Obsah (10)

§ 113§ 101§ 217§ 218§ 116§ 114§ 223§ 214§ 189§ 115

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Gerty Pau, Triin Uusen-Nacke, Üllar Roostoja Otsuse tegemise aeg ja koht 1. veebruar 2016, Tartu Tsiviilasja number 2-14-57946

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni võlgnevuse täitmiseni.

1. Jätta menetluskulud K.S.i kanda ning välja mõista K.S.ilt menetluskulude katteks P.T.i kasuks 2738,26 eurot ja riigituludesse 9,49 eurot. Menetluskulud 9,49 eurot tuleb K.S.il tasuda vastavalt käesolevale kohtuotsusele lisatud makseinfole.
2. Apellatsioonkaebus rahuldada. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
3. P.T. esitas 25.09.2014 maakohtule K.S.i vastu hagi, paludes tunnustada hageja taganemist poolte vahel 04.07.2014 sõlmitud müügilepingust või alternatiivselt tunnustada müügilepingu tühistamist hageja poolt ning kohustada kostjat andma hagejale üle müügilepingu järgi tasutud sõiduki ostuhinna 3500 eurot, sõiduki diagnostika ja tehnilise kontrolli maksumuse 76,51 eurot, intress auto ostusummalt 6,73 eurot ning seadusjärgne viivis 13.10.2014 seisuga auto ostuhinnalt 51,92 eurot ja diagnostikale tehtud kulutustelt 1,81 eurot, lisaks kohustada kostjat tasuma seadusjärgset viivist kuni kohustuse täieliku täitmiseni. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 04.07.2014 müügilepingu, millega kostja müüs hagejale 3500 euro eest sõiduauto Renault Espace (registreerimismärgiga XXX). Hageja eesmärk oli anda sõiduk oma tütre T.T.i kasutusse. T.T. vajas sõidukit eeskätt igapäevaseks liikumiseks kahe väikelapsega. Seetõttu oli üheks hagejapoolseks tingimuseks see, et sõiduki tehniline seisund võimaldaks sellega koheselt liikluses osaleda ja sõiduk ei vajaks lähitulevikus olulist remonti. Kostja kinnitas, et sõiduk on sobilikus seisukorras. Hageja tasus 29.06.2014 kostjale käsiraha 1000 eurot. Pärast käsiraha tasumist teatas kostja, et sõiduki õli, aku ja šarniirid vajavad vahetamist ning tuledega esineb probleeme. Hageja avaldas pärast puudustest teada saamist soovi tehingut mitte sõlmida. Kostja ütles, et kui hageja lepingu sõlmimisest loobub, ei ole tal õigust käsiraha tagasi saada. Hageja nõustus tehingu lõpule viima, et mitte kaotada tasutud käsiraha. Kostja käitumine on käsitletav teoga ähvardamisena tehingu tegemisele kallutamiseks tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 96 lg 2 p 3 mõttes. 04.07.2014 märgitud sõiduki puuduste loetelus tõi kostja välja, et sõidukil olid müügi hetkel järgmised puudused: automakk/raadio ei tööta; sõiduk vajab mootoririhma vahetust 220 000 km odomeetrinäidu täitumisel; turbopistikuga on esinenud probleeme, võib anda veateadet „Fuel injection system faulty“. Hageja tasus 04.07.2014 kostjale ülejäänud ostusumma, 2500 eurot, ja sai sõiduki enda valdusesse. Hageja tütar sõitis sõidukiga samal päeval Viljandist Tartusse. Sõidu ajal ja selle järel ilmnesid autol järgmised puudused: käigud ei läinud korralikult sisse; pidurid vilisesid 2 pidurdamisel; esirehvi juures tekkis ülekuumenemisele iseloomulik lõhn; sõiduki alarm lülitus pidevalt põhjuseta sisse, mille tõttu ei olnud sõidukit võimalik elurajoonis parkida. T.T. andis kostjale suhtlusportaali vahendusel korduvalt teada nii autol ilmnenud vigadest kui ka hageja soovist lepingust taganeda. Renault sõidukite ametliku esindus, City Motors AS Tartu esindus, tuvastas sõidukil täiendavate puudustena, et roolilatt, tagumised pidurikettad ja laager, õlitasemeandur, esitule Xenon lamp ja tule trafo, käsipiduri trossi mehhanismid, parkimisandur, tulede lüliti ja ukselingi silm vajavad vahetamist ning käigukast vajab remonti. Remondikulude kalkulatsiooni kohaselt läinuks sõiduki puuduste kõrvaldamine maksma 4077,86 eurot, millele lisandunuks käigukasti remondi maksumus. City Motors AS teenindaja suulisel hinnangul on roolilati, piduriketaste, käsipiduri trossi mehhanismide ja käigukasti puudused sedavõrd tõsised, et sõiduk ei vasta õigusaktidega kehtestatud tehnilistele nõuetele, mis lubavad sõidukiga liigelda. Hageja leidis, et sõiduk ei vasta võlaõigusseaduse (

) § 217 lg-te 1 ja 2 järgi lepingutingimustele, kuna sõiduk ei vasta keskmisele kvaliteedile, millele peaks vastama

1. a valmistatud ja elementaarselt hooldatud sõiduk. Sõidukit ei saa kasutada otstarbeks, milleks hageja seda vajas – igapäevasteks sõitudeks. Sõiduki kasutamist takistavad lisaks otsestele puudustele ka sõiduki tehnoseisundile kohalduvad õigusaktid. Hageja eesmärgiks ei olnud omandada sõiduk, mille remondikulud ületavad ostuhinna – sõiduki hinna ja remondikulude summa eest oleks võimalik osta uus samalaadne sõiduk. Hageja saatis 14.08.2014 kostjale uue kirja müügilepingust taganemise avaldusega. Kostja vastas, et sõidukil ilmnenud puudused vastavad selles vanuses auto normaalsele kulumisele ja kostja ei nõustu lepingust taganemisega.
2. Kostja hagi ei tunnistanud, leides, et lepingust taganemiseks või lepingu tühistamiseks puuduvad alused. Lepinguobjekt vastab lepingutingimustele ja kostja ei ole hagejat ega tema tütart ähvardanud. Kostja läbis sõidukiga vahetult enne selle üleandmist tehnilise kontrolli ja lasi kõrvaldada esinenud probleemid. Muudest puudustest ja sõiduki seisukorrast teavitas kostja hagejat, tema volitatud esindajaid ja tütart enne müügilepingu sõlmimist. Aku, mootoririhma, õli ja piduriketaste vahetamise vajadust tulevikus ei saa pidada sõiduki puudusteks, vaid see kuulub sõiduki pideva hooldamise hulka. Väide, et hageja sai õli, aku ja šarniiride vahetamise vajadusest ning probleemist tuledega teada 29.06.2014, ei vasta tõele, kuna šarniiri vahetamise vajadus ilmnes tehnilisel ülevaatusel 01.07.2014 ja probleem tuledega 04.07.
3. 04.07.2014 kostja poolt kirjutatud parandustööde loetelus on ära märgitud, et parempoolne šarniir on vahetatud, teostatud õli- ja stabilisaatori varraste vahetus ning uue aku paigaldamine. Mitmed sõidukil pärast selle üleandmist tekkinud probleemid on võimalik tekitada sõiduki sihiliku väärkasutusega. Selline käitumine T.T.i poolt on tõenäoline, kuna T.T. näitas sõiduki suhtes rahulolematust üles juba selle soetamise faasis. Esirehvi juurest tulnud kärsalõhna põhjuseks oli tõenäoliselt sõiduki kasutaja oskamatu käitumine. Pidurite korrasolekut tõendab ülevaatuspunkti testi aruanne. Kostja suhtles City Motors AS tehnikuga ning viimane märkis, et mõned probleemid on tekitatud tahtlikult (tagumisi pidureid on painutatud ja väänatud). Sõidukit kasutas ka hageja poolt seda enne ostmist üle vaatama volitatud H.T., kes telefonivestlustes kostjaga probleemidest sõidukiga ei rääkinud. Hageja pöördus autoteenindusse alles 11 päeva pärast sõiduki valduse saamist, millise aja jooksul oli sõiduk aktiivses kasutuses, kuigi hageja väidab, et sõidukil esinesid puudused, mis ei võimaldanud sõidukit kasutada juba selle üleandmise hetkel. Teeninduses fikseeritud puudused võisid tekkida sõidukit uue omaniku poolt kasutades. T.T. andis esmakordselt kostjale mõista lepingust taganemise soovist 07.07.2014 suhtlusportaali Facebook vahendusel. Kostja ja T.T.i vahel puudub lepinguline suhe ning 3 seetõttu puudus tal tahteavalduse esitamiseks õiguslik alus. Hageja 12.07.2014 avaldust ei ole kostjale kätte toimetatud, lisaks puudub selles täiendava tähtaja andmine puuduste kõrvaldamiseks. Puuduste kõrvaldamise ettepanekut ei ole kostjale tehtud. Kostja on vestlustes T.T.iga näidanud üles koostöövalmidust ja soovi probleemid lahendada, kuid hageja tütar on otsinud järjest enam põhjuseid, et tekitada hagejale lepingust taganemise võimalus. MAAKOHTU LAHEND
4. Tartu Maakohus jättis
5. mai 2015 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda ning mõistis P.T.ilt välja K.S.i kasuks menetluskulud summas 1080 eurot ja TsMS § 179 lg 1 alusel riigituludesse tunnistaja Jaanus Kõivule hüvitatud sõidukulu 9,49 eurot. Lepingust taganemise eelduseks on vastaspoole poolt lepingu rikkumine (

§ 101lg 1 p 4).

Müügilepingu müüjapoolse rikkumisega on tegemist, kui ostjale üleantav asi ei vasta lepingutingimustele (

§ 217lg 1), samuti peab müüja lepingutingimustele mittevastavuse eest vastutama.

Müüjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõendamiskoormis on sellele tugineda soovival poolel, seega hagejal. Kostja oli teadlik, et müügileping sõlmiti selleks, et hageja tütar saaks sõidukit kasutada igapäevasteks sõitudeks. Kostja pidi seda asjaolu arvestama ja müüma sõiduki, millega on võimalik igapäevaselt teedel liigelda. Ka kasutatud sõiduki ostmisel peab asi vastama lepingutingimustele, mis tähendab, et see võib olla kulunud, aga peab olema kasutatav otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse. Kui sõiduki läbisõit on 189 000 km, võib eeldada, et sellel võib esineda tavapärasest kasutamisest tulenev kulumine. Hageja pidi müügilepingut sõlmides olema teadlik järgnevatest kostja osundatud puudustest: autoraadio ei tööta; tuleks teha mootoririhma vahetus; probleemid turbopistikuga, veateade „Fuel Injection system faulty“ ekraanil. Varasemalt oli kostja hagejale puudustena välja toonud, et sõiduki õli, aku ja šarniirid vajavad vahetamist ning tuledega esineb probleeme. Need probleemid, millest hageja oli ostu sooritamisel teadlik või pidi teadlik olema, ei saa olla

§ 218lg 4 kohaselt müüja vastutuse aluseks.

Nii on tunnistaja M.K., kes viibis sõiduki esmase ülevaatamise juures, välja toonud, et auto summutist tuli sinist suitsu, oli kuulda kolinat parema ratta ees, tagumised pidurikettad ei olnud ühtlaselt kulunud. Sõidukiga proovisõidu teinud tunnistaja H.T. märkis samuti, et pidurikettad ei olnud ühtlaselt kulunud, oli tunda kõrbelõhna, konditsioneer ei töötanud, sõiduki eest oli kuulda kolinat. Riigikohus on märkinud, et kasutatud asjade puhul tuleb arvestada sellega, et asja senisest tavapärasest kasutamisest tingitud kulumine ja sellega kaasnevad puudused, mida sarnastel asjadel ei esine, ei kujuta endast veel lepingutingimustele mittevastavusi. Samas tuleb lepingutingimustele mittevastavust jaatada siis, kui asjal on puudusi, mida müüdud asjaga võrreldavatel kasutatud asjadel tavaliselt ei esine (3-2-1-23-10). City Motors AS tuvastas pärast sõiduki müüki hagejale, et sõidukil esinevad täiendavad puudused, millistest kohtu hinnangul olulisim ja ohtlikum oli vahetamist vajav roolilatt. See puudus oli varjatud puudus, st seda ei olnud pooltel võimalik avastada autot väliselt üle vaadates. Mõneti võib nõustuda kostja seisukohaga, et sõidukite tehnilist olukorda on õigus hinnata Maanteeameti atesteerimise läbinud isikutel ülevaatuspunktides, samas on teeninduses kuus päeva pärast sõiduki ostu (10.07.2014) tuvastatud objektiivne leid – roolilatist välja valguv õli – siiski oluline viga, mis õigeaegselt reageerimata jättes võib põhjustada fataalseid tagajärgi, ning nimetatud asjaolu kajastamine pakkumises ei saa olla tingitud üksnes teeninduse majanduslikust huvist. Küll on pakkumises uusi ilmnenud puudusi (näiteks erinevate andurite vahetamise vajadus), mis iseenesest sõidukiga liiklemist ei takista. Kohus lähtus eeldusest, et vaidlusaluse sõidukiga võrreldavatel kasutatud asjadel sellist ohtlikku puudust müügiolukorras tavaliselt ei esine, st mõistlik isik vahetust vajava roolilatiga sõidukit ei ostaks. Kohus tugines 4 oma seisukohas samuti asjatundjast tunnistaja, City Motors AS töötaja J.K.u ütlustele, mille kohaselt roolilati õlileke on pikemaajaline. Järelikult pidi vastav viga olema sõidukil juba selle üleandmise hetkel hagejale ja see ei saanud olla seotud hageja sõiduvõtetega kuue päeva jooksul enne City Motors AS-i pöördumist. Seega müüs kostja hagejale lepingutingimustele mittevastava sõiduki

§ 217

lg 2 p 2 mõttes ning vastutab selle eest

§ 218lg 1 alusel.

Kui lepingupool taganeb

§ 116

alusel lepingust seetõttu, et asi on puudustega, on kõrvaldatavate puuduste korral lepingust taganemine lubatud üldjuhul üksnes siis, kui lepingupool on andnud teisele poolele täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks (

§ 114

). Hageja esitas 11.07.2014 kostjale kirjaliku avalduse, kuid kostja ei ole seda kätte saanud. Lisaks avaldusest ei selgu, et hageja oleks andnud kostjale täiendava tähtaja sõiduki puuduste kõrvaldamiseks, vaid tegemist on üksnes lepingu tühistamise ja/või taganemise avaldusega. Kohustuse täitmiseks täiendavat tähtaega andmata võib kõrvaldatavate puuduste korral lepingust taganeda üksnes erandjuhul, milleks võib olla asjaolu, et rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu, või kui teine lepingupool teatab, et ta kohustust ei täida (

§ 116lg 4 teine lause).

Ka

§ 223

lg 1 toob välja, et müüjat loetakse müügilepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas siis, kui asja parandamine või asendamine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui müüja keeldub õigustamatult asja parandamast või asendamast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. Kohus tuvastas, ei saanud mitte kõik City Motors AS kindlaks tehtud puudused anda hagejale õigust müügilepingust taganeda. Olulisemaks tuli pidada varasemalt hagejale mitte teada olnud olulist puudust – roolilati vahetamise vajadust. Vastavalt City Motors AS 15.07.2014 pakkumisele maksis roolilatt ja selle vahetus esinduses 1306,55 eurot. Hagejal tulnuks anda kostjale täiendav tähtaeg varjatud puuduste kõrvaldamiseks ning alles juhul, kui kostja oleks teatanud, et ta ei kavatse kohustust täita, oleks hagejal olnud õigus lepingust taganeda. Vigane roolilatt ei olnud selliseks puuduseks, mis andnuks hagejale õiguse lepingust ilma täiendavat tähtaega andmata taganeda, vaid tegemist oli kõrvaldatava puudusega. Kohtu hinnangul ei ole kostja rikkunud kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks

§ 116lg 4 teise lause mõttes.

Seega jättis maakohus hageja esimese nõude, mis tugineb müügilepingust taganemisele, taganemise formaalsete eelduste täitmata jätmise tõttu rahuldamata. Hageja ei ole toonud välja asjaolusid, mis annaksid alust arvata, et kostja on hagejat kallutanud tehingut tegema õigusvastase ähvarduse või vägivalla mõju all. Hagejal oli võimalus enne tehingu sõlmimist pöörduda spetsialisti poole, kes selgitanuks talle käsiraha maksmise põhjuseid ja selle tagasinõudmise eeldusi. Vastav asjaolu ei ole aluseks tehingu tühistamisele TsÜS § 96 mõttes, mistõttu tuleb ka hageja alternatiivne nõue jätta rahuldamata. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 4. P.T. esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 29. mai 2015 otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldada või alternatiivselt saata asi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palub apellant jätta vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) kohaldas kohus vääralt

§ 114

ning jättis ebaõigesti kohaldamata

§ 116lg 4 ja § 114 lg 4.

Hageja esitas taganemisavalduse mõistliku aja jooksul arvates lepingurikkumisest teadasaamisest ning ei pidanud andma kostjale täitmiseks täiendavat tähtaega, kuivõrd tegemist oli niivõrd olulise rikkumisega. City Motors AS hinnangul olid roolilati, piduriketaste, käsipiduri trossi mehhanismide ja käigukasti probleemid sedavõrd tõsised, et auto ei vastanud 5 õigusaktidega kehtestatud tehnilistele nõuetele ning sõidukiga ei oleks tohtinud liikluses osaleda. Lisaks on igale mõistlikule inimesele selge, et inimene ei soovi osta autot, mille ostuhind on 3500 eurot, kuid mille remont läheb maksma ca 4000 eurot. Sama raha eest oleks olnud võimalik soetada uus keskklassi auto; 2) sätestab

§ 116

lg 4, et lepingust taganemine kohustuse täitmiseks

§-s 114 nimetatud täiendavat tähtaega andmata ei ole lubatud, kui kohustust rikkunud lepingupool kannaks teise lepingupoole lepingust taganemise korral kohustuse täitmiseks või täitmise ettevalmistamiseks tehtud kulutustega võrreldes ebamõistlikult suurt kahju. Kostja ei oleks hageja poolt lepingust taganemisel kahju kandnud. Ainus, mida kostja pidi tegema, oli auto tagasi võtta ja hagejale raha tagasi anda; 3) võib

§ 116

lg 4 teise lause järgi siiski lepingust täiendavat tähtaega andmata taganeda, kui rikuti

§ 116lg 2 p-s 2 nimetatud kohustust.

Jääb arusaamatuks, mis põhjusel asus kohus seisukohale, et kostja ei rikkunud kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu

§ 116lg 4 teise lause mõttes.

Müüjale oli teada, et sõidukit asub kasutama T.T. koos kahe väikese lapsega ja et ostu eesmärgiks oli igapäevane sõidukiga liiklemine koheselt pärast ostu. Ostja eesmärgiks oli saada sõiduk, mis ei vaja koheselt olulist remonti. Seega jäi hageja olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis, kuna sõiduki hind vastas keskmisele samaväärse sõiduki väärtusele, kuid sõiduk oli ulatuslike varjatud puudustega, mis tähendab hagejale ca 4000 euro suurust lisainvesteeringut. Sõidukit ei saanud alates ostuhetkest kasutada otstarbel, milleks seda vajati – igapäevasteks sõitudeks. 4) võib

§ 116

lg 4 teise lause järgi siiski lepingust täiendavat tähtaega andmata taganeda, kui teine lepingupool teatab, et ta oma kohustust ei täida.

§ 114

lg 4 sätestab, et kui võlgnik teatab, et ta kohustust ei täida või kui ta ei ole täiendava tähtaja jooksul kohustust kohaselt täitnud, võib võlausaldaja pärast teate saamist või tähtaja möödumist kasutada muid õiguskaitsevahendeid, sealhulgas nõuda kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist või taganeda lepingust või öelda leping üles. Taganemisavalduse esitamise hetkeks oli ilmne, et täiendava tähtaja määramisel ei oleks tulemust, kuivõrd kostja varjatud puudusi ei aktsepteeri. Kostja 29.08.2014 vastusest taganemisavaldusele loeb iga mõistlik inimene välja, et isegi kui müüjale anda täiendav tähtaeg puudus(t)e kõrvaldamiseks, siis ta neid kõrvaldama ei hakka, kuivõrd ei näe endal mingit süüd. Täiendavast tähtajast ei saa rääkida olukorras, kus kostja on hagejale öelnud, et on valmis arutama asja kohtus. Siinkohal kohaldub ka

§ 223

lg 1, mis sätestab, et müüjat loetakse müügilepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas ka siis, kui asja parandamine või asendamine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui müüja keeldub õigustamatult asja parandamast või asendamast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. Hageja esitas hagiavalduse kohtusse kuu aega hiljem kui müüja taganemisavaldusele vastas, seega oli müüjal selle aja jooksul võimalik teha ettepanek puuduste kõrvaldamiseks; 5) on kohus oluliselt rikkunud TsMS § 436 lõikeid 3 ja

1. Kohtuotsus on üllatuslik ja kohus on ületanud diskretsiooni piire. Kohus tugines otsuse tegemisel üllatuslikult asjaolule, et hageja ei andnud taganemisavalduses kostjale täiendavat tähtaega. Kumbki pool ei ole sellisele asjaolule menetluses tuginenud ning pooltel ei olnud võimalik selle asjaolu kohta oma arvamust avaldada, kuivõrd seda ei arutatud menetluses.
2. K.S. vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt: 1) leidis kohus ebaõigesti, et kostja on müügilepingut rikkunud, andes üle lepingutingimustele mittevastava eseme, ja vastutab selle eest

§ 218alusel.

Kostja käis vahetult enne sõiduki 6 müüki, 01.07.2014, autoga tehnokontrollis ja Carstopi remonditöökojas, kus roolilati lõtku ja leket ei tuvastatud. Tunnistaja A.K., kes tehnokontrolli teostas, vastas kostja küsimusele, et roolilati õlileke oleks tehnokontrolli käigus kindlasti näha olnud. Carstopi remonditöökojas vahetati autol õli, aku ja parem esišarniir, vaadati üle lõtkud sillas, vahetati ja reguleeriti sild. Carstopis remonttöid teostanud H.K. kinnitas tunnistajana, et auto oli tehniliselt korras. City Motors AS esindaja, tunnistaja J.K. väitis, et kolm olulist viga – käsipidur, roolilatt ja šarniir – oleksid pidanud ilmnema tehnokontrolli käigus. Samuti kinnitas J.K., et löökaugust või august läbi sõites võib saada kahjustada nii roolilatt kui ka šarniir. Seega ei ole põhjendatud kohtu seisukoht, et varjatud puudus (roolilati lõtk ja leke) oli olemas

§ 214

lg 2 järgi riisiko ülemineku hetkel, kuivõrd selline puudus pidi ilmnema vahetult enne müüki teostatud tehnokontrollis. Hageja kasutas autot nädala jooksul intensiivselt, läbides 700 kilomeetrit, ning kahjustus võis tekkida ajal, mil auto oli hageja kasutuses; 2) ei ole õige hageja väide, et kostja kannaks ebamõistlikult suurt kahju juhul, kui hageja nõuaks kõikide esinduses väljatoodud tööde tegemist summas 4000 eurot. Ainsaks puuduseks, mida pooled müügilepingu sõlmimisel ei võinud ette näha ja mille kõrvaldamist hageja kostjalt kohtuotsuse kohaselt nõuda saaks, on roolilati vahetamise vajadus, ning selle maksumus on vastavalt City Motors AS pakkumisele 1306,55 eurot. Seega on tegemist puudusega, mida on võimalik mõistlike kulutustega kõrvaldada. Tegemist ei olnud sellise kohustuse rikkumisega, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu, mis andnuks hagejale võimaluse taganeda lepingust täiendavat tähtaega andmata; 3) tagasitäitmine iseenesest kostjale kahju ei tähendaks, kuid kostjale on saanud ilmsiks, et hageja võis autot tahtlikult kahjustada. City Motors AS tehnik väitis kostjale, et mõned sõiduki probleemid on tekitatud tahtlikult – tagumisi pidureid on rikutud (heebli vm taolise esemega painutatud ja väänatud). Kuivõrd selline puudus oleks pidanud olema ilmne enne sõiduki üleandmist läbitud tehnilises kontrollis ülevaatuspunktis, siis on ilmne, et puuduse tekitas hageja tahtlikult. Sellisel juhul saaks kostja tagasi auto, mis on lepingueelse seisukorraga võrreldes halvemas seisukorras. Samuti ei saa olla kindel, et hageja autot heaperemehelikult kasutas ning seda tahtlikult mitteadekvaatsete sõiduvõtetega ei kahjustanud; 4) on see, et auto ostetakse kasutamiseks, loomulik ja kostja tegi ka kulutusi, et olla kindel, et asi lepingutingimustele vastab. See asjaolu näitab, et kostja käitus müügilepingu sõlmimisel heauskselt. Seetõttu peaks heatahtlik hageja andma kostjale tähtaja, et viimane saaks puudustes veenduda ning enda vastutuse korral need kõrvaldada. Kui hageja oleks andnud kostjale tähtaja puuduse kõrvaldamiseks, oleks kostja võimalusel teinud pingutusi, et teha kindlaks, kas ta puuduse eest vastutab, ja sellisel juhul puuduse kõrvaldanud; 5) ei ole kohus rikkunud TsMS § 436 lõikeid 3 ja

1. Kostja on tuginenud asjaolule, et hageja ei ole andnud kostjale täiendavat tähtaega puuduse kõrvaldamiseks (hagivastuse p 2.6). RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Apellatsioonkaebuses ei ole vaidlustatud maakohtu otsust osas, millega maakohus jättis rahuldamata hageja alternatiivse nõude 04.07.2014 müügilepingu tühistamiseks TsÜS § 96 lg 1 järgi. Seetõttu ei kontrolli ringkonnakohus nimetatud osas maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust.
3. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaidlustatud otsus tuleb tühistada materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise tõttu. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab hageja nõude ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja lepingu alusel saadud müügihinna 3500 7 eurot ning sellelt intressi 0,84 eurot ja viivise seisuga kuni 01.02.2016 402,59 eurot ning viivise müügihinnalt 3500 eurot alates 01.02.2016 kuni täitmiseni, samuti kahju 76,51 eurot ja sellelt viivise seisuga 01.02.2016 9,57 eurot ning viivise kahjusummalt 76,51 eurot alates 01.02.2016 kuni täitmiseni. Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskulude katteks kokku 2738,26 eurot (sh riigilõiv 650 eurot ja õigusabikulu 2088,26 eurot).
4. Hagiavalduse kohaselt palub hageja mõista kostjalt välja müügilepingu alusel saadud sõiduki müügihinna 3500 eurot ja sellelt arvestatud intressi ja viivise ning kahjuna sõiduki diagnostikakulud 76,51 eurot ja sellelt arvestatud viivise. Seejuures tugineb hageja 04.07.2014 müügilepingu taganemisele. Hageja peab nõude rahuldamiseks esmalt tuvastama, kas hageja on müügilepingust kehtivalt taganenud. Lepingust taganemise kehtivuseks peavad olema täidetud nii selle formaalsed eeldused, eelkõige olema esitatud vastaspoolele õigel ajal taganemisavaldus, kui ka sisulised (materiaalsed) eeldused, st taganemiseks peab olema seda õigustav põhjus, eelkõige oluline lepingurikkumine.
5. Hageja saatis kostjale 14.08.2014 müügilepingust taganemise avalduse (t.l 23). Kostja on taganemisavalduse kätte saanud ning 29.08.2014 saatnud hagejale vastuse (t.l 24), milles leidis, et taganemiseks puuduvad sisulised põhjused. Nimetatud asjaolusid ei ole apellatsioonimenetluses vaidlustatud. Seega on müügilepingust taganemise formaalsed eeldused täidetud. Maakohtu seisukoht (kohtuotsuse p 16), mille kohaselt tuleb hageja nõue jätta rahuldamata taganemise formaalsete eelduste täitmata jätmise tõttu, on eksitav. Kohtuotsuse põhjendustest on üheselt arusaadav, et tegelikult jättis maakohus hageja nõude rahuldamata taganemise materiaalsete eelduste täitmata jätmise tõttu, s.o põhjusel, et hageja ei andnud kostjale täiendavat tähtaega puuduste kõrvaldamiseks.
6. Nagu ringkonnakohus eelnevalt märkis, peavad taganemise kehtivuseks olema täidetud ka materiaalsed eeldused, st taganemisele tuginev lepingupool peab tõendama teise poole olulise lepingurikkumise. Kohtuotsuse p-de 9-15 on maakohus analüüsinud taganemise materiaalseid eeldusi ning jõudnud põhjendatud järeldusele, et hagejale lepingutingimustele mittevastava (olulise puudusega) sõiduki müümisega rikkus kostja oluliselt müügilepingut, mis annab hagejale sisulise aluse müügilepingust taganeda. Ringkonnakohus nõustub maakohtu sellekohase järeldusega ning leiab samuti, et hageja on olulise lepingurikkumise tõendanud. Et hinnata, kas tegemist on müügilepingu olulise rikkumisega, tuleb kindlaks teha, milles pooled lepingut sõlmides kokku leppisid.

§ 217

lg 1 kohaselt peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele ning

§ 217

lg 2 p 1 järgi asi ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, mille kohaselt oli müügilepingu sõlmimise tingimuseks see, et hageja tütar saaks sõidukit kasutada igapäevasteks sõitudeks (sh laste sõidutamiseks) ning sõiduk ei vajaks lähitulevikus olulist remonti. Kostja ei ole nimetatud hageja poolt esiletoodud pooltevahelisele kokkuleppe tingimusele apellatsiooniastmes vastuväiteid esitanud. Põhjendatud on ka see maakohtu seisukoht, et vahetamist vajav roolilatt oli sõiduki oluline puudus, kuna müüdud sõidukiga võrreldavatel kasutatud sõidukitel sellist puudust tavaliselt ei esine. Nimetatud rikke tõttu oli hagejale müüdud sõidukiga ohtlik liigelda ning selle kõrvaldamise maksumus oli 1306,55 eurot. Eelneva alusel on maakohus õigesti leidnud, et sellise puudusega hagejale üleantud sõiduk ei vastanud kokkulepitud lepingutingimustele ning 8 hageja ei oleks sõidukit ostnud, kui talle oleks selline sõiduki puudus teada. Seega rikkus kostja kohustust, mille täpne järgimine oli pooltevahelise kokkuleppe tingimustest tulenevalt hageja huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu. Kostja seisukoht, mille kohaselt ka vahetamist vajava roolilati puhul on tegemist sõiduki tavapärasest kulumisest tuleneva puudusega, ei ole põhjendatud. 11. Samas on ekslik maakohtu seisukoht, et hagejal puudus alus müügilepingust taganeda, kuna ta ei andnud kostjale täiendavat tähtaega puuduse kõrvaldamiseks. Käesoleval juhul on tegemist müügilepingust taganemisega ning

§ 223

täiendab

§ 116

lg-s 2 sisalduvat olulise lepingurikkumise loetelu täiendavate alustega müüjapoolse müügilepingu mittekohase täitmise puhuks.

§ 223

lg 1 kohaselt müüjat loetakse müügilepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas ka siis, kui asja parandamine või asendamine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui müüja keeldub õigustamatult asja parandamisest või asendamisest või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. Kuna

§ 223

lg 1 ei anna müüjapoolse müügilepingu olulise lepingurikkumise ammendavat loetelu, tuleb igal üksikul juhul tuvastada, kas müüjapoolne müügilepingu rikkumine kujutab endast olulist lepingurikkumist ning selle kindlakstegemisel tuleb lähtuda müüdud asja lepingutingimustele mittevastavusest (

§-d 217 ja 77). Kui tegemist on müüja poolt olulise lepingurikkumisega, ei pea ostja

§ 223

lg 3 kohaselt määrama müüjale tema kohustuste täitmiseks

§-s 114 nimetatud täiendavat tähtaega ning võib muu hulgas lepingust taganeda. Antud juhul oli tegemist müüjapoolse müügilepingu olulise rikkumisega ning hageja ostjana ei pidanud andma kostjale täiendavat tähtaega puuduse kõrvaldamiseks ning maakohtul puudus alus jätta hagi rahuldamata põhjusel, et hageja ei andnud kostjale täiendavat tähtaega puuduse kõrvaldamiseks. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et hageja võis müügilepingust täiendavat tähtaega andmata taganeda ka tulenevalt

§ 116

lg 4 teise lause teise alternatiivi alusel, kuna kostja esitatud asjaoludest nähtuvalt sai hageja mõistlikult eeldada, et kostja oma kohustust ei täida. Vastuses taganemisavaldusele on kostja teatanud, et hageja nõue on pahatahtlik ja müüjat kahjustav, kostja arvates on puudused tekkinud müügitehingu järgsest sõiduki kasutamisest ning vaidlus tuleks lahendada kohtus. Õige on apellandi seisukoht, et sellisel juhul oleks täiendava tähtaja andmine olnud tulemusteta. Kuna kostja müüjana rikkus oluliselt müügilepingut, on täidetud ka taganemise materiaalsed eeldused ning tegemist on hageja poolt müügilepingust kehtiva taganemisega. 12. Müüja vastutuse müüdud asja lepingutingimustele mittevastavuse eest sätestab

§ 218

ning nimetatud sätte lg 1 kohaselt järgneb müüja vastutus, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustamise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. Põhjendatud on maakohtu järeldus, et roolilati rike oli sõidukil olemas juba enne selle hagejale üleandmist ning seetõttu vastutab kostja lepingurikkumise eest. Kostja vastuväide, mille kohaselt on roolilati rikke põhjustanud tõenäoliselt hageja ise tänu sõiduki (tahtlikule) väärkasutusele, on paljasõnaline. Tunnistaja J.K.u ütlused sellist asjaolu ei kinnita. Ringkonnakohus leiab, et ka tunnistajate A.K.ja H.K.u ütlused ei tõenda usaldusväärselt roolilati rikke puudumist enne müügilepingu sõlmimist ega lükka ümber tunnistaja J.K.u ütlusi, mille kohaselt pidi roolilatti rike olema sõidukil enne selle hagejale üleandmist. Tunnistaja J.K.u ütlustest nähtub, et sõiduk toodi esindusse 10.07.2014 ning sõidukil tuvastati roolilati ja vasaku esimese šarniiri rike, millised on käsitletavad liiklusohtlike riketena. Nimetatud sõiduki rikked on tekkinud kindlasti pikema aja jooksul ja enne 04.07.2014. 9 Roolilatti õlileke viitab pikemaajalisele probleemile. Roolilati rike ning šarniiri ja käsipiduri probleem oleks pidanud ilmnema tehnokontrolli käigus. Ringkonnakohus leiab sarnaselt maakohtuga, et tunnistaja J.K.u ütlused on usaldusväärsed. Tunnistaja puhul on tegemist City Motors AS (Renault sõidukite esindus) töötajaga, kelle ütlustest nähtub, et lisaks temale vaatasid sõiduki üle ka esinduse mehaanik ja diagnostik ning alles seejärel tehti sõiduki remondivajaduse pakkumine. Samuti on tunnistaja kinnitanud, et roolilati õlileke viitab pikemaajalisele rikkele, mis välistab kostja väide, et rikke võis põhjustada hageja sõidukiga aukudest läbi sõites. Kostja väide, et City Motors AS pakkumine võis olla tingitud esinduse majanduslikust huvist, ei ole põhjendatud, kuna hageja ei olnud nimetatud pakkumisega seotud. Muid vastuväiteid, millest nähtuks tunnistaja J.K.u ütluste ebausaldusväärsus, ei ole kostja esitanud. Kostja on tuginenud sellele, et ta lasi sõiduki enne hagejale üleandmist tehnokontrollis üle vaadata ning seal ilmnenud puudused OÜ-s Carstop kõrvaldada ning seetõttu on välistatud, et roolilati rike esines sõidukil selle üleandmise ajal hagejale. Poolte seisukohtadest tulenevalt ei olnud nendel pärast sõidukiga proovisõitu võimalikust roolilati rikkest juttu ning kostja kinnitusest (t.l 45) nähtuvalt lasi ta enne müügilepingu sõlmimist kontrollida sõiduki veermikut. Tunnistaja A.K. ütlustest nähtub, et kontrolliti sildade ja käsipidurite toimimist ning ilmnes ainult stabilisaatori varda lõtk. Roolilati õlileke ja šarniiri rike võivad tekkida nii pikema aja jooksul kui teravast august läbi sõites. Roolilati õlileket ta ei tuvastanud. Tunnistaja H.K. on kinnitanud, et nad vaatasid üle lõtkud sillas, vahetasid aku, reguleerisid silla ning vahetasid šarniiri. Stabilisaatori vardaid nad ei vahetanud ning roolilati leket nad ei tuvastanud. Ringkonnakohus leiab, et kuna enne sõiduki üleandmist ostjale kontrolliti peamiselt sõiduki veermiku korrasolekut, siis võis jääda roolilati leke ja sellest tulenev rike A.K. ja H.K.u poolt tähelepanuta. Samas on mõlemad tunnistajad kinnitanud, et nimetatud rike võib tekkida nii pikema aja jooksul kui äkitselt pärast remonditöökojast väljasõitmist, kuid roolilati korrasolekut nad eraldi ei kontrollinud. Seoses tunnistajate A.K. ja H.K.u ütluste hindamisega märgib ringkonnakohus veel järgmist. A.K. on kinnitanud, et sõiduki ülevaatusel ilmnes ainult lõtk esimestes stabilisaatorite varrastes. OÜ Carstop töökorrast (t.l 50) nähtub, et silla reguleerimine on lubatud ja saab toimuda alles pärast stabilisaatorite varraste vahetust. OÜ Carstop arvest (t.l 49) ja H.K.u ütlustest nähtub, et stabilisaatorite vardaid tegelikult ei vahetatud. Ringkonnakohtu arvates kinnitab ka eeltoodu, et tehnokontrollis ja OÜ-s Carstop toimunud remonditööde käigus ei ole roolilati korrasolekule (millele kostja sõidukit tehnokontrolli ja sellele järgnenud remonti viies ei tuginenud) piisavat tähelepanu pööratud. Ebaõige on ka kostja kinnitus hagejale (t.l 19 pöördel), et sõiduki stabilisaatori vardad on vahetatud. Kuna kostja ei ole tõendanud, et sõidukil tuvastatud roolilati rike ja õlileke on tekkinud pärast sõiduki hagejale üleandmist, siis ta vastutab müügilepingu rikkumise eest. 13.

§ 189

lg 1 esimese lause kohaselt lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist. Sama sätte kolmanda lause kohaselt tuleb tagastatavalt rahalt tasuda intressi raha saamisest alates. Kuna hageja on müügilepingust kehtivalt taganenud, kuulub kostjalt väljamõistmisele hageja poolt tasutud müügihind 3500 eurot. Alates tagastamiskohustuse sissenõutavaks muutumisest asendub intressinõue

§ 113lg-s 1 sätestatud viivisenõudega.

10 Taganemisavalduse kohaselt nõudis hageja ostusumma tagastamist hiljemalt 29.08.2014. Seega muutus tagastamiskohustus sissenõutavaks alates 30.08.2014 ning alates 30.08.2014 on hagejal õigus saada viivist. Hageja seisukoht, et viivist on ta õigus saada alates 18.08.2014, ei ole kooskõlas taganemisavalduses märgituga. Ringkonnakohus mõistab kostjalt välja viivise kindla summana 01.02.2016 seisuga ning alates 01.02.2016 on kostja kohustatud tasuma viivist kuni kohase täitmiseni. Lisaks nõudis hageja kahjuna diagnostikakulude 76,51 euro väljamõistmist. Hageja nõue on tõendatud City Motors AS arvega (t.l 25). Kuna sõiduki remondivajaduse kindlakstegemine ja sellega seotud kulude kandmine on põhjustatud kostjast, siis kuulub hageja nõue rahuldamisele

§ 115lg 1 alusel.

Diagnostikale tehtud kulutused on sissenõutavad alates kulutuste tegemisest ning kostja ei ole esitanud vastuväidet, et hageja on tasunud kulutused City Motors AS-le 15.07.

1. Seetõttu peab kostja tasuma hagejale viivist summalt 76,51 eurot alates 16.07.
2. Viivis tuleb kostjalt välja mõista kindla summana 01.02.2016 seisuga ning alates 01.02.2016 on kostja kohustatud tasuma viivist kuni kohase täitmiseni. Intressi ja viivise arvestus on järgmine. 1) Intress: 1000 eurolt 30.06.2014–04.07.2014 30.06.2014 0,25% 1 päev 0,01 eurot 01.–04.07.2014 0,15% 4 päeva 0,02 eurot 3500 eurolt 05.07.2014–29.08.2014 0,15% 56 päeva 0,81 eurot Intress kokku: 0,84 eurot 2) Viivis: 3500 eurolt 30.08.2014–31.01.2016 30.08.2014–31.12.2014 8,15% 124 päeva 96,91 eurot 01.01.2015 – 31.01.2016 8,05% 396 päeva 305,68 eurot Kokku: 96,91+305,68=402,59 eurot 76,51 eurolt 16.07.2014–31.01.2016 16.07.2014–31.12.2014 8,15% 169 päeva 2,89 eurot 01.01.2015 – 31.01.2016 8,05% 396 päeva 6,68 eurot Kokku: 2,89+6,68=9,57 eurot Kogu viivis kokku: 412,16 eurot (402,59+9,57)
3. Kokku kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele sõiduki väärtus 3500 eurot ning sellelt arvestatud intress ja viivis 01.02.2016 seisuga 403,43 eurot (0,84+402,59), samuti kahju 76,51 eurot ja sellelt arvutatud viivis 01.02.2016 seisuga 9,57 eurot. Alates 01.06.2016 on kostja kohustatud maksma väljamõistatud võlgnevuselt viivist

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kohase täitmiseni.

1. Menetluskulud. Seoses hagi ja apellatsioonkaebuse rahuldamisega jäävad menetluskulud nii maa- kui ringkonnakohtus TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda ning seetõttu tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja menetluskulud 15.
2. Hageja on tasunud hagiavalduselt ja apellatsioonkaebuselt riigilõivu kokku 650 eurot (t.l 27, 139) ning hageja tasutud riigilõiv 650 eurot tuleb kostjalt välja mõista. 15.
3. Hagejat esindas kohtumenetluses alates 25.02.2015 lepingulise esindajana vandeadvokaat P. Pallo, kelle kulud tuleb kostjalt põhjendatud ja vajalikus ulatuses välja mõista. Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude suuruse kindlakstegemine on kohtu diskretsiooniotsustus ning seda ka juhul, kui kulude kandmiseks kohustatud menetlusosaline 11 sellele vastu ei vaidle (TsMS § 175 lg1). Seejuures on lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel peamiseks kriteeriumiks õigusabile kulunud aeg ja vaidluse keerukus. Hageja esindaja õigusabi tunnimäär (100 eurot ilma käibemaksuta) on põhjendatud. 11.05.2015 taotlusest (t.l 88-89) nähtuvalt on hageja lepinguline esindaja esitanud maakohtule taotluse tunnistajate ülekuulamiseks ja taotluse kirjaliku tõendi asja juurde võtmiseks, samuti on esindaja koostanud kirja (t.l 67) ning osalenud maakohtu 19.03.2015 kohtuistungil kestusega 2 tundi. Ringkonnakohus leiab, et 11.05.2015 taotluse alusel on põhjendatud ja vajalikud kulud õigusabile kokku 5 tunni ulatuses (arvestades muu hulgas seda, et esindaja pidi tutvuma varem esitatud materjalidega), s.o 5x100=500 eurot. Arvete spetsifikatsioonides märgitud esindaja tegevusteks kulunud muu aeg on eelnevaga hõlmatud. Lisaks on põhjendatud ja vajalikuks kuluks sõidukulu 19,70 eurot seoses sõitmisega Viljandisse kohtuistungile 19.03.
4. 15.05.2015 taotlusest (t.l 110-111) nähtuvalt on hageja esindaja osalenud maakohtu 12.05.2015 istungil kestusega ca 5 tundi ning teinud ettevalmistusi nimetatud istungiks. Ringkonnakohus leiab, et 15.05.2015 taotluse alusel on põhjendatud ja vajalikud kulud õigusabile kokku 5 tunni ulatuses, s.o 5x100=500 eurot, ning arve spetsifikatsioonis nimetatud esindaja tegevuseks kulunud muu aeg (näiteks tutvumine tunnistaja J.K. kohtukutsega) on eelnevaga hõlmatud. Lisaks on põhjendatud ja vajalikuks kuluks sõidukulu 20,52 eurot seoses sõitmisega Viljandisse kohtuistungile 12.05.
5. 12.01.2016 taotlusest nähtuvalt on hageja esindaja teinud ettevalmistusi apellatsioonkaebuse koostamiseks ja koostanud ning esitanud apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtusse. Ringkonnakohus leiab, et 12.01.2016 taotluse alusel on põhjendatud ja vajalikud kulud õigusabile kokku 6 tunni ulatuses, s.o 6x100=600 eurot, ning arvete spetsifikatsioonides esindaja tegevuseks märgitud muu aeg on hõlmatud apellatsioonkaebuse koostamisele kulunud ajaga. 15.01.2016 taotlusest nähtuvalt on hageja esindaja teinud ettevalmistusi ringkonnakohtu istungiks ning osalenud ringkonnakohtu 12.01.2016 istungil. Ringkonnakohtu arvates on nimetatud taotluse alusel põhjendatud ja vajalikud kulud õigusabiks kokku 1 tunni ulatuses (koos istungiks ettevalmistamisega), s.o 100 eurot. Kokku moodustavad hageja esindaja põhjendatud ja vajalikud kulud õigusabile kokku 17 tunni (5+5+6+1) ulatuses 1700 eurot, millele lisandub sõidukulu 40,22 eurot ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 2088,26 eurot (koos käibemaksuga). 15.
6. Tunnistaja J.K.le on hüvitatud Tartu Maakohtu 13.05.2015 määruse alusel sõidukulud summas 9,49 eurot. Nimetatud summa tulen kostjalt TsMS § 179 lg 1 alusel välja mõista riigituludesse. /allkirjastatud digitaalselt/ Gerty Pau /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke 12 /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja