3-15-3112/25

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Haldusasja number 3-15-3112 Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2016, Tartu Kohtunik Maare Aloe Haldusasi XXX kaebus Politsei- ja Piirivalveameti kohustamiseks pikendada menetlustähtaega ja vaadata läbi kaebaja 03.09.2015 relvaloa vahetamise taotlus Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja – XXX, volitatud esindaja Aire Põder; Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet Resolutsioon
2. Rahuldada XXX kaebus.
3. Tunnistada Politsei- ja Piirivalveameti 05.10.2015 otsus nr 4.2-1/12579-5 õigusvastaseks.
4. Teha vastustajale ettekirjutus, millega kohustada vastustajat uuesti läbi vaadata kaebaja 03.09.2015 esitatud taotlus relvaloa nr RL0737063 vahetamise menetlemistähtaja pikendamiseks. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul selle avalikult teatavakstegemisest arvates ehk hiljemalt 20.07.2016 (k.a). Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
5. XXX esitas 03.09.2015 Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi PPA) Põhja prefektuurile taotluse temale väljastatud relvaloa RL0737063 vahetamiseks seoses kehtivuse lõppemisega 14.10.2015 ning taotluse relvaloa vahetamise menetluse tähtaja pikendamiseks, sest tal ei ole vangistuses viibimise tõttu võimalik esitada vormikohast tervisetõendit.
6. PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo lubadeteenistuse vanemspetsialist Pille Pärnapuu tegi 05.10.2015 otsuse nr 4.2-1/12579-5, millega jättis XXX taotluse rahuldamata ja tema relvaloa vahetamise menetlustähtaja pikendamata, sest isik oli ennast ise asetanud olukorda, kus tal ei olnud võimalik järgida relvaseaduses sätestatud tähtaegu.
7. 02.11.2015 esitas XXX PPA-le vaide eelnimetatud otsusele ning palus rahuldada tema 03.09.2015 taotlus menetlustähtaja pikendamiseks. PPA jättis 16.11.2015 vaidevastusega kaebaja vaide rahuldamata.
8. 09.11.2015 esitas kaebaja PPA-le teabenõude, milles soovis saada infot 03.09.2015 esitatud relvaloa vahetamise menetluse kohta. PPA 16.11.2015 vastuses selgitustaotlusele nr 4.2-1/12579-16 selgitas kaebajale, et tema poolt 03.09.2015 esitatud taotlus relvaloa vahetamiseks jäetakse läbi vaatamata ning kooskõlas haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 15 lg-ga 2 ja § 43 lg 1 p-ga 3 menetlus lõpetatakse.
9. 05.12.2015 esitas kaebaja PPA-le vaide relvaloa vahetamise menetluse lõpetamise peale. PPA 17.12.2015 vaidevastusega nr 4.2-1/12579-21 jättis kaebaja vaide rahuldamata. PPA põhjendab, et kaebaja relvaloa vahetamise taotlus ja menetlustähtaja pikendamise taotlus esitati üheaegselt, mistõttu need vormistati üheks menetluseks. Vastustaja möönab, et relvaloa vahetamise tähtaja pikendamisest keeldumise otsus nr 4.2-1/12579-5 oleks pidanud sisaldama ka viidet relvaloa vahetamise taotluse läbi vaatamata jätmisele. Samas selgitas PPA 16.11.2015 vastuses nr 4.21/12579-16, miks kaebaja taotlus läbi vaatamata jäeti.
10. 12.12.2015 esitas XXX Tallinna Halduskohtule kaebuse tunnistada õigusvastaseks ja tühistada PPA Põhja prefektuuri 05.10.2015 otsus nr 4.2-1/12579-5 ja PPA 16.11.2015 vaideotsus nr 4.21/12579-15 ning teha PPA-le ettekirjutus, millega kohustada PPA-d vaatama uuesti läbi XXX 03.09.2015 esitatud taotlus relvaloa vahetamise menetluse tähtaja pikendamiseks ja kõrvaltingimustega haldusakti väljaandmiseks tema relvaloa vahetamiseks. Kaebusele oli lisatud riigilõivu tasumisest vabastamise taotlus.
11. Tallinna Halduskohus 14.12.2015 kohtumäärusega andis kaebuse vastavalt kohtualluvusele üle Tartu Halduskohtule. Tartu Halduskohus 08.02.2016 kohtumäärusega jättis kaebuse käiguta ja palus kaebajal oma nõudeid täpsustada ning andis kaebajale puuduste kõrvaldamiseks 15-päevase tähtaja alates määruse kättesaamisest. Kaebaja kõrvaldas kaebuse puudused 20.02.2016, täpsustades oma nõudeid. Kaebaja palus kohustada PPA-d kaebaja 03.09.2015 menetlustähtaja pikendamise taotlust uuesti läbi vaatama ja pikendama menetlustähtaega kuni 31.03.2016, et kaebajal oleks võimalik esitada PPA-le relvaloa vahetamiseks nõutud tervisetõend, samuti kohustada PPA-d vaatama läbi kaebaja 03.09.2015 relvaloa vahetamise taotlus.
12. 29.02.2016 kohtumäärusega võttis Tartu Halduskohus kaebuse menetlusse, vabastas kaebaja riigilõivust ning tegi vajalikud eelmenetluse toimingud. KAEBAJA VÄITED
13. Kaebaja on seisukohal, et vastustaja on otsuse ja vaideotsuse tegemisel rikkunud Eesti Vabariigi põhiseadusest tulenevaid subjektiivseid õigusi nagu isikute võrdne kohtlemine, vaba eneseteostus ja õigus omandile. Kaebaja leiab samuti, et haldusorgan on kaevatava otsuse tegemisel kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust ega ole kasutanud seaduses sätestatud kaalutusõigust, jõudes seeläbi ekslikule seisukohale kaebaja relvaloa vahetamise küsimuses. Käesolevas haldusasjas on vaidlusaluseks objektiks tervisetõendi tähtaegse esitamise võimatus, kuivõrd kaebaja viibis kinnipidamisasutuses ning vastavalt vangistusseaduse §-de 49, 52 ja 53 kohaselt ei korralda vangla arst relvaseaduses ettenähtud tervisekontrolli. Eeltoodust lähtuvalt puudus kaebajal võimalus tähtaegselt relvaloa vahetamiseks esitada kehtiv tervisetõend, samas puudub vaidlus selles, et kaebajal ei esine relvaseaduse (edaspidi RelvS) § 36 lg 1 p-des 1-3 märgitud tervisehäired. Kaebaja leiab, et vastustaja ei kasutanud otsuse tegemisel diskretsiooniõigust õiguspäraselt, mistõttu on haldusakt ka sisuliselt õigusvastane ja vastuolus Riigikohtu seisukohtadega. Haldusorgan pidi enne käesolevas haldusasjas vaieldava otsuse tegemist kaaluma, kas meede on kaebaja isikut ja temaga kaasnevat olukorda arvestades proportsionaalne ja vajalik ning kooskõlas põhiseadusega. Antud juhul ei nähtu haldusaktist, et haldusorgan oleks eeltoodud asjaolusid otsuse tegemisel mingilgi määral arvesse võtnud. Siinjuures on vastustaja jätnud arvestamata enda 10.08.2015 vastuskirjas nr 4.2-1/1298-1 esitatud seisukohtadega. Kaebaja on seisukohal, et vastustaja oleks pidanud otsuse tegemisel kaaluma, kas kaebaja põhiõiguste riive relvaloa menetlustähtaja pikendamata jätmise kaudu on põhjendatud ja proportsionaalne meede. VASTUSTAJA VASTUVÄITED
14. Vastustaja kaebust ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Vastustaja vastuväidete kohaselt ei sätesta RelvS mingit kindlat tähtaega relvaloa vahetamise menetluseks, seega oli vastavalt RelvS § 41 lg 6 p 1 sättele PPA-le tervisetõendi osas siduv tähtaeg kolm kuud kuni üks kuu enne relvaloa kehtivuse lõppemist. Menetlustähtaegade pikendamist käsitleb HMS § 33, mille lg 5 kohaselt võib haldusorgan pikendada enda määratud menetlustähtaegu (nn menetlusõiguslikke tähtaegu). Käesoleval juhul ei ole tegemist haldusorgani enda määratud tähtajaga ning seetõttu ei saa olla tegemist tähtaja pikendamisega. Alusetu on kaebaja väide diskretsiooniõiguse mitteõiguspärasele kasutamisele vastustaja ametniku poolt. Vastustaja on seisukohal, et kuriteo toimepanemisega ja selle eest karistuse kandmisega on isik ise endalt ära võtnud võimaluse kasutada RelvS-is ettenähtud relvaloa vahetamise menetlust tagamaks relvaloa kehtivuse katkematu jätkumine. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS
15. Vaidlust ei ole selles, et XXX oli väljastatud relvaluba RL0737063, mis kehtis kuni 14.10.
16. Kuna XXX kandis alates
17. aasta algusest vanglakaristust, siis asusid talle väljastatud relvaluba ja sellele kantud tulirelv hoiul Põhja prefektuuris. 18.03.2016 vabanes kaebaja kinnipidamisasutusest.
18. RelvS § 41 lg 6 sätestab, et relvaloa või relvakandmisloa tähtaja lõppemise korral tuleb vähemalt üks kuu enne kehtivuse lõppemist esitada PPA-le sama paragrahvi lg-s 3 nimetatud dokumendid. RelvS § 41 lg 3 p 4 kohaselt on relvaloa kehtivuse pikendamisel nõutud esitada kehtiv tervisetõend.
19. 14.07.2015 esitas XXX PPA-le taotluse nr 4.2-1/10114-1 (tl 10) seoses tema relvaloa menetlusega. 10.08.2015 sai ta PPA-lt vastuskirja nr 4.2-1/1298-1 (tl 11), milles teatati, et kui taotlejal ei ole võimalik relvaseaduses nimetatud teisi kohustuslikke dokumente õigeaegselt esitada, võib politseiasutus vastavalt haldusmenetluse seaduse sättele avalduse menetlemistähtaega põhjendatud taotluse korral pikendada.
20. 03.09.2015 esitas XXX esindaja Aire Põder PPA-le taotluse (tl 13) kaebajale väljastatud relvaloa RL0737063 vahetamiseks seoses kehtivuse lõppemisega 14.10.2015 ning tuginedes PPA 10.08.2015 vastuskirjale nr 4.2-1/1298-1 taotluse relvaloa vahetamise menetluse tähtaja pikendamiseks, sest kaebajal ei olnud vangistuses viibimise tõttu võimalik esitada vormikohast tervisetõendit.
21. PPA 05.10.2015 otsusega nr 4.2-1/12579-5 (tl 15) keelduti relvaloa vahetamise menetlustähtaja pikendamisest põhjusel, et XXX on ise oma tegudega asetanud ennast olukorda, mille tõttu tal ei ole võimalik kasutada relvaseaduses sätestatud relvaloa vahetamise menetlust, kui võimalust tagada olemasoleva relvaloa kehtivuse jätkumine.
22. Seega on vaidlus selle üle, kas kaebajal esines tervisetõendi tähtaegse esitamise võimatus.
23. Kohus nõustub kaebajaga, et vastustaja ei kasutanud keelduva otsuse tegemisel diskretsiooniõigust õiguspäraselt, mistõttu menetlustähtaja pikendamisest keelduv haldusakt on sisuliselt õigusvastane ja vastuolus Riigikohtu seisukohtadega. Relvaloa vahetamise menetlus (seoses kehtivuse tähtaja möödumisega) ja uue relvaloa taotlemise menetlus (isikul puudub relvaluba ja ta taotleb seda) on oma sisult ja RelvS mõttes täiesti erinevad menetlused ja ka taotleja suhtes erineva koormusastmega menetlused. Antud juhul oli kaebajal relvaluba olemas ja seoses kehtivuse tähtaja möödumisega soovis ta relvaluba vahetada, kuid kuna ta viibis kinnipidamisasutuses, siis ei olnud tal võimalik relvaloa vahetamiseks tähtaegselt esitada kehtivat tervisetõendit.
24. Asja materjalidest nähtuvalt soovib vastustaja, et kaebaja taotleks uut relvaluba, mistõttu on vastustaja asunud seisukohale, et ei saa pidada ebaproportsionaalseks ja isikule üleliia koormavaks asjaolu, et tal tuleb vanglast vabanemise järel relvaloa saamiseks läbida mõnevõrra koormavam menetlus, mis kaasneb uue relvaloa taotlemisega. Kohus eeltoodud vastustaja seisukohtadega nõustuda ei saa.
25. Kohtu arvates on uue relvaloa taotlemise menetlus kaebaja suhtes ebaproportsionaalne abinõu, mis ühelgi juhul ei soodusta eesmärgi saavutamist. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium asus 06.03.2002 otsuses asjas nr 3-4-1-1-02 p-s 15 seisukohale, et abinõu on vajalik, kui eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise, kuid isikut vähem koormava abinõuga, mis on vähemalt sama objektiivne kui esimene. Abinõu mõõdukuse üle otsustamiseks tuleb kaaluda ühelt poolt põhiõigusesse sekkumise ulatust ja intensiivsust ning teiselt poolt eesmärgi tähtsust.
26. Kohus on seisukohal, et vastustaja pidi enne keelduvat otsust kaaluma, kas meede on kaebaja isikut ja temaga kaasnevat olukorda arvestades proportsionaalne ja vajalik ning kooskõlas põhiseadusega, kuid on jätnud selle tegemata. Vaidlustatud haldusaktist ei nähtu, et vastustaja oleks eeltoodud asjaolusid otsuse tegemisel mingilgi määral kaalunud ja arvesse võtnud. Kohtu arvates pidi vastustaja otsuse tegemisel kaaluma, kas kaebaja põhiõiguste riive relvaloa menetlusasja pikendamata jätmise kaudu on põhjendatud ja proportsionaalne meede. Riigikohus on oma otsuses nr 3-3-1-60-03 p-s 30 selgitanud, et proportsionaalsuse nõue tähendab ka seda, et seadusega sätestatud nõudeid oleks põhimõtteliselt võimalik nii õiguslikult kui faktiliselt täita. Kui seadusest tulenevat ei ole võimalik täita, siis ei saa see olla ka proportsionaalne.
27. Arvestades eeltoodut asub kohus seisukohale, et kaebus on põhjendatud. Kohus tunnistab PPA 05.10.2015 otsuse nr 4.2-1/12579-5 õigusvastaseks ja kohustab vastustajat uuesti läbi vaatama XXX 03.09.2015 esitatud taotlus relvaloa vahetamise menetluse tähtaja pikendamiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Maare Aloe kohtunik