← Eesti

2-15-121420/19

Obsah (4)§ 151§ 51§ 13§ 7

2-15-121420 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Ülle Raag Otsuse tegemise aeg ja koht 27. mai 2016. a, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-15-121420 Hagihind 74

imusi üldkoosolekutel. 1.

  1. Kohtuistungil jäi hageja hagiavalduses esitatud nõude juurde ja palus kohtul kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista võlg summas 705,62 eurot ning viivised summas 35,04 eurot. Täiendavalt selgitas hageja kostjatelt arvetel nõutavaid akende järelmaksu- ja intressimakseid. Hageja selgitas, et korteriühistu võttis
  2. aastal laenu ja paigaldas maja koridoridesse ja ka kuude korterisse, sh kostjate korterisse, uued pakettaknad. Hageja esitas tõendina korteriühistu 30.08.
  3. a üldkoosoleku otsuse, millega otsustati, et korteriomanikud, kelle korterisse uued aknad paigaldati, maksavad korteriühistule igakuiselt akende paigaldamiseks võetud laenu- ja intressimakseid kuni laenulepingu lõpuni, s.o kuni 20.10.
  4. a. 2
  5. Kostjate seisukoht ja vastuväited 2.
  6. Kostjad Kxxx Axxxxxxx ja Kxxxxx Axxxxxxx vaidlesid 12.02.
  7. a kirjalikus vastuses hagile vastu. Kostjate arvates ei klapi nõude aluseks olevatel arvetel olevad summad omavahel. Nimelt on arvetel nr 150511, 150611, 150711 ja 150811 märgitud sihtotstarbelise makse summa 100,10 eurot, kuid viimasel arvel nr 150911 hoopis 99,18 eurot ehk 0,92 senti vähem. Sellest järeldavad kostjad, et varasematel arvetel on sihtotstarbeline makse esitatud põhjendamatult suuremas summas. Ka märgivad kostjad, et korteriühistu ei ole neile tutvustanud algdokumente, mille alusel neilt sihtotstarbelist makset

itakse. Kostjad leiavad ka, et arvetel on põhjendamata remondiraha makse, kuna nõutaval perioodil ei ole kostjate korteris tehtud mingit remonti. Kostjad toovad veel välja, et nende arvates ei ole korteriühistus rahaasjade ajamine korrektne ja selge ning kohtul tuleks asja uurida. Näiteks nõudis hageja kostjatelt

  1. aastal kokku 1511 euro maksmist.
  2. a
  3. jaanuarist kuni
  4. aprillini oli makstavaks summaks 775,60 eurot ilma viiviste ja kohtu tasudeta. Koos viiviste, kohtu ning kohtutäituri tasudega oli kokku 2480,11 eurot. Hageja nõudis kostjatelt perioodil 01.01.
  5. a kuni 31.04.
  6. a aga 2490,55 euro maksmist ehk 10,44 eurot rohkem. Kui arvestada maha
  7. a nõutud 1511 eurost vee tarbimine ja küte 402,42 eurot, siis peaks kostjatel olema
  8. aastast ettemaks 1108,58 eurot. Kostjad märgivad ka, et
  9. aastal pidid nad tegema eelmise korteriühistu esinaise isiklikule arvele ülekandeid.Väidetavalt on ka praegu korteriühistu esimees Hxxxx Axxxxxnõudnud neilt sularaha maksmist. Lisaks nõuti kostjatelt
  10. a veeavarii tagajärjel tekkinud kindlustusjuhtumi järel kahju hüvitamist, kuigi ei olnud tõendatud, et vee leke oleks alguse saanud kostjate korterist. 2.
  11. 11.03.
  12. a esitasid kostjad täiendava vastuse, milles vaidlesid vastu hageja arvetel taotletavale akende järelmaksu- ja laenumaksele. Kostjate väitel ostsid nad korteri hinnaga ja tingimusel, et on paigaldatud uus torustik ja korteril on pakettaknad ning korter vajab seest vaid iluravi (mida kostjad tõendavad korteri müügikuulutusega). Müüja väitis, et võlgasid korteril ei ole. Seega olid korteri aknad vahetatud juba eelmise omaniku poolt ja kostjatelt akende eest raha nõudmine ei ole põhjendatud. 2.
  13. Kohtuistungil jäid kostjad kirjalikult avaldatud seisukohtade ja vastuväidete juurde. Kostjad leidsid jätkuvalt, et hageja poolt arvetel nõutavad summad on osaliselt arusaamatud, mistõttu ei ole kostjad nõus võlga maksma. KOHTU SEISUKOHT
  14. Kohus, vaadanud läbi asja materjalid, kuulanud ära pooled ja hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus tegi kindlaks alljärgnevad vaidlustamata asjaolud: 3.
  15.  Kostjad Kxxx Axxxxxxx ja xxxxxx Axxxxxxx on 29.01.
  16. a kantud kinnistusraamatusse korteriomandi, registriosa numbriga 2594735, asukohaga Jõgeva linnas xxxxxx, reaalosana korter nr 1, üldpinnaga 77,10 m2, omanikena võrdsetes mõttelistes osades.  Jõgeval Tähe 7 kinnisasja korteriomanikud on
  17. aastal asutanud korteriühistu Jõgeva Tähe 7 (hageja). Kostjad korteriomanikena on Jõgeva Tähe 7 korteriühistu liikmed.  Hageja on esitanud perioodil 06.05.
  18. a kuni 06.09.
  19. a kostjate tasumiseks arveid kokku summas 770,62 eurot alljärgnevalt: 3 1) 06.05.
  20. a arve nr 150511 (tl 16), maksetähtajaga 20.05.
  21. a, kokku summas 169,55 eurot (sh sihtotstarbeline makse 100,10 eurot, raamatupidamisteenus 2,78 eurot, küte 70 % üld 30 % 26,70 eurot, külm vesi 27,43 eurot, veekadu 2,62 eurot, akende järelmaks 7,27 eurot ja akende intress 2,65 eurot); 2) 06.06.
  22. a arve nr 150611 (tl 17), maksetähtajaga 20.06.
  23. a, kokku summas 139,43 eurot (sh sihtotstarbeline makse 100,10 eurot, raamatupidamisteenus 2,78 eurot, küte 70 % üld 30 % 8,09 eurot, külm vesi 17,92 eurot, veekadu 0,62 eurot, akende järelmaks 7,27 eurot ja akende intress 2,65 eurot); 3) 06.07.
  24. a arve nr 150711 (tl 18), maksetähtajaga 20.07.
  25. a, kokku summas 129,72 eurot (sh sihtotstarbeline makse 100,10 eurot, raamatupidamisteenus 2,78 eurot, külm vesi 15,61 eurot, veekadu 1,31 eurot, akende järelmaks 7,27 eurot ja akende intress 2,65 eurot); 4) 06.08.
  26. a arve nr 150811 (tl 19), maksetähtajaga 20.08.
  27. a, kokku summas 133,55 eurot (sh sihtotstarbeline makse 100,10 eurot, raamatupidamisteenus 2,78 eurot, külm vesi 18,29 eurot, veekadu 2,46 eurot, akende järelmaks 7,27 eurot ja akende intress 2,65 eurot); 5) 06.09.
  28. a arve nr 150911 (tl 20), maksetähtajaga 20.09.
  29. a, kokku summas 198,37 eurot (sh laenumakse 78,31 eurot, kindlustusmakse 2,70 eurot, haldus- ja hooldustasu 7,93 eurot, prügi, üldelekter küttekulu jagamine 3,31 eurot, raamatupidamisteenus 2,78 eurot, külm vesi 21,34 eurot, veekadu 0,15 eurot, remondifond 6,93 eurot, akende järelmaks 7,27 eurot, akende intress 2,65 eurot ja menetluskulu 65 eurot). 3.
  30. Hageja nõuab hagis kostjatelt arvete nr 150511, nr 150611, nr 150711, nr 150811 ja nr 150911 tasumist summas 705,62 eurot (s.o täies ulatuses, välja arvatud arvel nr 150911 märgitud menetluskulu summas 65 eurot, mis on kostjatelt juba varasema kohtulahendiga välja mõistetud). Kostjad vaidlevad hagile vastu. Kostjad on vaidlustanud arvetel märgitud sihtotstarbelise makse suuruse ning akende järelmaksu ja intressimaksed. Kostjate väitel ei ole selge, mis alusel on hageja neid kululiike arvestanud ja kas hagejal on õigus neid kostjatelt nõuda. 3.
  31. Kohus leiab, et hageja on oma nõuet põhistanud ning kostjate vastuväited ei anna alust nõude rahuldamata jätmiseks. Korteriomandiseaduse (edaspidi KOS) § 13 lg 1 kohaselt tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriühistuseaduse (edaspidi

) § 15 lg 1 kohaselt koostab ja esitab korteriühistu juhatus igal aastal korteriühistu liikmete üldkoosolekule kinnitamiseks korteriühistu majandustegevuse aastakava, mis sisaldab: 1) korteriomandite eseme mõtteliste osade majandamise eeldatavaid tulusid ja kulusid; 2) korteriühistu liikmete kohustusi sihtkulutuste ja koormatiste kandmisel; 3) andmeid korteriühistus tarbitud kütuse, soojuse, vee ja elektri koguse ning maksumuse kohta.

§ 151

lg 1 järgi on majandamiskulud sama seaduse tähenduses korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Hageja poolt arvetel kajastatud kululiike, sh sihtotstarbelised maksed, raamatupidamisteenus ja veekulu, saab käsitleda majandamiskuludena

§ 151lg 1 mõistes.

4 Hageja on esitanud tõendina Jõgeva Tähe 7 korteriühistu 28.12.

  1. a üldkoosoleku protokolli (tl 91-92), millest nähtub, et korteriühistu üldkoosolek on otsustanud kinnitada alates 01.01.
  2. a uueks sihtotstarbelise maksu suuruseks 1,30 eurot korteripinna ühe ruutmeetri kohta senise 1,18 euro asemel. Hageja on esitanud tõendina ka Jõgeva Tähe 7 korteriühistu 09.08.
  3. a üldkoosoleku protokolli (tl 94-95), millest nähtub, et korteriühistu üldkoosolek on otsustanud, et ühistu liikmetele saadetavatel arvetel tuleb sihtotstarbelise makse sisu lahti kirjutada selliselt, et oleks näha, millest makstav tasu koosneb. Sihtotstarbeline makse koosneb laenumaksest (laen, intress), kindlustusmaksest, üldteenustest (prügi, üldelekter, küttekulu jagamine), remondifondist ning haldus- ja hooldustasust. Hageja poolt perioodil 06.05.
  4. a kuni 06.09.
  5. a kostjatele esitatud arvetel nr 150511, nr 150611, nr 150711, nr 150811 ja nr 150911 (tl 16-20) on märgitud sihtotstarbeline makse korteriühistu üldkoosoleku 28.12.
  6. a otsusega kinnitatud määras, s.o 1,30 eurot ühe korteripinna ruutmeetri kohta. Kostjatele kuulub korter üldpinnaga 77,10 m2 ning neile on arvestatud sihtotstarbelise makse suuruseks 100,10 eurot. Vastavalt korteriühistu üldkoosoleku 09.08.
  7. a otsusele on 06.09.
  8. a arvel nr 150911 lahti kirjutatud sihtotstarbelise makse sisu. Hageja poolt tõendina esitatud Jõgeva Tähe 7 korteriühistu 30.08.
  9. a üldkoosoleku protokollist (tl 111-112) nähtub, et korteriühistu üldkoosolek on otsustanud, et kuue korteri omanikud hakkavad tasuma korteriühistule arvete alusel akende laenumakseid kuni laenulepingu lõpuni, s.o 20.10.
  10. a. Otsustati, et arvetel tuleb eraldi märkida akende makse ja intressid. Antud juhul puudub vaidlus selle üle, et enne kostjate poolt korteriomandi omandamist paigaldati sinna korteriühistu laenu eest uued pakettaknad (sh utilitiseeriti vanad). Alates ajast, mil kostjad said korteriomanikeks on korteriühistu üldkoosoleku otsused neile siduvad ning vastavalt 30.08.
  11. a tuleb neil tasuda akende laenu osamakseid, sh laen ja intress. Vastavalt üldkoosoleku otsusele on hageja toonud arvetel eraldi välja laenumakse ja intressimakse.

§ 51

järgi Korteriühistu olemasolul lähevad korteriomandi võõrandamisel või pärimisel korteriomandi võõrandajale või pärandajale kuuluvad korteriühistu liikme õigused ja kohustused üle korteriomandi omandajale korteriomandi ülemineku hetkest.

§ 13

lg.4 järgi Korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Nende seadusesätete järgi lähevad korteriomandil lasuvad võlad korteriomandi võõrandamisel üle korteriomandi omandajale ja korteriühistu otsus näiteks akende järelmaksukulude kandmise kohta on korteriühistu liikmetele (s.h. kostjatele) kohustuslikud. Kostjate vastuväited selle kohta, et nad ostsid korteriomandi tingimusel, et seal on uued pakettaknad ning korteriomandil ei ole võlgasid, ei oma käesoleva asja lahendamisel tähendust. Müügilepingu tingimustest tulenevad vaidlused saavad toimuda ostjate ja müüja vahel. Asjakohased ei ole ka kostjate vastuväited korteriühistu juhatuse tegevuse kohta, sh etteheited kindlustusjuhtumiga seotud asjaajamise kohta, mille järel kostjad said väidetavalt kahju ning raha nõudmise kohta ühistu esinaise isiklikule kontole, samuti korteriühistu dokumentide tutvustamata jätmise kohta. Nimetatud asjaolud ei seondu käesoleva hagi esemega, milleks on kostjatelt kindla perioodi eest majandamiskulude võla nõudmine. Kohus on 29.02.

  1. a kirjas (tl 80-81) selgitanud pooltele vaidluse sisu ning kostjatele hagi rahuldamata jätmise eelduseid ja kostjate tõendamiskoormist. Muu hulgas on kohus juhtinud kostjate tähelepanu sellele, et hageja majandamiskulude nõude rahuldamata jätmiseks tuleb neil tõendada, et arvetel toodud kulud ei ole põhjendatud või on kostjate poolt juba täielikult või osaliselt tasutud. 5 Kostjad on esitanud tõendina konto väljavõtted ja maksekorraldused (tl 66-72)
  2. aasta majandamiskulude tasumise kohta hagejale ja
  3. a veebruaris varasema kohtulahendiga välja mõistetud võla tasumise kohta kohtutäiturile. Kostjad ei ole aga tõendanud, et nad oleks teinud makseid hagi aluseks olevate arvete katteks, mis on esitatud perioodil 06.05.
  4. a kuni 06.09.
  5. a. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et hageja nõue perioodil 06.05.
  6. a kuni 06.09.
  7. a kostjatele esitatud arvete nr 150511, nr 150611, nr 150711, nr 150811 ja nr 150911 alusel kokku summas 705,62 eurot põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kuna hageja on pidanud majandamiskulude arvestust korteriomandi kohta ja kulud ei ole korteriomandi kaasomanike vahel osadeks jagatavad, siis järeldab kohus, et kostjate puhul on tegemist solidaarvõlgnikega VÕS § 65 lg 1 mõistes. Seega mõistab kohus võla summas 705,62 eurot hageja kasuks kostjatelt välja solidaarselt. 3.
  8. Kohus leiab, et lisaks põhinõudele on põhjendatud ka hageja viivisenõue. Eespool tegi kohus kindlaks, et kostjad ei ole hageja poolt perioodil 06.05.
  9. a kuni 06.09.
  10. a esitatud arveid nr 150511, nr 150611, nr 150711, nr 150811 ja nr 150911 tähtaegselt tasunud.

§ 7

lg 4 näeb ette, et majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Jõgeva Tähe 7 korteriühistu 08.02.2015. a üldkoosleku otsusega (tl 100-102) on otsustatud, et majandamiskulude maksmisega viivitamisel nõutakse korteriomanikelt viivist

§ 7lg-s 4 sätestatud määra, s.o 0,07 % tasumata summalt päevas.

Hageja nõuab kostjatelt viivist 06.10.

  1. a seisuga. Hageja on viivisearvestuses (tl 30) õigesti arvestanud iga arve sissenõutavaks muutumise aega ja viivise suuruseks 06.10.
  2. a seisuga määras 0,07 % tasumata summalt päevas kujuneb kokku summas 35,04 eurot. Kohus mõistab viivisesumma kostjatelt hageja kasuks välja solidaarselt.
  3. Menetluskulude jaotus 4.
  4. TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud üldjuhul pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi täielikult, seega tuleb poolte menetluskulud jätta kostjate kanda. Kuna kostjate puhul on tegemist solidaarvõlgnikega, siis TsMS § 165 lg 3 alusel vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. 4.
  5. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on esitanud hagiavalduses oma menetluskulude nimekirja , mille kohaselt on hageja menetluskuluks nõudelt tasutud riigilõiv kokku summas 100 eurot. Kohus tegi kindlaks, et hageja tasus maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 45 eurot ja hagi esitamisel täiendavalt 55 eurot, kokku 100 eurot. Riigilõivu on tasutud seadusega ettenähtud määras, lähtudes hagihinnast. Seega loeb kohus riigilõivu summas 100 eurot hageja põhjendatud menetluskuluks, mis kuulub kostjate poolt hüvitamisele. 6 Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja menetluskulud summas 100 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.