavad kompenseerida kaebaja õigusalaste teadmiste võimalikku puudumist. Kohus leiab, et käesoleval juhul on taotleja ise võimeline oma õigusi kaitsma. 7.Kaebaja soovib vaidlustada Viru Vangla 17.02.2016 käskkirja. Kohtu hinnangul ei ole tegemist menetluslikult ega sisuliselt keeruka haldusasjaga. Kuna õigust kohaldab kohus, ei ole nõutav, et kaebaja halduskohtule esitatavat kaebust õiguslikult põhjendaks, kuid oma probleemiga seotud asjaolude kirjeldamiseks on võimeline ka õigusteadmisteta isik. Tulenevalt uurimisprintsiibist on kohtul haldusasjades kohustus kaebajat vajadusel suunata ja abistada. Seega ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et kaebajal oleksid õigusalased teadmised. Uurimispõhimõttest tulenevalt selgitab halduskohus enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika. Kohus jätab taotluse rahuldamata RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel, kuna taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi.
8. Kuigi riigi õigusabi saamise esmaseks ja kohustuslikuks eelduseks on taotleja maksejõuetus, on kohtupraktikas asutud seisukohale, et kui kohus teeb taotluse põhjal kindlaks RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud aluse, ei pea kohus enam hindama riigi õigusabi taotluse lahendamisel taotleja majanduslikku seisundit vastavalt sama seaduse §-le 6 lg
10. Kirjeldatu alusel ning juhindudes HKMS § 110 lg-st 2 ning RÕS § 7 lg 1 p-st 1 jätab kohus ******** riigi õigusabi taotluse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Ülle Polluks kohtunik 2 2