)§ 9 lg 9 kuna see säte on vastuolus Põhiseaduse § 11, 12, 31 ja 32. Kaebaja leiab, et vaidlustatud keskkonnateade on materiaalselt õigusvastane, sest tegemist ei ole kaevandamisega ning kasutuskõlbmatu pinnase eemaldamiselt ja mujale teisaldamiselt ei ole põhjendatud keskkonnatasu maksmist nõuda. Tegemist ei ole pinnase eemaldaja tahtliku ja eesmärgipärase tegevusega ehk kaevandamisega, vaid üksnes ebasoovitava maapinnakihi osa ümberladustamisega. Kaebaja hinnangul ei tohiks kraavide puhastamisel rakendada keskkonnatasu. Kaebaja arvates peab maksuhaldur tuvastama maavara eesmärgipärase kasutamise ja alles seejärel saab maksuhaldur teostatud kaevandamise maksustada. Kaebaja leiab, et keskkonnatasude seaduse kohaselt on maksustatav maapõue kaevandamine. Kaebaja toob välja, et kaevandamist ei saa võrdsustada kasutuskõlbmatu maapinnakihi osa ümberladustamisega. Kaebaja on esitanud taotluse jätta
Kaebaja märgib, et kasutuskõlbmatu pinnase ümberladustamise eest ei ole põhjendatud küsida samas summas maksu kui kaevandamisega seonduva eest. Kaebaja taotleb jätta menetluskulud Keskkonnaameti kanda. Kaebaja on esitanud ka kaebuse täienduse 23.05.2016, kus kordab samu põhimõtteid. Vastustaja seisukohad, põhjendused ja taotlused Vastustaja taotleb jätta kaebuse rahuldamata keskkonnatasu teate tühistamise nõudes ning samuti taotleb jätta rahuldamata
Keskkonnaamet ei nõustu kaebaja seisukohtadega, et maksuhaldur peab tuvastama maavara eesmärgipärase kasutamise ja alles seejärel saab maksuhaldur teostatud kaevandamise maksustada. Käesoleval juhul reguleerib keskkonnatasu määramist
lg 9, mille kohaselt maaparandustööde või põllumajandustööde käigus tekkiva kaevise võõrandamise või väljaspool kinnisasja kasutamise korral tuleb tasuda maavaraga võrdväärseks määratud maavara kaevandamisõiguse tasu. Vastustaja märgib, et kuna Sakala Teed OÜ taotles Keskkonnaameti nõusolekut looduslikust seisundist eemaldatud kaevise väljaspool kinnisasja kasutamiseks teisel ( Kuusikumäe) kinnistul, on Keskkonnaamet õiguslikul alusel määranud keskkonnatasu. Põhiõiguse riive ei ole Põhiseaduse vastane, kui riivel on legitiimne eesmärk ja riive on selle saavutamiseks proportsionaalne. Keskkonnaluba nõudvate tegevuste puhul kaasneva keskkonnatasu maksmise kohustus ei riiva Keskkonnaameti hinnangul ebaproportsionaalselt isikute õigusi ja kohustusi. Keskkonnatasude kehtestamisel ja rakendamisel
alusel on lähtutud keskkonnakaitse vajadusest ning riigi majanduslikust ja sotsiaalsest olukorrast. Ka Põhiseadus ise sätestab, et Eesti loodusvarad ja loodusressursid on rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult. Põhiseaduse § 53 järgi on igaüks kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hüvitama kahju, mis ta on keskkonnale tekitanud. Hüvitamise korra sätestab seadus. Keskkonnatasu sama seaduse KsTS tähenduses on keskkonna kasutusõiguse hind. Keskkonnaamet on seisukohal, et
Keskkonnatasu teade on esitatud Sakala Teed OÜ-le õiguslikul alusel ning selle tühistamiseks puudub alus. 2 Keskkonnaamet taotleb jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kohtu seisukohad, põhjendused ja otsustus 1.Kohus, tutvunud asja materjalidega, asub seisukohale, et kaebus on põhjendamatu ning tuleb jätta rahuldamata ja seda alljärgnevatel asjaoludel. I 2.Esiteks märgib kohus, et tühistamiskaebus on antud juhul õige õiguskaitsevahend, kuigi vaidlustatud keskkonnatasu teates on keskkonnakasutuse eest tasumisele määratud summa tasumise kuupäevaks 04.11.2015, mis käesolevaks ajaks on möödunud, kuid keskkonnatasu teate mõju kulgeb edasi, mis tähendab, et kaebajal tuleb kaebuse rahuldamata jätmise korral siiski summa tasuda. Kaebaja on kaebuse esitanud enne nimetatud tähtaja saabumist. 3.
lg 1 ja lg 2 kohaselt makstakse maavara kaevandamisõiguse tasu riigile kuuluva maavaravaru kaevandamise, kasutamise või kasutuskõlbmatuks muutmise eest. Maavara kaevandamisõiguse tasumäärad kehtestab Vabariigi Valitsus. 4.Tulenevalt sama seaduse § 9 lg 9 kohaselt ehitise püstitamise, maaparandustööde või põllumajandustööde käigus tekkiva kaevise võõrandamise või väljaspool kinnisasja kasutamise korral ning pealmaakaevandamisel eemaldatava maavara katendi võõrandamise või väljaspool mäeeraldist kasutamise korral tuleb tasuda maavaraga võrdväärseks määratud maavara kaevandamisõiguse tasu. 5.
( Keskkonnatasu määramine Keskkonnaameti poolt) lg 1 p 1 kohaselt lisaks maksukorralduse seaduse § 92 lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatule määrab Keskkonnaamet keskkonnatasu teatega tasumisele kuuluva summa - sama seaduse § 9 lõikes 9 ja § 54 lõikes 2 sätestatud juhul. 6.Käesolevas asjas on Sakala Teed OÜ esitanud 29.09.2015 vastustajale taotluse teeremondiobjektil Mudiste-Tääksi km 0,05-2,50 kraavide kaevamisel tekkiva pinnase teisaldamiseks. Taotluse kohaselt soovis kaebaja viia pinnase kolmanda isiku Maris Paasi kinnistule. Maavaldaja on nõusoleku andnud objektilt kraavide kaevamisel tekkiva pinnase paigaldamisega kinnistule 54502:001:0490 tingimusel, et peale tööde lõppu oleks pinnas planeeritud ja tee puhastatud. 7.Keskkonnaamet on väljastanud keskkonnatasu teate keskkonnakasutuse eest tasumiseks lähtuvalt
Arvestatud tasu kaevise või katendiga võrdsustatud maavara liikide kaupa on määratud Sakala Teed OÜ-le tasumiseks 391,38 eurot. Keskkonnatasu suurus on arvutatud teeremondiobjektil Mudiste-Tääksi km 0,05-2,50 kraavide kaevamisel tekkiva pinnase teisele kinnistule teisaldamisega seonduvalt. 8.Kaebaja hinnangul ei oleks tohtinud kraavide puhastamisel rakendada keskkonnatasu, kuna tee koosseisu kuulub ka kraav, mida kaebaja puhastas, siis tuleks kraavide välja kaevatud pinnase suhtes keskkonnatasude hindamisel rakendada maapõueseaduses sätestatud analoogiat. 3 9.
sätestab loodusvara kasutusõiguse tasu määramise alused, saastetasumäärad, nende arvutamise ja tasumise korra ning keskkonnakasutusest riigieelarvesse laekuva raha kasutamise alused ja sihtotstarbe (
lg 1).
lg 1 järgi keskkonnatasu käesoleva seaduse tähenduses on keskkonna kasutusõiguse hind.
lg 3 kohaselt keskkonnatasu jaguneb loodusvara kasutusõiguse tasuks ja saastetasuks.
lg 2 p 2 järgi loetakse keskkonnakasutuseks
tähenduses maavaravaru kaevandamist. Loodusvara kasutusõiguse tasu makstakse
alusel kehtestatud tasumäärade järgi, millede kehtestamisel arvestatakse loodusvaravarude seisundit, kasutuskohta, kvaliteeti, defitsiitsust, kasutusviisi keskkonnaohtlikkust ning muude loodusvarade kaitse vajadust (
10.
lg 1 järgi keskkonnatasu maksab isik, kes on saanud keskkonnaloaga või seadusega sätestatud muul alusel õiguse eemaldada looduslikust seisundist loodusvara, heita keskkonda saasteaineid või kõrvaldada jäätmeid või on teinud seda vastavat õigust omamata.
lg 1 järgi keskkonnatasu maksmise kohustus ei laiene isikule, kelle keskkonnakasutuse ulatus ei nõua keskkonnaloa olemasolu. 11.Kohus märgib, et kaebaja poolt viidatud kaevandamisseaduses sätestatud kaevandamise mõiste analoogne kasutamine
-i sätete puhul on välistatud.
lg 9 nimetab sõnaselgelt, et maaparandustööde või põllumajandustööde käigus tekkiva kaevise võõrandamise või väljaspool kinnisasja kasutamise korral tuleb tasuda maavaraga võrdväärseks määratud maavara kaevandamisõiguse tasu. Kohus märgib, et Keskkonnaametil kui sellise tasu määrajal kaalutlusõigust tasu määramise osas ei ole, selline nõue tuleneb otse seadusest. 12.Antud juhul on tegemist kraavide kaevamise käigus tekkinud kaevise ühelt kinnistult teisele viimisega kaevise väljaspool kinnisasja kasutamisega, kusjuures kaevis on tekkinud maaparandustööde, see on kraavide puhastamise, käigus. Kohus märgib, et Keskkonnaametil ei ole kaalutlusõigust keskkonnatasu määramisel, kui Keskkonnaamet on tuvastanud maaparandustööde käigus tekkiva kaevise kasutamise väljaspool kaevise esialgset tekkekohta ning on väljastanud nõusoleku kaevise kasutamiseks väljaspool kinnisasja. 13.Kokkuvõttes on Sakala Teed OÜ esitanud 29.09.2015 Keskkonnaametile taotluse, milles palus kooskõlastada kraavide kaevamisel tekkiva pinnase teisaldamise. Kaevatava pinnase maht oli taotluse kohaselt 1186 m3 ja tegu oli savi- ja mullaseguse pinnasega. Kõnealuse taotluse kohaselt toimus kraavide rajamine maantee nr 122 Mudiste-Tääksi tee kinnistul (katastritunnus 54502:001:0023. Mudiste-Tääksi tee kinnistu asub Tääksi külas, Suure-Jaani vallas, Viljandi maakonnas) ning välja kaevatav pinnas oli plaanis teisaldada Kuusikumäe kinnistule (katastritunnus 54502:001:0490, registriosa nr 2567339). 14.Vastustaja on selgitanud, et Kuusikumäe kinnistu asub Võivaku külas, Suure-Jaani vallas, Viljandimaal), mille kinnistu omanik oli pinnase teisaldamisega nõus. Kuna Sakala Teed OÜ poolt 29.09.2015 esitatud taotluses oli nimetatud kraavi kaevamise asukohaga võrreldes erinev kinnistu, millele soovitakse välja kaevatud pinnast teisaldada, käsitles Keskkonnaamet esitatud taotlust kui kaevise väljaspool kinnisasja kasutamise nõusoleku saamise taotlust. Taotluse lahendamisel ei ole haldusorgan seotud taotleja õiguslike seisukohtadega, vaid taotluse eesmärgiga – sellega, milliseks tegevuseks taotleja luba soovib. Tegevuse õiguslik kvalifitseerimine haldusmenetluses on haldusorgani ülesanne. Täiendavalt märgib kohus, et kaevise väljaspool kinnisasja kasutamiseks nõusoleku andmise korral ei oma kaevise faktiline kasutusotstarve uuel kinnistul tähendust, oluline on see, et kaevis on teisaldatud ühelt kinnistult teisele. 15.Maapõueseaduse (MaaPS) § 60 lg 3 järgi kaevise võõrandamine või selle väljaspool kinnisasja kasutamine on lubatud ainult Keskkonnaameti nõusolekul. MaaPS § 2 p 6 järgi 4 (MaaPS ja selle alusel antud õigusaktides) on kaevis looduslikust olekust eemaldatud mis tahes kivimi või setendi tahke osis. II 16.Mis puudutab keskkonnatasude seaduse § 9 lg 9 vastavuse kontrolli Põhiseaduse § 11, 12, 31 ja 32 sätetega, märgib kohus, et puudub alus
17.Asjaolu, et haldusorganil puudub antud juhul kaalutlusõigus, kas määrata pinnase teisaldamise eest keskkonnatasu või mitte, ei ole niisugune riive, mille pärast peaks vaidlusaluse sätte tunnistama põhiseadusega vastuolus olevaks. Kohus märgib, et teatud piirangud on lubatud ning õigusi ja vabadusi tohib piirata kooskõlas põhiseadusega. Proportsionaalsuse põhimõte tuleneb põhiseaduse § 11 teisest lausest, mille kohaselt õiguste ja vabaduste piirangud peavad olema demokratlikus ühiskonnas vajalikud. Kohus märgib, et
sätestab loodusvara kasutusõiguse tasu määramise alused, saastetasumäärad, nende arvutamise ja tasumise korra ning keskkonnakasutusest riigieelarvesse laekuva raha kasutamise alused ja sihtotstarbe, mis on aluseks keskkonnatasu menetlemisel ja määramisel, millel on oma eesmärk ja sellest tulenev riive ei ole põhiseadusevastane. Keskkonda puudutavate seaduste eesmärk on keskkonnakaitse ja loodusvarade kaitse ning keskkonnatasu maksmise kohustus ei riiva isikute õigusi ega piira vabadusi ebaproportsionaalselt. 18.Mis puudutab Põhiseaduse § 12 (võrdse kohtlemise printsiip), märgib kohus, et antud juhul ei esine võrdse kohtlemise printsiibi rikkumist, kuna esiteks ei ole kaebaja kirjeldanud oma olukorda võrreldes kellegi teisega, et oleks võrrelda kas vastustaja on samades oludes olevaid isikuid ebavõrdselt kohelnud; teiseks on võrdsuse põhimõtte rikkumisega tegemist siis, kui ühesuguseid asjaolusid käsitletakse ilma nähtavate mõistlike põhjusteta erinevalt. Antud juhul ei ole võrreldavat gruppi kaebaja välja toonud. Kaebaja ei ole välja toonud ka isikuid, keda on koheldud soodsamalt samades tingimustes kui teda. Kohus märgib, et antud juhul ei saa võrrelda kaebajat kõigi teiste isikutega, kellele on kohaldatud
Kaebaja märgib kaebuse täienduses, et
lg 9 kohaselt ei tehta vahet, missugust pinnast eemaldatakse ning kas kasutu pinnase eemaldamisel tuleb ikka keskkonnatasu maksta. Kaebaja meelest ei täida kasutu pinnase eemaldamine keskkonnakaitselist eesmärki. Kohus märgib, et antud juhul on keskkonnakasutuse eest määratud tasu suurus proportsionaalne arvestades keskkonnale tekitatud koormusega. 19.Mis puudutab Põhiseaduse § 31 (ettevõtlusvabadus) ja § 32 (omandi puutumatus) nõuete rikkumist, märgib kohus, et
Seega ei ole nimetatud säte põhiseaduse § 31 ja § 32 vastuolus. III 20.Kohus märgib kokkuvõtvalt, et keskkonnakasutuse eest tuleb isikul tasuda keskkonnatasu ning asjaolu, et tasu maksmise kohustus ei meeldi kaebajale, ei anna õiguslikku alust haldusakti tühistamiseks ega
Tasu maksmise kohustus on eesmärgipärane eelkõige sellepärast, et suunata isikuid hoolivamalt suhtuma looduskaitsesse ja loodusressursse säästvalt kasutama ning tasu maksmise kohustus on määratud seaduse alusel. Keskkonnatasu suurus on keskkonnakasutuse hind, mis määratakse
alusel vastavate tasumäärade järgi ning keskkonnatasud lähevad riigi eelarvesse ja on Põhiseadusega kooskõlas. Põhiseaduse § 113 tuleneb, et maksud, koormised, lõivud, trahvid ja 5 sundkindlustuse maksed sätestab seadus. Riigikohtu üldkogu otsuses 3-4-1-10-2000 22.12.2000 p. 20 on märgitud, et Põhiseaduse § 113 kaitsealas on kõik avalik-õiguslikud rahalised kohustused. Üldkogu on seisukohal, et Põhiseaduse § 113 kaitsealas on kõik avalik-õiguslikud rahalised kohustused, sõltumata sellest, kuidas neid ühes või teises õigusaktis nimetatakse. Paragrahvi 113 eesmärgiks on saavutada olukord, kus kõik avalik-õiguslikud rahalised kohustused kehtestatakse üksnes Riigikogu poolt vastu võetuna ja seadusena vormistatud õigusaktiga. 21.Eeltoodu alusel jätab kohus rahuldamata kaebuse keskkonnatasu teate tühistamisnõudes ning kohus jätab rahuldamata kaebaja nõude – jätta kohaldamata
lg 9 vastuolu tõttu Põhiseadusega ja tunnistada säte põhiseadusega vastuolus olevaks. Kaebus jääb tervikuna rahuldamata. Kohus on lähtunud otsuse tegemisel halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 160 lg 1, mille kohaselt koosneb kohtuotsus sissejuhatusest, selgitustest, kirjeldavast ja põhjendavast ning resolutiivosast. 22.Menetluskuludest: Tulenevalt HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks kohtuotsus tehti. Kuna kohus jätab kaebuse rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Keskkonnaamet ei ole omapoolselt menetluskulude väljamõistmist taotlenud, seega jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Mare Priks kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.