) § 173 lg-s 2 sätestatud kohustusi. Võlgnik oli varjanud oma tegelikku elukohta ning ei olnud asunud võlausaldajate nõudeid rahuldama. Võlgnik ei olnud andnud endast parimat võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja oli süüliselt jätnud oma kohustused täitmata, kahjustades sellega võlausaldaja huve. Kohus selgitas 08.09.2014 pankrotimenetluse lõpetamise määruses võlgnikule tema kohustusi, samuti oli võlgnik kinnitanud kohtule, et kohustub täitma
§-s 173 nimetatud kohustusi. Kohustustest vabastamise menetlus on ette nähtud võlgnikele, kes ei kahjusta oma käitumisega süüliselt võlausaldaja huve. Kohus leidis, et võlgnik on jätnud süüliselt oma kohustused täitmata. Määruskaebus 3. Võlgnik palus maakohtu määruse pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata jätmise kohta tühistada ja vabastada võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Võlgnik ei ole rikkunud
§-s 173 sätestatud kohustusi ega kahjustanud võlausaldaja huve. Võlgnik ei saanud teavitada usaldusisikut oma teenistussuhetest või muudest tuludest ning neid usaldusisikule loovutada, kuna ta ei ole suutnud ühtegi tulutoovat tööd leida, mis võimaldaks võlausaldaja nõudeid rahuldada. Võlgniku tööleidmist on seganud õnnetusjuhtumijärgsed terviseprobleemid ja pankrotimenetlusest tekkinud negatiivne pilt internetis, algkapitali puudumine ja pettumine äritegevuses. Ettevõtlusega alustamist piiras mh asjaolu, et võlausaldaja keeldus võlgnikule pangakontot avamast. Usaldusisik ei ole võlgnikuga kunagi ühendust võtnud ega kontrollinud võlgniku olukorda ja kättesaadavust. Võlgniku väitel on ta alati kättesaadav mobiiltelefoni ja e-kirja teel ning võlgnik on tema Tallinna elukoha aadressile saadetud kirjadele vastanud. Vastused määruskaebusele 4. Võlausaldaja Swedbank AS palus jätta määruskaebus rahuldamata. Võlgnik on süüliselt rikkunud pankrotiseadusest tulenevaid kohustusi ning määruskaebuses toodud väited on paljasõnalised. Tõendamata on võlgniku väited töökoha otsingute kohta nii Eestis kui välismaal. Võlgnik ei ole esitanud ühtegi tõendit, millest nähtuks, millal ja kuhu on ta kandideerinud. Arvelduskonto puudumine või selle kasutamise takistamine ei vabasta võlgnikku pankrotiseadusest tulenevate kohustuste täitmisest. Võlgnik on raskelt hooletult rikkunud
5. Võlausaldaja OÜ Floberg Capital palub jätta võlgniku taotluse tema vabastamiseks pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest läbi vaatamata, sest ei ole möödunud
Võlgniku soovimatus täita
lg-s 1 sätestatud kohustusi on toonud kaasa praegusel juhul põhjendatult pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise. Kohustustest vabastamise menetlus on võlgniku jaoks soodusolukorra kehtestamine ja sellele vastukaaluks on seadus pannud võlgnikule kõrgendatud käitumiskohustuse standardi (sh tulutoova tegevusega tegelemine) koos kontrollimehhanismiga (aruandekohustus usaldusisikule, sissetuleku üleandmine usaldusisikule). Võlausaldaja palub jätta kaebuse rahuldamata. 2
lg 5 alusel võib kohus omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne 5 aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Seega ei saa nõustuda võlausaldaja OÜ Floberg Capital taotlusega jätta määruskaebus läbi vaatamata, kuna praegusel juhul ei taotlenud võlgnik enda kohustustest vabastamist, vaid võlausaldaja Swedbank AS esitas taotluse lõpetada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ja jätta võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on asja lahendamisel rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme, mis võis kaasa tuua ebaõige lahendi tegemise. Maakohtu määrus ei vasta TsMS § 465 nõuetele, s.t määruses puuduvad põhjendused, mille alusel kohus oma järelduseni jõudis. Maakohus lõpetas 08.09.2014 määrusega võlgniku pankrotimenetluse ja algatas tema suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Võlgniku kohustustest vabastamine on sätestatud
11. peatükis.
kohaselt võib kohus omal algatusel ning võlausaldaja taotlusel otsustada lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne 5 aasta möödumist ilmneb vastav alus, sh võlausaldajate huvide kahjustamine ja võlgniku poolt süüline tulude varjamine. Kuna see säte annab kohtule õiguse, st kaalutlusõiguse menetluse lõpetamiseks või jätkamiseks, peab kohus kaaluma nii võlgniku kui ka võlausaldajate huve ja kohtu arutluskäik peab olema jälgitav ja lahend põhjendatud.
lg 3 kohaselt ei või kohus keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, enne kui ta on ära kuulanud usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes selleks soovi on avaldanud. Tegemist on hagita menetlusega ja kohus oleks pidanud kaasama puudutatud isikutena kõik võlausaldajad, mitte ainult Swedbank AS, kes taotles võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamist. Ringkonnakohus on püüdnud maakohtu menetlusviga parandada ja saatnud määruskaebuse 05.05.2016 kohtule tagasi, kuid kohus ei kaasanud siiski kõiki võlausaldajaid menetlusse. Samuti ei edastanud maakohus kõigile võlausaldajatele 3 Swedbank AS taotlust ja maakohtu määrust. Kohus ei saanud eeldada, et rahuldades ühe võlausaldaja taotluse, olid sellega vaikides nõus ka teised võlausaldajad. Maakohtul ei ole õigus menetlusnorme kohaldada lähtudes eeldusest, et ühe võlausaldaja taotluse rahuldamisega nõustuvad automaatselt teised. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine või lõpetamata jätmine puudutab kõigi võlausaldajate huve, neil on õigus olla menetlusega kursis ja vaidlustada maakohtu määrust. Kohtul on hagita menetluses uurimisprintsiip. Seega pidi maakohus kontrollima, kas esinevad kohustustest vabastamise eeldused, st kas võlgniku käitumine vastas
Kohtul ei olnud õigust tugineda vaid võlausaldajate väidetele, millise teabe ta sai usaldusisikult, vaid oli kohustus uurida asjaolusid igakülgselt. Võimalus vabaneda oma täitmata jäänud kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras ei ole eelduslikult iga võlgniku õigus. Seadus sätestab absoluutsed keeldumisalused, mille puhul on võlgniku kohustustest vabastamine välistatud, nimelt kui ta rikub tahtlikult
173 lg-s 2 sätestatud kohustust (Riigikohtu 20.06.2016 määrus nr 3-2-1-49-16, p 15). Kohus pidi tuvastama asjaolud, mille pinnalt sai teha järelduse, et võlgnik on rikkunud süüliselt
§-s 173 nimetatud kohustusi. Asja materjalidest nähtuvalt ei ela võlgnik aastaid Eestis, vaid tema oma selgitusel Hispaanias. Kuna võlgnik ei ole usaldusisikule oma elu- ja töökohta avaldanud, on kohus sellest järeldanud, et võlgniku käitumine on suunatud võlausaldajate huvide teadlikule kahjustamisele. Kohustustest vabastamise menetluse kestel peab võlgnik andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Samuti võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama oma saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudmisel teavet oma majandusliku olukorra kohta. Kohtul oli õigus teha pankrotimenetluses järelevalvajana võlgnikule järelpärimisi, et tuvastada, kui suur on võlgniku tegelik sissetulek ja kas ta on varjanud süüliselt oma tulusid. Kohustustest vabastamise menetlus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle käitumine ei ole suunatud võlausaldajate huvide teadlikule kahjustamisele. Pankrotihalduri esitatud lõpparuandest nähtuvalt omab võlgnik tegelikult sissetulekut, kuivõrd ta sõlmis elatise maksmiseks tema vastu Harju Maakohtule esitatud hagis (tsiviilasi nr 2-14-5296) kompromissi (II kd, lk 10). Kõik eeltoodud asjaolud vajavad kohtu poolt kontrollimist ja seejärel on kohtul võimalik tuvastada võlgniku süüline sissetulekute varjamine ehk võlausaldajate huvide kahjustamine. Kuivõrd maakohus ei andnud
lg-st 3 tulenevalt kõigile võlausaldajatele ega võlgnikule võimalust esitada oma seisukohad või olla ärakuulatud, tuleb maakohtu määrus tühistada ja määruskaebus osaliselt rahuldada. /allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm /allkirjastatud digitaalselt/ Reet Allikvere /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.