Obsah (6)

§ 235§ 177§ 178§ 174§ 170§ 175

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp Otsuse tegemise aeg ja koht 17. juuni 2016 Tartu Tsiviilasja number 2-14-6

) § 149 lg-s 2 sätestatud teiste osanike ostueesõigus. Otsuse poolt anti 86,9 % ja selle vastu 13,1% häältest. Hageja hääletas otsuse vastu. Hagejale teadaolevalt kavandavad ülejäänud kostja osanikud oma osaluse müümist välisinvestorile ning osade müügitehingu eeltingimuseks on osanike ostueesõiguse välistamine. Hageja leidis, et otsuse vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda, mistõttu on otsus tühine. Ostueesõigus on osaga kaasnev õigus ning otsus põhikirjas sätestatud osanike ostueesõiguse välistamise kohta tähendab sisuliselt otsust osast tulenevate õiguste muutmise kohta. Analoogia korras saab lähtuda

§ 235lg-st 2, mis reguleerib aktsia liigiga seotud õiguste muutmist.

Otsuse poolt anti 86,9% häältest, mis on vähem kui 9/10 kõigist osanike häältest. Otsus on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 38 lg 2 ja

§ 177¹ lg 1 järgi tühine.

Alternatiivselt leidis hageja, et osanike otsus on vastuolus hea usu ning osanike võrdse kohtlemise põhimõttega. Selle eesmärgiks on kahjustada hageja õigusi, mistõttu tuleb otsus tunnistada kehtetuks TsÜS § 38 lg 1 teise lause alusel. Sisuliselt on põhikirja muutmise eesmärgiks üksnes hageja ostueesõiguse piiramine. Kostja ülejäänud osanike õigustele, kes on otsustanud oma osad müüa, põhikirja muutmine negatiivset mõju ei avalda.

§ 178

lg 3 teine lause ei välista hageja nõudeõigust, sest otsuse vastu hääletamine asendab vastuväite esitamist. 2. Kostja ei tunnistanud hagi. Kuivõrd käesoleval juhul ei ole tegemist seaduse lüngaga, ei ole

§ 235lg 2 kohaldamine analoogia korras põhjendatud.

Kostja põhikirjas ei ole põhikirja muutmiseks ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet ja otsuse poolt antud 86,9% häältest oli põhikirja p 3.2 muutmise otsuse vastuvõtmiseks piisav. Hagejal puudub kostja osanike koosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise nõudeõigus, sest hageja ei lasknud oma vastuväidet 2 otsusele protokollida (

§ 178lg 3 teine lause).

Otsus ei ole vastuolus hea usu ega osanike võrdse kohtlemise põhimõttega ning selle eesmärgiks ei ole hageja õiguste kahjustamine. Vaidlustatud otsusega välistatakse ostueesõigus kõigile kostja osanikele, mitte üksnes hagejale. MAAKOHTU LAHEND

1. Tartu Maakohus jättis
2. juuni 2015 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud summas 1096 eurot ja viivise menetluskuludelt. Maakohus määras, et otsuse jõustumisel tuleb tühistada
3. novembri 2014 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei ole

§ 235

lg-s 2 sätestatud otsuse vastuvõtmiseks nõutav häälteenamuse nõue antud juhul kohaldatav.

§ 235

sätestab võimaluse määrata eri liiki aktsiad ja näeb ette eri liiki aktsiate puhul erinõuded. Osakute puhul analoogne säte puudub. Maakohtu hinnangul ei ole tegemist seaduse lüngaga ja analoogia viitega aktsiate liigitamisele ei ole asjakohane. Kuna eri liiki osasid ei ole võimalik seaduse kohaselt määrata, ei saa kohaldada ka kõrgendatud häälteenamuse nõuet osade võimaliku liigiga seotud õiguste muutmiseks. Üle poole koosolekul osalenud häältest on antud põhikirja muutmise poolt, seega on otsus vastavalt

§ 174lg-le 1 vastu võetud.

Maakohus märkis, et hageja käsitlus osakute liigitamisest osa ostueesõiguse alusel on liialt laiendav ja pole kooskõlas isegi mitte aktsiate liigitamist puudutava regulatsiooniga.

§ 235lg-s 1 on selgelt määratud aktsiate liigitamise alused.

Kuna ostueesõigus ei ole aluseks, et määrata aktsia eriliigiliseks, ei saa see olla aluseks, et määrata eriliigiliseks ka osaühingu osa. Seoses hageja alternatiivse nõudega leidis maakohus järgmist. Puudub vaidlus selles, et hageja osales otsuse tegemisel ja hääletas otsuse vastu. Samas ei nähtu protokollist, et hageja oleks lasknud protokollida oma vastuväite otsusele. Hageja käsitlus selle kohta, et otsuse vastu hääletamine asendab vastuväite esitamist, ei ole kooskõlas kehtiva seadusega. Kuna hagejal puudub

§ 178

lg-st 3 tulenevalt õigus nõuda otsuse kehtetuks tunnistamist, ei hinnanud maakohus hageja sisulisi väiteid otsuse võimalikust vastuolust hea usu ning osanike võrdse kohtlemise põhimõttega ning hageja õiguse kahjustamisest, samuti hageja tõendeid nende väidete kohta. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. AS Baltwood esitas apellatsioonkaebuse, milles taotles Tartu Maakohtu
2. juuni 2015 otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldada. Apellant palus jätta menetluskulud vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) on maakohus jätnud põhjendamatult tuvastamata asja lahendamisel tähtsust omavad asjaolud. Kostja avaldas, et vaidlustatud otsuse vastuvõtmise poolt hääletanud osanikel puudusid nii finantsilised vahendid kui ka huvi ostueesõiguse teostamiseks, mis kinnitab üheselt, et faktiliselt oli otsuse eesmärk üksnes hageja ostueesõiguse välistamine kostja teiste osanike poolt kavandatud müügitehingu suhtes. Maakohus oleks pidanud hindama hageja väiteid tema õiguste kahjustamise kohta ning vaidlustatud otsuse vastuolu kohta hea usu ning osanike võrdse kohtlemise põhimõtteid, samuti analüüsima tõendeid, millele hageja väited tuginesid. Arvestades seda, et maakohus jättis helisalvestise tõendina hindamata üksnes põhjusel, et see pole asjakohane, ei pea apellant võimalikuks esitada ringkonnakohtule taotlust helisalvestise hääleekspertiisi määramiseks; 3 2) on maakohus ebaõigesti kohaldanud

§ 178

lg 3 teises lauses sätestatut, sest selles nimetatud otsuse vaidlustamise eeldus (vastuväite protokollimine) tuleb lugeda täidetuks ka juhul, kui osanik on hääletanud otsuse vastu ja see on protokollitud. Käesolevas asjas on tuvastatud, et hageja osales otsuse tegemisel ja hääletas otsusele vastu. Otsuse kehtetuks tunnistamist hageda sooviv osanik peab tagama, et tema mittenõustumine otsusega (otsuse vastu hääletamine) oleks koosoleku protokollist nähtav. Ainuüksi hääletuse tulemuste kajastamine protokollis ei pruugi veel tagada selgust otsuse vastu hääletanud osanike isikute osas. Äriseadustiku kohaselt ei ole osaniku vastuväite protokollimine otsuse vaidlustamise eelduseks juhul, kui osanik osaleb otsuse tegemisel selliselt, et edastab oma hääle posti teel vastavalt

§ 170

lg-le 5 või elektrooniliselt vastavalt

§ 170

¹ lg-le 1 või kui osanike otsuse vastuvõtmisel koosolekut kokku kutsumata annab osanik oma vastuhääle kirjalikult (RKTKo 14.10.2014 nr 3-2-1-76-14, p 25). Maakohus ei ole selgitanud, milline on vastuväite esitamise ja selle protokollimise eesmärk olukorras, kus vastuhääle andmine konkreetse osaniku poolt on koosoleku protokollist nähtav; 3) ei ole maakohus hinnanud, kas hageja esiletoodud asjaolud võivad olla otsuse tühisuse aluseks selle vastuolu tõttu heade kommetega. Riigikohus on korduvalt leidnud, et tehingu vastavust headele kommetele saab kohus hinnata ka omal algatusel. See kehtib ka osaühingu osanike otsuse kohta, sest tegemist on tehinguga (TsÜS § 67 lg 3 kolmas lause). Vaidlustatud otsuse eesmärgiks oli hageja õiguste kahjustamine, sest otsus oli sisuliselt suunatud üksnes hageja ostueesõiguse välistamisele kostja ülejäänud osanike kavandatud osade müügitehingute suhtes. 5. Torma Põllumajandusosaühing vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja taotles selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) ei ole apellant vaidlustanud maakohtu seisukohta, et

§ 235lg 2 ei ole antud juhul kohaldatav.

Kuna hageja nõudis otsuse tühisuse tuvastamist ainult põhjusel, et otsuse vastuvõtmisel ei olnud täidetud

§ 235

lg-s 2 sätestatud kvooruminõue, ei pidanud kohus selle nõude lahendamisel hindama apellatsioonkaebuse p-s 3.1.2 esitatud väiteid; 2) on maakohus õigesti kohaldanud

§ 178

lg 3 teises lauses sätestatut, leides, et otsusele vastu hääletamine ei asenda vastuväite esitamist. Juhul, kui seadusandja soov oleks olnud anda osanike otsuse kehtetuks tunnistamise nõudeõigus kõigile otsuse vastu hääletanud osanikele, oleks

§ 178

lg 3 teises lauses kasutatud sõna „vastuväite“ asemel sõna „vastuhääle“; 3) ei ole vaidlustatud otsus vastuolus hea usu ega osanike võrdse kohtlemise põhimõttega, samuti ei ole otsuse eesmärgiks kahjustada hageja õigusi. Vaidlustatud otsusega välistatakse osanike ostueesõigus kõigile kostja osanikele, mitte üksnes hagejale. Ülejäänud kostja osanikud ei saa osanike ostueesõiguse välistamisega hagejaga võrreldes mingit eelist. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

1. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse muutmiseks ega tühistamiseks. Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, mistõttu ringkonnakohus jätab TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Puudub alus heita maakohtule ette kohtuotsuse ebapiisavat põhjendamist, tõendite ebaõiget hindamist või muid menetluslikke rikkumisi, samuti materiaalõigusnormi väära kohaldamist. Asjaolu, et apellant ei nõustu maakohtu seisukohtadega õigusnormide kohaldamisel ja tõendite hindamisel, ei tähenda, et maakohus oleks eksinud menetlusnormide või materiaalõigusnormide sisustamisel. 4 Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse õiguslike põhjendustega ning maakohtu hinnanguga tõenditele ega korda neid kõiki TsMS § 654 lg 6 alusel.
2. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, mille kohaselt puudus alus

-i 235 analoogia korras kohaldamiseks. Häälteenamuse nõue osaühingu põhikirja muutmiseks tuleneb

§ 175

lõikest 1 ning käesoleval juhul oli põhikirja muutmiseks vajalik 2/3 koosolekul osalenud osanike häälteenamus. Põhikirja muutmisel nõutav 2/3 häälteenamus on kõrgem võrreldes tavapärase osanike otsuse vastuvõtmisel vajalikuga (

§ 174

lg 1 kohaselt üle poole koosolekul esindatud osanike häältest ehk lihthäälteenamus) ning sellega on juba arvestatud, et põhikirja muutmine kujutab endast olulise tähtsusega küsimust, mis võib mõjutada ka osanike teatavate õiguste ulatust. Põhjendatud ei ole apellandi väited selle kohta, nagu oleks põhikirja muutmine toimunud hageja õiguste kahjustamise eesmärgil. Niisugune eesmärk ei ole iseenesest tuletatav asjaolust, et teised osanikud olid väidetavalt huvitatud oma osaluste võõrandamisest ning et neil puudusid rahalised vahendid ja/või huvi ise oma osaluse suurendamise vastu ostueesõiguse teostamise teel. Otsus ei ole ebaseaduslik ega hageja kui vähemusosaniku huve rikkuv ainuüksi seetõttu, et teised osanikud soovisid ostueesõigusest loobuda ja seejärel oma osalusi võõrandada, kuid hageja mitte. 8. Ringkonnakohus nõustub maakohtu käsitlusega, mille kohaselt võib

§ 178

lg 3 teise lause kohaselt otsuse tegemisel osalenud osanik nõuda otsuse kehtetuks tunnistamist üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele. Käesoleval juhul ei ole hageja lasknud protokollida oma vastuväidet vaidlustatud otsusele. Maakohtu seisukoht, mille kohaselt ei ole vastuväitena käsitatav lihtsalt otsuse vastu hääletamine, tuleneb ka erialakirjandusest (vt K. Saare jt, Ühinguõigus I, Tallinn 2015, äärenr 1050 / lk 215). Piirangu eesmärk, mille kohaselt on osanikul õigus otsust vaidlustada vaid juhul, kui ta ei ole eelnevalt jätnud kasutamata võimalust otsusele vastu vaielda, on vältida nn protestihagisid ja suunata osanikke vaidlema otsusele vastu juba otsuse tegemise käigus.

§ 178

lg 3 kolmas lause sisaldab erisätet, mille kohaselt ei ole vastuväite protokollimine vajalik juhul, kui osanik hääletab posti teel, kirjalikult või elektrooniliselt. See erisäte ei kohaldu vahetule hääletamisele osanike koosolekul.

1. Hageja (apellant) ei ole esile toonud asjaolusid, mis viitaksid sellele, et vaidlusalune osanike otsus oleks vastuolus heade kommetega. Kostja ei ole eitanud, et
2. aastal peeti läbirääkimisi osaühingu osade võõrandamise üle kolmandale isikule. See ei tähenda iseenesest hageja õiguste kahjustamist. Samuti ei väljenda heade kommete vastasust ega ka osanike ebavõrdset kohtlemist asjaolu, et kolmas isik oli huvitatud omandama osalused üksnes n-ö komplektina koos kostja kasutuses olevate põllumaadega. Hageja ei ole ka esile toonud, et ostueesõiguse säilimise korral oleks ta soovinud teostada ostueesõigust ja omandada kostja 100 % osaluse. Hagejal olnuks soovi korral ka endal võimalik pidada läbirääkimisi ja teha kaasosanikele pakkumine nende osade omandamiseks. Eeltoodust lähtudes jättis maakohus õigesti hagi rahuldamata.
3. TsMS § 171 lg 1 alusel tuleb ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta apellandi kanda. Apellandi kanda jäävad esmalt tema enda poolt apellatsiooniastmes kantud menetluskulud, sh riigilõiv 300 eurot ja võimalikud õigusabikulud. Apellandilt tuleb välja mõista vastustaja poolt kantud vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Vastustaja menetluskulude nimekirja kohaselt on vastustaja kandnud apellatsiooniastmes õigusabikulusid summas 770 eurot (käibemaksuta). Vastustaja esindaja on osutanud õigusabi 6 tunni ja 25 minuti ulatuses, millest 4 tundi kulus apellatsioonkaebusele vastuse koostamiseks, 5 2 tundi kliendiga nõupidamiseks ja ringkonnakohtu istungiks valmistumiseks ning 25 minutit ringkonnakohtu istungil osalemiseks. Ringkonnakohus leiab, et tsiviilasja keskmisest väiksemat keerukust ja mahtu arvestades on põhjendatud õigusabi osutamine 4 tunni ja 25 minuti ulatuses. Apellatsioonkaebusele vastamiseks piisas 3 tunnist olukorras, kus apellatsioonkaebuses üksnes korrati hageja varasemaid seisukohti ega vaidlustatud kõiki maakohtu otsuses esitatud seisukohti. Samuti piisas nõupidamiseks ja ringkonnakohtu istungiks valmistumiseks 1 tunnist. Esindaja töötunni hind 120 eurot on mõistlik ja põhjendatud. Eeltoodust lähtudes kuulub apellandilt vastustaja kasuks väljamõistmisele 530 eurot ringkonnakohtus kantud menetluskulude katteks, mis koos lisanduva käibemaksuga moodustab 636 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja /allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks 6 /allkirjastatud digitaalselt/ Kai Kullerkupp