Obsah (4)

§ 15§ 31§ 63§ 64

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg Haldusasja number Haldusasi Menetlusosalised Asja läbivaatamine Tartu Halduskohus Kadri Palm 22. juuni 2016 3-16-148 Dmitri Žihharev

) § 63 lg 1 sätestab kinnipeetavale distsiplinaarkaristuse kohaldamise aluse, milleks on vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süüline rikkumine.

1. Distsiplinaarmenetluse algatamiseks ja distsiplinaarkaristuse määramiseks on vaja esmalt tuvastada, kas kinnipeetav on toime pannud distsiplinaarsüüteo, kas on täidetud vastav teokoosseis (Riigikohtu halduskolleegiumi
2. novembri
3. a otsus asjas nr 3-3-1-51-11, p 10). Kohus selgitab, et selleks tuleb teha kindlaks õigusakt ja säte, mida kinnipeetava tegevus rikkus, milles see tegevus seisnes ning kinnipeetava tahtlus. 14.

§ 15

lg 2 järgi on kinnipeetavale keelatud ained ja esemed, mis: 1) ohustavad inimese julgeolekut; 2) sobivad eriti vara kahjustamiseks; 3) võivad ohustada vangla julgeolekut või korda; 4) ei ole kooskõlas karistusena mõistetud vangistuse täideviimise eesmärkidega; 5) raskendavad oluliselt vanglal hügieeninõuete täitmist või 6) nõuavad

§ 31lg 2 kohaselt vanglateenistuse ametniku luba.

Kinnises või avavanglas kinnipeetavale keelatud asjade loetelu, enda juures ja laos olevate asjade kogukaalu, samuti hoiule võetavate asjade hoidmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega (

§ 15lg 3).

Samas võib vanglateenistus keelata täiendavalt aineid ja esemeid, mis ei ole keelatud asjade loetelus, kuid vastavad

§ 15

lg-s 2 sätestatud tingimustele (

§ 15lg 4).

1. Justiitsministri määrusega kinnitatud vangla sisekorraeeskirjas (VSKE § 641) toodud keelatud esemete loetelus ei ole vahetult nimetatud fooliumpaberit ja patareid. Samas on keelatud esemed, millega saab tekitada või on võimalik tekitada vigastusi (p 1) ja süütamisvahendid (p 3).
2. Tartu Vangla kodukorra p-i 7.1.
3. kohaselt on kinnipeetavale keelatud isevalmistatud esemed ja p-i 7.1.
4. kohaselt toiteallikas, v.a patareid, mis ei ole tühjad, mis on soetatud vanglateenistuse vahendusel ja ei ole rikutud ümbrisega või põlemisjälgedega ja kui kinnipeetaval on olemas seade selle kasutamiseks. Kodukorra seletuskirjas on osutatud, et isevalmistatud esemed võivad olla vangla julgeolekule ohuks erinevatel põhjustel. Seega on Tartu Vangla kodukord kinnipeetavatele õigusi ja kohustusi panev õigusakt

§ 63lg 1 tähenduses.

Kodukorra p-d 7.1.

1. ja 7.1.
2. on kehtestatud kooskõlas

§ 15

lg-s 2 vanglateenistusele antud volitusega ega kaldu kõrvale

§ 15lg 4 tingimustest.

Seetõttu on Tartu Vangla kodukorra p-des 7.1.

1. ja 7.1.
2. sätestatud keelu rikkumise eest õigus kohaldada distsiplinaarkaristust.
3. Praeguses asjas oli vaidlustatud käskkirjaga kaebajat karistatud VSKE § 641 p-i 3 rikkumise eest, kuna Tartu Vanglas on isevalmistatud süütamisvahendid keelatud. 4 3-16-148
4. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja viibis Tartu Vangla kambris nr
5. D. Zihharev oli paigutatud nimetatud kambrisse üksi. Kambris korraldati
6. novembril 2015 läbiotsimine, mille käigus leiti kambri tualetis asuvast prügikastist fooliumpaberit ja põletusjälgedega Duracell AA patarei. Kaebaja selgitas
7. novembril 2015, et ostis vangla kauplusest suure šokolaadi ja kaks uut patareid usuraadio jaoks. Vana patarei viskas ta prügikasti. Kaebaja leiab, et patarei ei olnud põlemisjälgedega (tl 32). Kohus kaebajaga ei nõustu. Vanemvalvur V. Mürgi ettekandest, eseme äravõtmise aktist ning äravõetud esemetest tehtud fotodest (tl-d 30-31, 55-56) nähtub, et kaebaja kambrist äravõetud patarei oli põlemisjälgedega ning see kinnitab eseme kasutamist süütamisvahendina. Distsiplinaarmenetluses on leidnud tõendamist asjaolu, et kaebaja omandas nii patarei kui ka fooliumi vangla vahendusel kauplusest. 19.

§ 63

kohaselt kohaldatakse distsiplinaarvastutust vaid kinnipeetava süülise tegevuse korral. Riigikohtu halduskolleegium selgitas

1. juuni
2. a otsuses asjas nr 3-3-1-24-10 (p-s 11), et distsiplinaarkaristust saab määrata ka distsiplinaarsüüteo puhul, mis ei ole toime pandud tahtlikult, vaid hooletusest. Distsiplinaarkorras on seega karistatav tahtluse või hooletusega toimepandud süütegu.
3. Kaebaja on
4. juulil 2012 ja
5. märtsil 2013 tutvunud vangistust reguleerivate õigusaktidega, millest järeldub, et ta oli distsiplinaarsüüteo toimepanemisel teadlik selle õigusvastasusest ning pani selle toime teadlikult. Asja materjalidest nähtub, et kaebajat on ka varem karistatud VSKE § 641 p-i 3 rikkumise eest, kuna
6. oktoobril 2015 toimunud läbiotsimisel leiti kaebaja kambrist kolm AA patareid, mida oli kohandatud süütamisvahendiks (tl-d 57-60).
7. Kohus selgitab, et distsiplinaarsüüteo toimepanemise tuvastamise järel tuleb kaalutlusõiguse alusel otsustada, kas ja milline distsiplinaarkaristus kinnipeetavale määrata. Kinnipeetavale kohaldatavate distsiplinaarkaristuste loetelu on sätestatud

§ 63lg-s 1.

Määratav karistus peab olema proportsionaalne.

§ 63

lg 3 kohaselt võetakse distsiplinaarkaristuse valikul arvesse vangistuse täideviimise eesmärki. Ühe ja sama distsipliinirikkumise eest võib kohaldada ainult üht distsiplinaarkaristust. Vangistusseadus ei reguleeri täpsemalt, milliseid asjaolusid võib arvesse võtta distsiplinaarkaristuse määramisel.

1. Kohtu hinnangul ei ole kaebajale määratud karistus ilmselgelt ebaproportsionaalne. Keelatud ja vangla julgeolekut ohustavate esemete omamist loetakse vanglas raskeks rikkumiseks. Isevalmistatud süütamisvahendi kasutamine võib põhjustada vahetuid vigastusi kinnipeetavale endale või tekitada kambris tulekahju, mille käigus võivad kahjustada saada kambris asuvad esemed ja sisustus. Samuti võib suits levida tervesse elusektsiooni, mis võib põhjustada teistele sektoris paiknevatele kinnipeetavatele ja läheduses viibivatele ametnikele tervisekahjustusi. Kohus leiab, et vastustaja on karistuse määramisel õigesti arvestanud distsipliinirikkumise iseloomu ja laadi, isiku suhtumist rikkumisse ja võimalust mõjutada teda õiguskuulekalt käituma. Käskkirjas on põhjendatud, miks muud karistused ei täida karistuse eesmärki.
2. Sellistel eeldustel on õigustatud valida karistuse liik, mille tagajärg on kinnipeetavale vahetult tunnetatav. Vastasel juhul ei pruugi karistus omada vajalikku eripreventiivset mõju. 24.

§ 63

lg 1 p 4 võimaldab kinnipeetava kartserisse paigutada kuni neljakümne viieks ööpäevaks. Kaevatava käskkirjaga määrati kaebajale viie ööpäevane kartserikaristus. Kohus leiab, et vastustaja on oma kaalutlusõigust nõuetekohaselt rakendanud ja karistuse kestvus on proportsionaalne. 5 3-16-148 25. Kohus leiab, et Tartu Vangla 3. detsembri 2015. a käskkirjaga nr 6-2/1714 ei ole rikutud haldusorgani sise- ega välispädevust.

§ 64

lg 4 sätestab, et distsiplinaarkaristuse määrab vanglateenistus distsiplinaarmenetluse läbi viinud ametniku ettepanekul. Distsiplinaarkaristuse määramine vormistatakse käskkirjana ja seda tuleb põhjendada. Distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri antakse kinnipeetavale allkirja vastu. Asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on keeldunud käskkirjale allkirja andmisest. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 30 sätestab, et kui menetlusosaline keeldub dokumenti vastu võtmast, teeb dokumendi kättetoimetaja kindlaks keelduja isiku ning teeb dokumendile märke, mille kinnitab oma allkirjaga. Sel juhul loetakse dokument menetlusosalisele kätte toimetatuks, välja arvatud juhul, kui dokumendi vastuvõtmisest keelduti HMS § 29 lõigete 1-3 rikkumise tõttu. Praegusel juhul on vangla järginud HMS §-s 30 sätestatut ning ei nähtu HMS § 29 lg-tes 1-3 nimetatud nõuete rikkumist. Käskkiri on antud kehtiva

§ 63lg 1 p-i 4 ja § 64 lg 4 alusel ning nendega kooskõlas.

Kaebajale määratud karistus on tema poolt toime pandud distsipliinirikkumisega proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vorminõuetele vastav. Vaidlusaluse käskkirja andmisel on järgitud distsiplinaarmenetluse läbiviimise nõudeid ja käskkirjas märgitud rikkumised on kaebaja poolt toime pandud. Kaebajat on teavitatud distsiplinaarmenetluse algatamisest, talle on antud võimalus seisukoha, tõendite ja vastuväidete esitamiseks. Karistuse määramist on põhjendatud teiste karistuste mitte-eesmärgipärasuse ning rikkumise raskusega. Kohtu hinnangul on vastustaja karistuse määramisel arvestanud kõigi oluliste asjaoludega ega ole tuginenud tähendust mitteomavatele ajaoludele. Karistus ei ole ilmses vastuolus rikkumise raskusega. Seetõttu on vaidlustatav käskkiri ka karistuse määramise osas õiguspärane.

1. Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et Tartu Vangla
2. detsembri
3. a käskkiri nr 6-2/1714 on õiguspärane ja ükski kaebaja poolt välja toodud asjaolu ei anna alust käskkirja tühistamiseks.
4. Kaebaja on taotlenud ka
5. oktoobri
6. a vaideotsuse nr 1-11/574-2 tühistamist. Kuna kohus ei tühista käesolevas asjas vaidemenetluse esemeks olevat haldusakti, jääb rahuldamata ka kaebaja taotlus vaideotsuse tühistamiseks. Kohtu hinnangul ei ole vaidlustatud vaideotsus õigusvastane. Asjaolu, et vaideotsuse projekti koostas ning valmistas ette inspektor-kontaktisik A. Madissoon, ei tähenda, et ta oli ka vaide läbivaatajaks. Kuivõrd vaidlustatud otsuse on allkirjastanud üksuse juht, kellel on ka pädevus sellist vaiet läbi vaadata, on tema ka vaide läbi vaadanud isikuks.
7. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja on tasunud kaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot. Kuna vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, siis vastavalt HKMS § 109 lg 1 neljandale lausele ei mõisteta menetluskulusid vastustaja kasuks välja ning menetluskulud jäävad poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik 6