Obsah (6)

§ 130§ 1361§ 106§ 136§ 120§ 59

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-16-1215 Määruse kuupäev 17. juuni 2016 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Maksu- ja Tolliameti taotlus täitmist tagavate toimingute sooritamis

) § 1361 lg 1 ja § 130 lg 1 p 3 alusel Tartu Halduskohtule taotluse, milles palus luba

§ 130

lg 1 p-s 3 sätestatud täitetoimingu sooritamiseks pöörates sissenõue rahalistele õigustele, valides meetmena seada arest Jalaka Grupp OÜ ettemaksukontole Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu) summas 18 185,60 eurot.

1. Taotluse kohaselt kontrollib MTA 26.02.2016 teate (lisa 1, tl 9) alusel Jalaka Grupp OÜ
2. aasta jaanuarikuu käibedeklaratsiooni esitamisel tekkinud tagastusnõude õigsust. 05.04.2016 on MTA väljastanud Jalaka Grupp OÜ-le korralduse nr 12.2-3/036569-2 (lisa 2, tl 10-13), milles on teavitatud äriühingut, et lisaks 26.02.2016 teatega alustatud tagastusnõude õigsuse tuvastamise kontrollile on alustatud üksikjuhtumi kontroll, mis hõlmab käibedeklaratsioonides deklareeritud andmete õigsuse kontrolli perioodil jaanuar - veebruar
4. Jalaka Grupp OÜ kajastas veebruar 2016 KMD-l sisendkäibemaksu hulgas soetust Intrawest OÜ arvete alusel kokku summas 18 185,6 eurot. Kuivõrd maksuhalduril on alust arvata, et tehinguid Intrawest OÜ-ga ei toimunud, siis on kontrolli tõenäoliseks tulemuseks Jalaka Grupp OÜ sisendkäibemaksu vähendamine kokku summas 18 185,6 eurot, mille tulemusel kuulub Jalaka Grupp OÜ-l juurde tasumisele käibemaks summas 18 185,6 eurot, millele lisandub tähtpäevaks tasumata maksusummalt intress, mis seisuga 16.06.2016 on 937,4 eurot (lisa 29, tl 76).
5. Jalaka Grupp OÜ kontrollimenetluse käigus on selgunud asjaolud, mis annavad maksuhaldurile alust arvata, et äriühing on kontrollitaval perioodil kajastanud raamatupidamises reaalselt mittetoimunud tehinguid. Maksuhalduril on alust arvata, et Jalaka Grupp OÜ on vormistanud diislikütuse soetamise Intrawest OÜ-lt, kuid tegelikkuses soetas Jalaka Grupp OÜ diislikütuse tundmatult kolmandalt isikult. Sellise teguviisi eesmärgiks oli sisendkäibemaksu suurendamise kaudu vähendada tasumisele kuuluvat käibemaksu. Kauba olemasolu maksuhaldur kahtluse alla ei sea.
6. MTA esitab taotluse p-s 2 põhjendused maksuhalduri seisukohale, et Jalaka Grupp OÜ ei soetanud diislikütust Intrawest OÜ-ilt, vaid tundmatult kolmandalt isikult.
7. Maksuhalduri hinnangul võib pärast maksuotsuse väljastamist selle sundtäitmine osutuda raskemaks või isegi võimatuks. Maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et Jalaka Grupp OÜ on pannud toime maksupettuse. Arvestades maksuhalduri põhjendatud kahtlust, et Jalaka Grupp OÜ kajastas raamatupidamises reaalselt mittetoimunud tehinguid, mille tulemusel isiku käibemaksu kohustus on vähenenud 18 185,6 euro võrra, on alust arvata, et kui isik on juba kasutanud võimalusi sellises ulatuses maksukohustuse vältimiseks ja ei ole toiminud seadusega kooskõlas, siis teeb ta seda ka tulevikus. MTA taotleb aresti seadmist maksukohustuslase Jalaka Grupp OÜ ettemaksukontole

§ 130

lg 1 p 3, § 131 ja

§ 1361lg 1 alusel.

1. Jalaka Grupp OÜ ei oma kinnistusraamatu andmetel kinnisvara. Maanteeameti liiklusregistri andmetel puuduvad tal väikelaevad. Väärtpaberi keskregistri andmetel ei oma Jalaka Grupp OÜ väärtpabereid. Seisuga 03.06.2016 omab Jalaka Grupp OÜ liiklusregistri kohaselt sõiduautosid Volvo S60 (ehitusaasta 2011, registreerimismärk 855TKZ), Subaru Impreza (ehitusaasta 2006, registreerimismärk 322TJG), Volvo S60 (ehitusaasta 2015, registreerimismärk 628TMD), paakautosid Volvo FH12 6X2 (ehitusaasta 1996, registreerimismärk 648AYI), haagised MOTALA TANK SA2-200 (ehitusaasta 1978, registreerimismärk 900DB), SAF MATTILA 17-P (ehitusaasta 1983, registreerimismärk 760BE), RESPO 750M351L180 (ehitusaasta 2013, registreerimismärk 311YHV) ja mootorsaani LYNX Rave RE 800R E-TEC (ehitusaasta 2013, registreerimismärk 32SV) (lisa 33). Kuna enamike sõidukite puhul on tegemist kasutatud sõidukitega, siis tuleb arvestada asjaoluga, et nende turuväärtus pidevalt väheneb ning tegemist on likviidse varaga, mille koosseis võib võõrandamise tulemusel väga kiiresti muutuda. Lisaks tuleb arvesse võtta, et liiklusregistri kanne on informatiivne, mistõttu ei ole tõsikindlalt teada, kas sõidukite omanik on taotluse koostamise hetkel Jalaka Grupp OÜ. Seega ei pea MTA arvestades tõenäoliselt määratava maksusumma suurust otstarbekaks taotleda sõidukitele keelumärke seadmist ega ka sõidukite arestimist. 2
2. 20.05.2011 otsusega nr 12.2-7/9-2 (tl 87) otsustas MTA määrata kütusemüüja Jalaka Grupp OÜ käibemaksu tagatissumma vähendatud suuruseks 0 eurot. Kuna sisuliselt Jalaka Grupp OÜ-l tagatis puudub, ei ole võimalik selle arvelt võimaliku maksukohustuse summat 18 185,6 eurot katta.
3. MTA-le esitatud Jalaka Grupp OÜ arvelduskontode väljavõttelt nähtub, et arvelduskontode lõppjääk 29.02.2016 seisuga oli Swedbank AS-is 26 184,73 eurot ja SEB Pank AS-is 10 381,
4. Võttes arvesse, et rahalised vahendid on likviidsed ning äriühing ei hoia suuri summasid pangakontol – raha laekub järgmiste väljamaksete tarbeks, ei saa MTA olla veendunud, et nimetatud vahendid on äriühingul jätkuvalt olemas.
5. Jalaka Grupp OÜ ettemaksukonto saldo seisuga 16.06.2016 on 49,83 eurot (tl 88), seega ettemaksukontol käesoleval hetkel olevatest vahenditest ei jagu jaanuar-veebruar 2016 kontrollimenetluses võimaliku määratava summa katmiseks.
6. Jalaka Grupp OÜ üksikjuhtumi kontroll hõlmab jaanuari 2016 kohta KMD-l deklareeritud enammakstud käibemaksu tagastusnõude õigsuse kontrolli ettenähtud piiratud menetlustähtaja tingimustes tulenevalt

§ 106lg 2.

Oma 15.04.2016 otsusega nr 12.2-3/036569-4 (tl 89) ja 17.05.2016 otsusega nr 12.2-3/036569-9 (tl 91-92) on pikendatud Jalaka Grupp OÜ poolt 19.02 esitatud 2016.a jaanuarikuu käibemaksu tagastusnõude summas 35 977,31 eurot täitmise tähtaega kahel korral 30 päeva kuni 21.06.

1. Seega on MTA ära kasutanud KMS § 34 lg 2 nimetatud tagastusnõude täitmise tähtaja pikendamise võimalused ning
2. a jaanuarikuu tagastusnõue kuulub 21.06.2016 vabastamisele äriühingu ettemaksukontole.
3. MTA märgib taotluses, et Jalaka Grupp OÜ ei ole 15.06.2016 seisuga esitanud
4. a jaanuarikuu käibedeklaratsioonidega esitatud tagastusnõuete täitmise taotlust oma pangakontole, kuid ei saa välistada, et äriühing esitab taotluse koheselt peale ettemaksu vabastamist ettemaksukontole.
5. Võttes arvesse Jalaka Grupp OÜ-le maksuotsusega määratava võimaliku rahalise nõude suurust summas 18 185,6 eurot, on käesoleva kontrolli tulemusel tekkiva maksukohustuse tagamiseks MTA hinnangul sobivaks täitetoiminguks aresti seadmine Jalaka Grupp OÜ ettemaksukontole Eesti Vabariigi kasuks, sest aresti seadmine ettemaksukontole aitab tagada võimaliku maksukohustuse sissenõudmist Jalaka Grupp OÜ-lt, kuna Jalaka Grupp OÜ ei pruugi olla võimeline maksukohustuse määramisel tasuma maksuotsusega määratavat summat ning selle sissenõudmine võib osutada oluliselt raskemaks.
6. Ülaltoodu alusel leiab maksuhaldur, et esineb alus Jalaka Grupp OÜ suhtes

§ 130

lg 1 punktis 3 sätestatud täitetoimingute rakendamiseks, sest maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et maksukohustuslane ei pruugi olla tulevikus suuteline tasuma maksuotsusega juurdemääratavat maksusummat. 15. Tulenevalt

§ 136

¹ lg 2 p 3 lõpetab MTA konkreetse isiku vastu suunatud täitetoimingu, kui Jalaka Grupp OÜ on esitanud tagatise

§ 120

lg 1 p 3, § 121 kohaselt suuruses 19 123 eurot [18185,6 – 0 (olemasolev tagatis) + 937,4 (intress)] valides tagatise liigi vastavalt

§-s 122 loetelule. Kohtu seisukoht 16. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. HKMS § 264 lg 4 kohaselt otsustab kohus 3 loa andmise viivitamatult kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses.

§ 1361

ei sätesta maksukohustuslase seletuse esitamist maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa andmise menetluses. Kuna antud juhul ei näe seadus ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil, siis otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata. 17.

§ 1361

lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada sama seaduse § 130 lõikes 1 sätestatud täitetoimingud.

§ 1361

lõikes 1 nimetatud loa andmine ei eelda senise kohtupraktika kohaselt tõsikindlat veendumust, et maks määratakse või selle tasumisest kõrvalehoidumine aset leiab, vaid piisab kahtlusest, et täitmist tagavaid toiminguid kohaldamata võib määratav maks jääda tasumata.

§ 130

lg 1 p-st 3 tuleneb maksuhaldurile õigus pöörata sissenõue rahalisele õigusele maksukorralduse seadusega ja täitemenetlust reguleerivate õigusaktidega sätestatud korras. Kuna ettemaksukontol asuvad maksukohustuslase rahalised nõuded riigi vastu, tuleb ettemaksukonto arestimist käsitada ettemaksukontol oleva rahalise nõude arestimisena

§ 130lg 1 p 3 (kuni 31.01.2014.

a

redaktsioonis § 130 lg 1 p 6) ja täitemenetluse seadustiku § 111 tähenduses (RKHK 30.04.2013 määrus asjas nr 3-3-1-4-13, p 10).

1. Maksuhaldur taotles antud asjas halduskohtult luba täitetoiminguks, et seada arest Jalaka Grupp OÜ ettemaksukontole
2. a jaanuari käibedeklaratsioonist tulenevale tagastusnõudele 18 185,60 euro ulatuses. Riigikohtu üldkogu märkis 27.11.2012 määruses haldusasjas nr 3-3-1-15-12 , et üldjuhul ei tohiks kohus täitevvõimu tegevusse omal algatusel ennetavalt sekkuda ega anda eelhinnangut kavandatava akti õiguspärasusele. Riigikohtu halduskolleegium leidis 30.04.2013 määruses asjas nr 3-3-1-8-13, et olukorras, kus maksuhalduril on kavatsus teha otsus tagastusnõude kohta, peab halduskohus luba andes välja selgitama, kas a) maksuhaldur kontrollib maksude tasumise õigsust (

§ 1361

lg 1); b) kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine (

§ 1361

lg 1); c) maksuhalduril on kontrollimisel tekkinud põhjendatud kahtlus, et sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks (

§ 1361

lg 1); d) sundtäitmise võimatus (või oluline raskenemine) tuleneb maksukohustuslase tegevusest (

§ 1361

lg 1); e) halduskohtule esitatavas taotluses on

§ 1361

lg 2 p 3 kohaselt märgitud ka andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud. Kohus leiab, et loa andmise eeldused

§ 1361

alusel täitetoimingu sooritamiseks käibemaksu tagastusnõude otsuse täitmise tagamiseks on asjas täidetud. Seda kinnitavad järgmised asjaolud: 1) MTA alustas 05.04.2016 korraldusega nr 12.2-3/036569-2 Jalaka Grupp OÜ suhtes

§ 59lg 2 p 1 alusel üksikjuhtumi kontrolli, s.o 2016.

aasta jaanuar-veebruar käibedeklaratsioonides deklareeritud andmete õigsuse kontrolli. Lisaks jätkub 26.02.2016 teatega alustatud Jalaka Grupp OÜ jaanuar 2016 käibedeklaratsiooni esitamisel tekkinud tagastusnõude õigsuse kontroll. Seega on käesoleva taotluse esitamise hetkel käimas Jalaka Grupp OÜ suhtes maksude tasumise õigsuse kontroll. 4 2) Taotluses toodud asjaoludel võib kohtu hinnangul olla põhjendatud maksuhalduri kahtlus, et äriühing on deklareerinud sisendkäibemaksu alusetult. Kohus leiab, et kütuse soetamine Intrawest OÜ-lt ei ole tõendatud. Vastavussertifikaadiga VSD01833 kütuse liikumise tuvastamine kestab. Arvestades, et Jalaka Grupp OÜ poolt MTA-le esitatud SEB Pank ega Swedbank arvelduskontode väljavõtetest ei nähtu tasumist Intrawest OÜ-le ning Jalaka Grupp OÜ Swedbank arvelduskontolt EE242200221027940760 nähtub hoopis tasumine viidetega Intrawest OÜ arvetele Walutaexpress SP.Z-le ja Trade Marketing L.P.-le, siis on põhjendatud MTA kahtlus, et Intrawest OÜ ei ole reaalselt tehinguid teinud, vaid äriühingut on kasutatud vahelülina selleks, et viia raha ettevõttest maksuvabalt välja. Intrawest OÜ seaduslik esindaja Hasso Lepp ei kinnita tehinguid Intrawest OÜ nimel väljastatud arvetel 16230202 ja 16260202 näidatud kütuse müüjana. Seega on kohtu hinnangul taotluses esitatud asjaolusid ja sellele lisatud dokumente arvesse võttes piisavalt tõenäoline, et Jalaka Grupp OÜ-le määratakse rahaline nõue või kohustus. Samas on maksuhalduril kirjaliku motiveeritud otsuse tegemiseks vajalik oodata täiendavate tõendite, muuhulgas vastused SCAC välispäringutele Poola Walutaexpress SP.Z ja Suurbritanniasse Trade Marketing L.P. kohta. 3) Maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et kontrolli tulemusena antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Riigikohtu halduskolleegium selgitas 19.11.2013. a määruses haldusasjas 3-3-1-48-13, et haldustoiminguks loa andmise menetluses maksuhaldur alles kogub tõendeid ja tulevase maksuotsuse/vastutusotsuse faktiline ja õiguslik alus pole veel teada. Loa taotlemise hetkeks pole maksuhaldur veel jõudnud koguda piisavalt tõendeid, mis kinnitaksid maksukohustuslase osalemist maksupettuses või seda, et ta teadis, et müüjad pole tegelikud müüjad. Loa taotlemise staadiumis piisab põhjendatud kahtluse loomiseks sellest, et maksukohustuslane on oma raamatupidamises kasutanud võltsarveid. Maksuhalduri taotluse kohaselt on liiklusregistri 03.06.2016 seisuga Jalaka Grupp OÜ omandis sõiduautosid, kuid tegemist on likviidse varaga, mille koosseis võib võõrandamise tulemusel väga kiiresti muutuda. MTA ei pea arvestades tõenäoliselt määratava maksusumma suurust otstarbekaks taotleda sõidukitele keelumärke seadmist ega ka sõidukite arestimist. Maksuhaldur on seisukohal, et pangakontode arestimine ei ole suure tõenäosusega tulemuslik seetõttu, et arvestatavate summade laekumine maksuhalduri poolt arestitud pangakontodele ei ole eluliselt usutav. Seda põhjusel, et rahaliste vahendite laekumine pangakontole toimub üldjuhul selle pangakonto omaniku nõudmisel. 4) Seisuga 16.05.2016 on Jalaka Grupp OÜ-l ajatatud maksuvõlg 35 977 eurot. Jalaka Grupp OÜ on kontrollitaval perioodil maha arvanud sisendkäibemaksu kokku summas 84 425,74 eurot. MTA 20.05.2011 käibemaksu tagatise vähendamise otsusega nr 12.2-7/9-2 vähendati Jalaka Grupp OÜ tagatist 0 euroni. Seega puudub Jalaka Grupp OÜ-l tagatis, mis võimaldaks kontrolli tulemusena määratavat käibemaksusummat tasuda. Jalaka Grupp OÜ jaanuar 2016 käibemaksu tagastusnõude puhul on tegemist summaliselt kõige suurema tagastusnõudega, mis olete esitanud viimase 12 kuu jooksul (seni suurim oli mais 2015 summas 255,34 eurot). Käibedeklaratsioonide andmetel deklareeris Jalaka Grupp OÜ perioodil aprill 2015 – märts 2016 käivet 2,1 miljonit eurot ning tasumisele kuuluvat käibemaksu kokku 10,3 tuhat eurot ehk äriühingu lisandväärtus on minimaalne ja tulud on peaaegu võrdsed kulutustega. Tulenevalt eeltoodust on MTA seisukohal, et 19.02.2016 esitatud tagastusnõude rahuldamisel enne selle õigsuse täielikku tuvastamist, ei pruugi äriühingu rahaline ja varaline seis võimaldada kontrolli lõppemisel alusetult tagastatud summat riigile tagasi maksta ning selle hilisem tagasinõudmine võib maksuhalduril osutuda võimatuks. 5) MTA on taotluses

§ 1361

lg 2 p 3 kohaselt märkinud ka andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud. 5

1. Kohus märgib, et maksukohustuslase tegevus, mille tulemusena võib maksuotsuse sundtäitmine osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, ei tähenda ainult otseseid tegevusi enda maksejõuetuse tekitamiseks, vaid igasuguseid tegevusi, mis vähendavad maksuotsuse hilisema täitmise tõenäosust, s.h näiteks pahauskne käitumine oma majandustegevuses. Kohus leiab, et käesoleval juhul tuleb pidada tõenäoliseks, et haldustoiminguks loa andmata jätmisel võib kavandatava rahalise nõude sissenõudmine osutuda Jalaka Grupp OÜ tegevuse tulemusena oluliselt raskemaks või võimatuks.
2. Esitatud taotluses on

§ 1361

lg 2 p 3 kohaselt märgitud andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud. Maksuhaldur on taotluse p-s 5 märkinud nõutavaks tagatiseks 19 123 eurot. Kohus leiab, et arvestades esialgset prognoositavat maksusummat (18 185,60 eurot), on tagatise summa proportsionaalne. 21. Kontrollinud taotluse lubatavust ja seaduse nõuetele vastavust leiab kohus, et taotlus vastab

§ 1361lg-s 2 sätestatud nõuetele ja on vajalikul määral põhistatud.

Eeltoodust tulenevalt ning arvestades maksumenetluse ja võimaliku kohtumenetluse pikkust nõustub kohus taotlejaga, et on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist, kuna meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine muutuda võimatuks. Kohus leiab, et MTA taotlus on selles toodud väidete alusel seega põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. HKMS § 265 lg 3 alusel jõustub määrus selle kättetoimetamisel taotlejale. /allkirjastatud digitaalselt/ Roby Koik kohtunik 6