KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Reelika Lind Määruse tegemise aeg ja koht 29. juuni 2016. a, Tallinn Haldusasja number 3-16-1283 Haldusasi S.K.i esialgse õiguskaitse taotlus Menetlusos

§ 252lg 7, § 204 lg 2).

ASJAOLUD

1. Tallinna Vangla peatas 31.05.2016 käskkirjaga nr 5-1/1002 alates 01.06.2016 kuni distsiplinaarmenetluse lõpuni Tallinna Vangla Maardu üksuse juhi 23.10.2015 käskkirja nr 5-1/2572, mille kohaselt anti kinnipeetav S.K.ile (taotleja) luba tähtajatult alates 26.10.2015 kuni kinnipeetava vabanemiseni järelevalveta töötamiseks väljaspool vanglat OÜ-s MetalDisain. Tallinna Vangla Maardu üksuse vanemvalvuri ettekande kohaselt segas taotleja 31.05.2016 kella 7:07 paiku ametnike tööd, tagudes vastu avavangla metallust ja nõudes, et teda lastaks vanglast välja tööle. Enne seda oli vanemvalvur käinud taotlejale korraldust andmas, et kinnipeetav ootaks rahulikult ja lõpetaks vastu ust tagumise. Tööle lubamise käskkirja kohaselt on taotlejal lubatud tööle minemiseks lahkuda vanglast alates kl 7:
2. Vanglateenistuse ametnikud andsid kinnipeetavale korduvalt korralduse oodata rahulikult oma õiget aega, kuid kinnipeetav seaduslikule korraldusele ei allunud. Rikkumine on raske, kuna kehtiv distsiplinaarkaristus sellise rikkumise eest välistaks avavanglasse paigutamise või avavanglas karistuse kandmise (justiitsministri 25.03.2008 määruse nr 9 „Täitmisplaan“ § 17 lg 2 p 1). Võttes arvesse kinnipeetava käitumist ja toimepandud rikkumist, puudub vanglal usaldus kinnipeetava suhtes ja on piisavalt alust arvata, et kinnipeetav võib jätkata väljaspool vanglat töötamise ajal õigusrikkumiste toimepanemist. Seega on vajalik peatada distsiplinaarmenetluse ajaks luba järelevalveta töötamiseks väljaspool vanglat.
3. Taotleja esitas 20.06.2016 Tallinna Vanglale vaide, milles vaidlustas Tallinna Vangla 31.05.2016 käskkirja nr 5-1/
4. 3-16-1283
5. Taotleja esitas 27.06.2016 Tallinna Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse Tallinna Vangla 31.05.2016 käskkirja nr 5-1/1002 suhtes. Taotleja ei ole kodukorda rikkunud, sest intsident toimus vangla territooriumil ja vangla pääslani oli veel mitu minutit aega minna. Arvestada tuleb ka vanglast väljas liikumiseks mõeldud dokumendi ootamist ja isiku läbiotsimist. Taotlejat on juba karistatud ebaõiglaselt ja enneaegselt.
6. Taotlus jõudis halduskohtusse 29.06.
7. KOHTU PÕHJENDUSED
8. Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 2 lg 4 ls 2 alusel tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Seega loeb kohus, et taotleja soovib Tallinna Vangla 31.05.2016 käskkirja nr 5-1/1002 kehtivuse peatamist esialgse õiguskaitse korras. 6. Riigilõivuseaduse § 60 lg 6 kohaselt tasutakse halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu 15 eurot. Taotleja ei ole tasunud riigilõivu. Kohus ei pea antud juhul otstarbekaks taotlust käiguta jätta ja taotlejalt riigilõivu tasumist nõuda, sest taotlus on ilmselgelt perspektiivitu. 7.

§ 249

lg 1 kohaselt võib kohus esialgset õiguskaitset kohaldada, kui vastasel juhul võib kaebuse esitaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Seega tuleb esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel esmajärjekorras kontrollida, kas taotlejal esineb esialgse õiguskaitse vajadus.

§ 249

lg 3 ls 2 järgi jätab kohus esialgse õiguskaitse vajaduse äralangemisel taotluse läbi vaatamata.

1. Vangistusseaduse § 64 lg 41 kohaselt võib distsiplinaarkaristuse määrata 6 kuu jooksul arvates rikkumise toimepanemise päevast, kuid mitte hiljem kui 1 kuu jooksul rikkumise teadasaamise päevast arvates. Vangla sai taotleja poolt vangla sisekorraeeskirja võimalikust rikkumisest teada 31.05.
2. Arvestades tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 136 lg-tes 3 ja 4 toodud tähtaegade arvutamise reegleid, tuleb distsiplinaarmenetlus lõpetada ja distsiplinaarkaristus määrata hiljemalt 30.06.
4. Haldusmenetluse seaduse § 61 lg 2 kohaselt kehtib haldusakt kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti. Seega lõpeb vaidlustatud käskkirja kehtivus eelduslikult distsiplinaarmenetluse lõppemisel 30.06.
5. Taotlejal ei saa pärast vaidlustatud haldusakti kehtivuse lõppemist olla enam esialgse õiguskaitse vajadust. Kohtu arvates puudub taotlejal õiguskaitse vajadus ka selle ühe päeva osas, mis on praeguse määruse tegemise ajast haldusakti kehtivuse lõppemiseni jäänud. Seetõttu tuleb taotlus jätta läbi vaatamata. Kui taotleja leidis, et vaidlusalune käskkiri piiras ebaproportsionaalselt tema õigusi ja vabadusi, tulnuks tal esitada esialgse õiguskaitse taotlus varem. /allkirjastatud digitaalselt/ Reelika Lind Kohtunik 2