) tähenduses. Reklaami eest on tasunud noortekogu, kes on eraldiseisev juriidiline isik. Seega on
lg 2 p-s 2 sätestatud keelatud annetuse koosseis täidetud.
lg 1 kohaselt tagastab erakond võimaluse korral keelatud annetuse viivitamata selle teinud isikule ning kui see ei ole võimalik, siis lõike 2 kohaselt on kohustatud kandma rahalise annetuse viivitamata riigieelarvesse. 2. MTÜ Eesti Keskerakond esitas 17.06.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse ERJK 14.05.2015 ettekirjutuse nr 53 tühistamise nõudes. Kaebuses oli taotlus tunnistada
lg 1 koosmõjus lg 2 p-ga 2 vastuolus olevaks põhiseaduse § 13 lg-s 2 sisalduva õigusselguse põhimõttega ning jätta antud sätted kohaldamata. 1) Noortekogu teavituskampaania puhul ei ole tegemist noortekogu poolt kaebajale tehtud annetusega. Kaebaja ja noortekogu näol on tegemist kahe eraldiseisva MTÜ-ga, mistõttu ei saa pidada ühe MTÜ reklaami teisele MTÜ-le annetuse tegemiseks juhul, kui ühingute tegevused on kattuvad. Kaebaja ei pea vastutama noortekogu reklaamitegevuse eest ja ei pea sellega seonduvalt hüvitama noortekogu reklaamikulusid. Vaidlusaluse teavituskampaania raames bussidele reklaami tellimine on toimunud üksnes noortekogu initsiatiivil ja huvides. Noortekogu on huvitatud sellest, et tema liikmete arv oleks suurenev, millest tulenevalt on arusaadav, et teavituskampaaniat tehakse liikmete arvu tõstmiseks, sh edukate endiste ja praeguste liikmete kaasabil. 2
lg 2 p 2 näeb üheselt ette vastustaja õiguse teha ettekirjutus selle kohta, et keelatud annetus kantaks riigieelarvesse. Vastustaja on praegusel juhul kohustanud kaebajat kandma väidetava annetuse noortekogule. Komisjonil puudub selline pädevus. Noortekogu rikastuks ettekirjutuse täitmisel alusetult. 4) Kui ettekirjutus jääks kehtima, ei oleks seda ilmselt võimalik täita, kuivõrd noortekogu võib keelduda kaebajalt raha vastu võtmast. Noortekogule vastu tahtmist raha tagasinõudmine ei saa olla ettekirjutuse tegemist võimaldava normi mõte. 5) Üheski
sättes ei ole määratletud, mida annetuse all täpselt silmas peetakse.
Kaebajal, nii nagu ka ühelgi teisel isikul, pole mõistlikult võimalik aru saada, et „erakonna tegevuse toetamiseks“ kvalifitseerub mingil viisil ka noortekogu tegevus oma ülesandeid täites.
Erakonna huvides reklaami tellimine ning selle eest tasumine on erakonna tegevuse toetamine läbi sellele rahaliselt hinnatava hüve loovutamise. 3) Volitus teha vaidlustatud ettekirjutust tuleneb
Kuna
lg 2 p 2 viitab keelatud annetuse tagastamise viisi osas
§-le 124, siis tuleb sätteid tõlgendada koostoimes. Seega võib ettekirjutusega kohustada annetuse saajat seda tagastama annetuse tegijale. 4)
Kaebaja poolt viidatud õigusselgusetus võib olla rikkunud noortekogu õigusi, mitte kaebaja õigusi. Määratlemata õigusmõistete kasutamine on vajalik, sest alati pole võimalik annetuse objekti konkreetselt sätestada ning hinnang tuleb anda igal üksikjuhtumil eraldi. Annetuse täpne ning ammendav defineerimine ei ole ilmselt võimalik, sest poliitilistel annetustel ei ole üheseid tunnuseid. Kuna 3
on nii keskmise võimetega isiku kui ka võimalike puudutatud isikute jaoks piisavalt selge, ei riku selle sätted õigusselguse põhimõtet. 5. Tallinna Halduskohtu 02.10.2015 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. 1)
lg 2 kohaselt võib erakond tulu saada üksnes järgmistest allikatest: 1) erakonna põhikirja alusel kehtestatud liikmemaksud; 2) käesoleva seaduse alusel makstavad eraldised riigieelarvest; 3) käesolevas seaduses sätestatud tingimustel tehtud annetused; 4) tehingud erakonna varaga.
§ 123 lg 1 sätestab, et annetus
tähenduses on Eesti Vabariigi kodakondsusega, Eestis alalise elamisõiguse ja pikaajalise elaniku staatusega füüsilisest isikust annetaja poolt vabatahtlikult oma vara arvelt erakonna tegevuse toetamiseks erakonnale või erakonna liikmele loovutatav rahaliselt hinnatav hüve, sealhulgas teenus, kuid välja arvatud vabatahtlik töö. 2) Reklaam ei ole visuaalselt seostatav noortekoguga. Sellest, et reklaamis kasutatud isikud on valdavalt noorepoolsed, ei saa teha järeldust, et inimesi teavitatakse noortekogust, sest puuduvad viited noortekogule. Lisaks Keskerakonna logoga sarnase kujutise (erisuseks on vaid roosa õie kasutamine) kasutamisele on piltidel olevad isikud seostatavad Keskerakonnaga. Reklaamil kujutatakse osaliselt Keskerakonna tuntud tegevpoliitikuid (nt Olga Ivanova) ning osaliselt Keskerakonna tegevpoliitikuid, kes ei saanud oma vanuse tõttu enam kuuludagi noortekogusse (nt AN ja DD). Reklaami näidati vaid kolm kuud enne Riigikogu valimisi. Reklaamlause viitab vaid Keskerakonnale. Reklaamil ei olnud kasutatud ühtegi noortekogu tunnust. 3) Nii on õige ERJK järeldus, et Keskerakonnale kasuliku reklaami tellimisega toetas noortekogu erakonda ning edendas selle huve. Reklaami tellimisega kaasnes Keskerakonnale majanduslik kasu tasuta reklaami näol ning reklaam on rahaliselt hinnatav hüve
4) Noortekogu esindaja keeldus vastustajale igasuguse teabe edastamisest, leides, et komisjonil ei ole õigust noortekogult andmeid ja dokumente küsida. Nii on põhjendamatud kaebaja ja kolmanda isiku etteheited komisjonile selles, et kohtumenetluses on välja nõutud ettekirjutuse põhjendamiseks uusi tõendeid, kui nii kaebaja kui kolmas isik keeldusid haldusmenetluses vastustajaga igasugusest koostööst. 5) Vaidluse lahendamisel ei ole tähtsust sellel, kas reklaami tuleb pidada poliitiliseks välireklaamiks või mitte. 6)
lg 1 p 2 sätestab, et ERJK teeb erakonnale, erakonna nimekirjas kandideerinud isikule, valimisliidule, valimisliidu nimekirjas kandideerinud isikule või üksikkandidaadile ettekirjutuse, kui ta on jätnud keelatud annetuse tagastamata.
lg 2 p 2 sätestab, et ettekirjutusega kohustatakse erakonda, erakonna nimekirjas kandideerinud isikut, valimisliitu, valimisliidu nimekirjas kandideerinud isikut või üksikkandidaati kandma annetuse ühel
lõigetes 1–3 nimetatud viisil komisjoni määratud tähtpäevaks riigieelarvesse.
lg 1 kohaselt tagastab erakond võimaluse korral keelatud annetuse viivitamata selle teinud isikule.
lg 2 sätestab, et kui annetust ei ole võimalik tagastada, on erakond kohustatud kandma rahalise annetuse viivitamata riigieelarvesse. Neist sätetest saab järeldada, et keelatud annetus tuleb tagastada esmajärjekorras annetuse tegijale ning kui see ei ole võimalik, siis riigieelarvesse. Sellest põhimõttest on ettekirjutuse tegemisel ka lähtutud. Seaduse erinevaid sätteid tuleb tõlgendada koostoimes nii, et regulatsioon ei muutuks sisutuks ning tulemus oleks mõistlik ja õiglane. Seetõttu ei oleks õige tõlgendada
sätteid selliselt, et erakond ei tohi 4
lg 1 p 2), kuid sellist isikut saaks kohustada üksnes annetuse tagastamiseks riigieelarvesse. Kui annetust ei ole võimalik tagastada noortekogule (väidetavalt keeldub noortekogu annetust tagasi võtmast), on Keskerakond kohustatud seadusest tulenevalt kandma rahalise annetuse viivitamata riigieelarvesse (
7) Kaebaja taotlus erakonnaseaduse osaliselt põhiseadusevastaseks tunnistamiseks on põhjendamatu. Õigusselguse põhimõte ei välista blanketseid norme (Riigikohtu otsus nr 3-4-11-99, p 11), määratlemata õigusmõistete kasutamist (otsus nr 3-4-1-5-05, p 16) ega kaalutlusõiguse sätestamist (nt otsus nr 3-4-1-9-04, p 16). Vajadusel tuleb normi tõlgendada, kusjuures seadust ei tohi tõlgendada viisil, mis muudaks seaduse või selle sätte mõttetuks (otsus nr III-4/1-6/94, p 1).
21. peatükis sätestatud erakonna rahastamist puudutavate normide adressaadiks ei ole keskmine Eesti inimene, vaid aktiivselt poliitikas osalev erakond. Nende normide adressaadilt, sh kaebajalt, on mõistlik eeldada erakonna rahastamist puudutavate õigusaktide piisavat tundmist. Keelatud annetuse mõiste ja selle tagasinõudmise kord võiks olla
-s reguleeritud selgemalt ja täpsemalt. Ent nagu Riigikohus märkis otsuses nr 3-4-1-3-07 (p 50) erakondade rahastamise kontrolli regulatsiooni hinnates, ei ole igasugune ebatäiuslikkus põhiseadusevastane. Käesolevas asjas on võimalik seaduse mõningane ebatäiuslikkus ületada normide tõlgendamise ja määratlemata õigusmõistete sisustamise teel. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 6. MTÜ Eesti Keskerakond apellatsioonkaebuses palutakse Tallinna Halduskohtu 02.10.2015 otsus tühistada ja uue otsusega kaebus rahuldada, tunnistada
lg 1 ja lg 2 p 2 PS § 13 lg-s 2 sisalduva õigusselguse põhimõttega vastuolus olevaks ning jätta antud sätted kohaldamata. 1) Annetuse ja keelatud annetuse mõisted
-s on sedavõrd ebaselged, et neist ei ole võimalik mõistlikul inimesel aru saada. Regulatsioon on seetõttu vastuolus põhiseaduses sätestatud õigusselguse põhimõttega. Norm, mille tagajärjel võib isikule väga suure rahalise kohustuse panna, peab olema selge ja ettenähtav selliselt, et iga isik oskaks oma tegevust ja selle tagajärgi prognoosida. Kaebajal ei ole ka vahendeid, et sundida kolmandat isikut teavituskampaaniast loobuma. Sellisest tegevusest tulenevad tagajärjed ei saa jääda kaebaja kanda. 2) Ettekirjutuse lisaks oleval plakatil ei ole mingit sõnalist viidet apellandile või kolmandale isikule. Seega jääb arusaamatuks, miks peaks järeldama, et selline plakat on seotud pigem apellandiga ja mitte noortekoguga. Vähemalt osaliselt on seetõttu apellandi seostamine kolmanda isiku tegevusega arusaamatu. 3) Kui noortekogu soovis oma tegevust reklaamida seeläbi, et kasutas oma kampaanias kas MTÜ-sse Eesti Keskerakond kuuluvaid isikuid või viitas erakonna nimele, siis ei saa seda pidada apellandile tehtud annetuseks.
lg 1 sätestab ühemõtteliselt, et annetuse puhul peab tegemist olema erakonnale loovutatava rahaliselt hinnatava hüvega. Apellant ei ole vaidlusaluse kampaania raames noortekogult hüve saanud. Teavituskampaania ei haakunud ka kaebaja valimiskampaaniaga Riigikogu 2015. a valimiste eel, mille hüüdlauseks oli „Teeme teisiti“. Selline teavituskampaania ei ole selle kulukust arvestades apellandi huvides. Noortekogu on kohtumenetluses ühemõtteliselt kinnitanud, et kampaania eesmärk ei olnud apellandi tegevuse reklaamimine ning sama on kinnitanud ka apellant. 5
Vabatahtlik töö võiks olla selline tegevus, mida isik teeb vabatahtlikult kolmanda isiku heaks. 5) Ettekirjutusest ei nähtu, et komisjon oleks analüüsinud teavituskampaanias kasutatud isikuid ja nende vanust ning nende seotust kaebajaga või noortekoguga. Samuti ei ole ettekirjutuses analüüsitud seda, kas Riigikogu valimistel kandideerisid DD ja AN, kelle kandideerimisele Riigikogu valimistel vastustaja kohtuistungil tähelepanu juhtis. Ühtlasi puudub ettekirjutuses analüüs, millise järelduse tuleks nimetatud isikute kandideerimise põhjal teha. Asjaolu, et osad plakatitel
poneeritud isikud kandideerisid teistes Eesti piirkondades mitmeid kuid hiljem (
sätted ei ole sedavõrd ebaselged, et neid saaks pidada põhiseadusevastaseks. 2) Apellandi väide, et noortekogu tegevus ei ole käsitletav annetusena, kuna apellant pole nõustunud annetuse vastuvõtmisega, on põhjendamatu. Vastustaja on menetluses esile toonud, et
Ka seaduse seletuskiri ega muud allikmaterjalid ei kinnita seda. 3) Asjaolu, et vabatahtliku töö tähendus ei ole defineeritud
-s, ei tähenda, et tegemist oleks arusaamatu ja hoomamatu õigusmõistega. Seadusi tuleb tõlgendada süsteemselt, mistõttu on võimalik vabatahtliku töö mõiste sisustamisel lähtuda maksukorralduse seaduse § 251 lg 3 p-st 1. Vabatahtliku tööna võiks olla käsitatav noortekogu liikmete tegevus, millega nad ise vahetult oma töö tulemusena apellanti soodustavad. Praegusel juhul kolmas isik tellis reklaami ja tasus selle eest, mistõttu ei ole annetusena käsitatud noortekogu liikmete poolt tehtud tööd. 4) Sellest, et kohtumenetluse käigus on selgitatud, keda on reklaamidel kujutatud, kus nad kandideerisid ja kui vanad nad olid, ei saa teha järeldust, et haldusakti põhjendused on esitatud alles kohtumenetluses. Vaidlustatud ettekirjutus oli nõuetekohaselt põhjendatud ning kaebajale 6
osaliselt põhiseadusevastaseks tunnistamise taotluse. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsusega ka selles osas ning leiab seetõttu, et samasugune taotlus apellatsioonimenetluses tuleb samuti jätta rahuldamata. Vastuseks apellatsioonkaebusele selgitab ringkonnakohus järgmist. 10. Tõendid kinnitavad üheselt, et kolmanda isiku tellitud plakatid teenisid kaebajale valimiskampaania eel suurema toetajaskonna leidmise huvi. Plakatid toetasid üheselt erakonna tegevust ning kulutused, mis kanti seoses plakatite näitamisega, olid seetõttu käsitatavad annetusena
Selles sättes on kasutatud määratlemata õigusmõisteid, mille täpsus võiks tõepoolest, nagu apellant ja kolmas isik selgitavad, olla mõnes küsimuses suurem, ent praegusel juhul ei ole tegemist ebaselge ja piiripealse olukorraga. Sõnaühend „Noorenev Keskerakond“ ei jäta võimalust kahtluseks, et reklaami keskmes on kaebaja kui tavapäraselt Keskerakonna nimetusega tähistatav isik, mitte Noortekogu. Piltidel ja tekstis puudusid mistahes muud viited noortekogule peale logo, mis väga sarnane Keskerakonna logoga ning ei ole ka üldiselt tuntud, mistõttu selle kasutamine muu viiteta noortekogule ei aitaks reklaami sihtrühmal tunnetada reklaami seost noortekoguga. Ajalehes „Pealinn“ (13.11.2014) märgiti artiklis „Keskerakond alustas kampaaniaga „Noorenev Keskerakond“: „„Meie eesmärgiks on Eesti inimestele meelde tuletada, et Keskerakonnal on tugevaid noori poliitikuid, kes pärit kõikjalt üle Eesti — olgu see siis näiteks Läänemaa, Pärnumaa, Viljandimaa või Võrumaa,“ ütles Keskerakonna Noortekogu esimees Tõnis Mölder“ (http://www.pealinn.ee/koik-uudised/keskerakond-alustas-kampaaniaga-noorenevkeskerakond-n25293). Plakatitel kujutatu, nende avalikustamine vaid umbes kolm kuud enne Riigikogu valimisi ja noortekogu esindaja selgitused ajakirjanduses näitavad, et tegevuse eesmärk oli toetada kaebaja tegevust, eelkõige valimiskampaania läbiviimisel (
Asjaolu, et kõigi plakatite tekstides ei olnud viidet kaebajale, ei saa järeldada, et reklaami eesmärk ei olnud kaebaja tegevuse toetamine, vaid kolmanda isiku muudest huvidest lähtuv tegevus. Puuduvad tõendid, mis kinnitaksid, et plakatid oleks kutsunud üles astuma noortekogu liikmeks või selle tegevust muul viisil – mitte aga kaebajat toetades – toetama. Plakatite visuaalne väljendus ei jäta ka ilma tekstilise osata võimalust asuda plakatite eesmärgi osas kahtlevale seisukohale vaidlustatud ettekirjutuses järeldatu õigsuse osas. 11. Olukorras, kus isik, kellel ei ole õigust teha erakonnale annetust, teeb selle teenuse osutamise kaudu, tuleb erakonnal keelatud annetus selle tegijale tagastada rahas.
ei näe ette võimalust mitterahalise annetuse saamise korral teistsuguseks tagajärjeks kui rahalise annetuse saamise korral. Kaebaja ei ole näidanud, et ta oleks pöördunud kolmanda isiku poole keelatud annetuse lõpetamiseks. Kolmanda isiku näol ei ole tegemist ka sellise isikuga, kelle tegevus võiks vastanduda kaebaja huvidele. Seda kinnitab kaebaja põhikiri, millest nähtuvalt on kolmanda isiku esindajad kaasatud kaebaja juhtimisse (põhikirja p-d 4.6.1, 5.5.1 ja 9.1.2.5) ning kolmanda isiku põhikirja kohaselt tegutseb ta kooskõlas kaebaja põhikirja ja programmiga (põhikirja p 1), tema tegevuse eesmärgiks on tutvustada noorte hulgas Keskerakonna ideid (p 7.2) ning tema liikmelisus on osaliselt seotud kaebaja liikmelisusega (p-d 8.3, 8.4 ja 13.1). Seetõttu pole praegusel juhul asjassepuutuv see, kas
loob erakonnale piisava kaitse 7
lg 1 sätestab, et erakond tagastab võimaluse korral keelatud annetuse viivitamata selle teinud isikule. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt, kui annetust ei ole võimalik tagastada, on erakond kohustatud kandma rahalise annetuse viivitamata riigieelarvesse. Sama paragrahvi lõige 3 näeb ette, et kui tegemist on mitterahalise annetusega, müüb erakond keelatud annetuse turuhinnaga. Annetuse müügist saadav tulu kantakse viivitamata riigieelarvesse. Kui keelatud annetust ei ole võimalik müüa mõistliku pingutusega, tuleb annetus võõrandada muul viisil, kui on sätestatud käesoleva lõike esimeses lauses. Kui annetust ei ole võimalik võõrandada, lõpetatakse asja valdus omandist loobumisega. Keelatud annetust ei tohi võõrandada erakonna liikmele, erakonna sidusorganisatsioonile ega tema liikmele. 16. Praegusel juhul ei ole keelatud annetuse näol tegemist rahasummaga ega esemega, mida on võimalik annetuse tegijale tagastada või annetust kanda riigieelarvesse, samuti mitterahalist annetust turuhinnaga müüa ja saadud tulu kanda riigieelarvesse. Saadud teenust ei ole selle olemusest tulenevalt võimalik edasi võõrandada.
lg-st 1 ja lg 2 p-st 1 tuleneva piirangu rikkumise korral annetuse väärtuses saadud kasu tagastamine keelatud annetuse tegijale rahas on aga sätete eesmärki silmas pidades ainuvõimalik. Nii tuleb
Sätte tõlgendamine üksnes keeleliselt ei oleks kooskõlas nende sätete ega
17.
lg 2 p 2 kohaselt kohustatakse ettekirjutusega erakonda kandma annetuse ühel
Sätet ei saa mõista nii, et vastustaja ei saa teha ettekirjutust keelatud annetuse tagastamiseks selle tegijale.
Korrakaitseseaduse § 28 lg 1 sätestab, et korrarikkumise korral on pädeval korrakaitseorganil õigus panna avaliku korra eest vastutavale isikule ettekirjutusega korrarikkumise kõrvaldamise kohustus. Korrarikkumist – keelatud annetuse vastuvõtmist – saab praegusel juhul kõrvaldada keelatud annetuse tagastamisega selle tegijale.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.