Obsah (4)

§ 37§ 158§ 45§ 109

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-15-2494 Otsuse kuupäev 17. juuni 2016. a Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Virko Jürjensoni kaebus 31. juulil 2015. a to

§ 37

lg 2 p 1 järgi saab tühistamiskaebusega nõuda haldusakti osalist või täielikku tühistamist ning üldreegli järgi on võimalik tühistada vaid kehtivat haldusakti. Riigikohus kinnitas otsuses nr 3-3-1-12-14, et erandjuhtudel võib olla lubatud ka kehtetu akti tühistamiskaebus, kui olenemata kehtivuse lõppemisest omab akt siiski isiku õigustele jätkuvat negatiivset mõju. Tühistamine seisneks sellises olukorras akti algusest peale kehtetuks tunnistamises, mis võib aidata negatiivseid mõjusid kõrvaldada (vrd RKHKo: 3-3-1-12-14, p 9 ja 3-3-1-41-11, p 10).

1. Käesolevas kaebuses ei takistanud 31.07.
2. a otsus kaebajal uue sõidueksami sooritamist ja juhtimisõiguse taotlemist. Vastavalt sellele väljastati ka kaebajale 25.08.
3. a juhtimisõigus. Juhul kui lähtuda eeldusest, et vastustaja tegevus oli 31.07.
4. a otsuse andmisel õigusvastane, siis ei toonud see kaasa mitte ainult õigusvastase haldusakti andmise, vaid ka varalise kahju nt uue eksami riigilõivu näol. Nimetatud varaline kahju on negatiivseks tagajärjeks, mis jäi püsima sõltumatult Maanteeameti poolt 25.08.
5. a tehtud otsusest. Sellepärast on ka

§ 37lg 2 p 1 järgi võimalik tühistamiskaebuse esitamine ja menetlemine.

19. HMS § 54 sätestab reegli, mille järgi peab haldusorgani tegema otsuse kehtiva õiguse alusel, olema sellega kooskõlas ja kaalutlusvigadeta.

§ 158

lg 3 järgi on halduskohtul õigus kontrollida kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi järgimist, sealhulgas seaduse ülimuslikkuse põhimõtte järgimist. Seaduse ülimuslikkuse põhimõte tähendab seda, et madalam õigusakt peab olema kooskõlas kõrgemal asetseva õigusaktiga (Riigikohtu 16.06.

1. aasta otsus nr III-3/16/94). Seega peab vastustaja 31.07.
2. a tehtud otsus olema kooskõlas Määrusega ja selle lisadega, sealhulgas lähtuma eksami läbiviimisel Määruses sätestatud tingimustest.
3. Kaebaja ja vastustaja seisukohad Määruse järgimise osas on vastupidised. Kaebaja hinnangul oli eksamineerija liikumiskiirus madalam, kui 5 km/h ja liikumistempo ebaühtlane, millega rikuti Määruse § 10 lg 7 p 2 ja Määruse Lisa 3 punkti 3.2.
4. Vastustaja hindab olukorda vastupidiseks leides eksamineerija tegevuse olevat Määrusega kooskõlas.
5. Asjas kogutud kirjalikest tõenditest toetavad vastustaja positsiooni õigsust Avo Selge selgitused (tl 12, 13), Leho Lukjanovi kiri (tl 14), Harri Aasa seletuskiri (tl 15). Kaebaja positsiooni õigsust kinnitab Raivo Kiisa selgitus (tl 28).
6. Vastustaja esitas kohtule tõendina valvekaamera videosalvestise (tl 65 ja 68-69p), mida kohus uuris kohtuistungil. Salvestise alusel on kohtul võimalik veenduda, et kirjalikud selgitused andnud isikud võisid näha kaebaja eksamis sooritamist, mistõttu ei ole kohtul alust kirjalikke tõendeid mitte arvestada. Salvestis käsitleb kaebaja poolt vaidlustatud otsuse aluseks oleva eksamiharjutuse sooritamist. Eksamiharjutust viiakse läbi platsil. Eksamineerija ja kaebaja liiguvad üheaegselt ja kõrvuti ning kaebaja eesmärgiks oli eksami ajal hoida eksamineerijaga ligilähedast kiirust. Katse sooritamise trajektooriga paralleelselt on platsile asetatud koonuste rida. Vastustaja esindaja selgitusel, esimene koonus asub katse alguspunktist 6 meetri kaugusel, teine koonus
7. meetril, kolmas koonus
8. meetril, neljas koonus
9. meetril ja viimane koonus
10. meetril (tl 69). Korduskatse toimub kell 13:37:56 kuni 13:38:
11. Videosalvestise kui tõendi alusel on kohus veendunud, et kell 13:37:58 asub eksamineerija
12. koonuse vahetus läheduses, s.o
13. koonuse ees. Seega on eksamineerija asukoht sellel ajahetkel umbkaudu 4.-
14. meetril. Videosalvestise alusel on kohus veendunud, et hiljemalt kell 13:38:13 oli eksamineerija möödunud
15. meetril asuvast koonusest. Videosalvestise kvaliteet ei võimalda kaebaja ja eksamineerija asukohta täpselt fikseerida. Kaebajale soodsamat tõlgendust toetades, saab väita, et eksamineerija on 6-nda meetri koonuse juures kell 13:37:58 ja
16. meetri koonuse juures kell 13:38:
17. Seega kulus eksamineerijal 16 meetri läbimiseks ca 15 sekundit, mis teeb liikumiskiiruseks ümmardatult rohkem kui 1 meeter sekundis ehk ümmardatult 4 km/h. Tegemist on kaebajale soodsama tõlgendusega ehk maksimaalse ajaga, mis kulus eksamineerijal 16 meetri läbimiseks.
18. Määruse Lisa 3 punkti 3.2.1 järgi pidi kaebaja sõitma sammkiirusega, mis vastab ligikaudu kiirusele 5 km/h. Seega võib kiirus olla suurem aga ka aeglasem. Eksamineerija eesmärgiks oli ette näidata sammkiiruse reaalelulist kiirust, mis ei lähe vastuollu määruse sisuga, kui eksamineerija kiirus on samuti ca 5 km/h. Videosalvestise kohaselt on üheselt tõendatud, et eksamineerija ei peatunud ja liikus sarnase tempoga alates harjutuse algusest kui lõpuni. Kuivõrd eksamineerija liikumiskiirus oli vähemalt ligikaudne 4 kilomeetriga tunnis ja ei saa tõsikindlalt välistada, et eksamineerija tegelik kiirus oli suurem, siis on kohus tõendite kogumis hindamisel seisukohal, et vastustaja ei rikkunud Määruse nõudeid.
19. Kaebaja väitel tegi eksamineerija kaebaja liikumiskiiruse osas märkuse, mida kaebaja võttis kuulda ja aeglustas sedavõrd, et oli sunnitud trajektoorist kõrvale kalduma ning jala maha panema. Kaebaja hinnangul oli vastavalt Määruse § 5 lg-le 4 märkuse tegemine lubamatu. Võimaliku korralduse sisu on kaebaja esitanud vastustajale 03.08.
20. a esitatud vaides. Väidetav korraldus oli vaide kohaselt: „Võta kiirust maha, ei lähe minust ette.“ 24.
21. Kaebaja ja vastustaja seisukohad on ka siin vastupidised. Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, et eksamineerija oleks eksamiharjutuse kestel jaganud juhiseid. Kaebaja ja eksamineerija kasutasid vestlemiseks sõidukiivrisse ehitatud raadiosaatja komplekti, mis ei salvestanud kaebaja ja eksamineerija vahelist vestlust (tl 69). Sellepärast pole ka võimalik täiendavate objektiivsete tõendite kogumine. Olukorras, kus pooltel on toimunu faktilistest asjaoludest erinev versioon, on kohtu ülesanne hinnata tõendeid kogumis ning selgitada miks ja milliseid tõendeid peab kohus veenvaks (RKHKo nr 3-3-1-32-09 p 18-19, nr 3-3-1-73-10 p 21-24, nr 3-3-1-83-13 p 13-14). Ütluste usaldusväärsuse kontrollimisel on oluline hinnata ka ütlustes väljendatud asjaolude elulist usutavust ehk seda, milline on ütlustes kajastuvate asjaolude üldine tõenäosus (vrdl nt Tartu Ringkonnakohtu 17.09.
22. a otsuse nr 3-13-1595 p 11). 24.
23. Videosalvestise alusel saab tuvastada, et kaebaja sõidukiirus oli harjutuse alguses kiirem kui harjutuse keskosas ja lõpus. Viimast põhjusel, et eksamineerija hakkas liikuma enne kaebajat ja kaebaja kiirendas mootorrattaga eksamineerijale järele. Kaebaja aeglustas mootorratta liikumiskiirust ligikaudu sellel hetkel, kui mootorratta esiratas oli jõudnud kõrvuti eksamineerijaga. Sellele vaatamata jäi kaebaja liikumiskiirus suuremaks kui eksamineerijal ja harjutuse nö lõpusirgel, s.o
24. meetril oli kaebaja jõudnud eksamineerijast ettepoole. Kaebaja asus eksamineerijast vähemalt nii palju eespool, et mootorratta tagumine ratas oli eksamineerijaga kõrvuti. Videosalvestise kohaselt ei saa välistada, et kaebaja võis trajektoori lõpus olla isegi kaugemal. Eelneva pinnalt saab järeldada, et harjutuse alguses oli kaebaja liikumiskiirus silmnähtavalt suurem kui sammkiirus, kuid mitte silmnähtavalt suurem harjutuse ülejäänud osas, samas suurem kui sammkiirus. Määruse Lisa 3 p 3.2.
25. alapunkt 3 lubab silmnähtavat trajektoorist kõrvalekaldumist harjutuse esimesel
26. meetril. Lisa 3 punktist 3.2 ei nähtu aga õigust sammkiiruse silmnähtavaks ületamiseks. Seega sooritas kaebaja harjutuse alguses vea, mis tingis eksami mitteeduka sooritamise. Kaebaja üritas viga parandada harjutuse ülejäänud osas läbi kiiruse vähendamise. Sõltumata kaebaja püüdlustest jäi kaebaja kiirus suuremaks kui eksamineerija sammkiirus. Seega sõltumata eksamineerija võimalikust märkusest, oli olemas põhjendatud alus eksami mitte edukaks lugemiseks enne eksamineerija võimaliku märkuse tegemist. Seega ei ole eksamineerija märkus sisuliselt mõjutanud asjas tehtud otsuse õigsust. Eksami mittesooritamine oli tingitud kaebajast, kes alustas ise harjutust liiga suure sõidukiirusega. 24.
27. Kaebaja tugineb kaebuses Määruse § 5 lg-le 4, mis sätestab: „Eksamineeritaval on eksami ajal keelatud kasutada abi- ja lisavahendeid, samuti kõrvaliste isikute abi ning suunavaid märkusi, mis võivad mõjutada teooria- või sõidueksami ülesannete iseseisvat sooritamist“. Kohtu arusaamisel tahetakse nimetatud sättega tagada seda, et eksamineeritav sooritab eksamiharjutused iseseisvalt ning eksamitulemus iseloomustab just eksamineeritava teadmisi ja oskusi. Säte kohustab ennekõike eksamineeritavat mitte kasutama kõrvalist abi või suunavaid märkusi, kuid kohtu hinnangul pole välistatud, et säte kohustab ühtaegu kõrvalisi inimesi abi osutamist vältima. Ühtaegu tuleb kohtu hinnangul eristada abistavaid märkusi eksami läbiviimise korralduslikest märkustest ja seda, kes neid märkusi annab. Korralduslike märkuste jagamine on hädavajalik sõidueksami läbiviimisel, ennekõike Määruse § 10 lg 12 tähenduses- sõidueksami teise järgu toimumise ajal. Määruse Lisa 4 järgi kontrollitakse sõidueksami teises järgus eksamineeritava käitumist liikluses, mille vältimatuks osaks on eksamineerija korraldused eksamineeritavale nt sõidusuuna valikul. Juhiste andmise vajadusele vihjab ka Määruse § 10 lg
28. Samamoodi pole ka välistatud korralduslike märkuste jagamine muudel juhtudel, sealhulgas eksamiharjutuse otse sõitmine sammukiirusel läbiviimisel. Kui ka eksamineerija meenutas kaebajale eksami toimumise ajal, et harjutuse edukaks läbimiseks peab kaebaja liikuma sammkiirusega, on võimalik, et märkus oli pigem korraldusliku kui abistavat või suunavat laadi. Eksamineerija kordas sellega harjutuse sisu ja läbimise korda, mitte ei juhendanud kaebajat nt sidurit lahutama ja veerema vabakäiguga või õrnalt pidurdama. Määruse § 5 lg 4 kujutab endast ennekõike eksamineeritavale kohustust mitte kasutada juhiseid. Määruse § 5 lg 4 tähenduses ei saa eksamineerijat mingil juhul pidada kõrvaliseks isikuks, kelle korraldustest ei peaks eksamineeritav juhinduma. Lisaks seab Määruse § 5 lg 3 ls 3 eksami korra rikkumise vastutuse just eksamineeritavale, mitte eksamineerijale ja Määruse § 5 ei räägi tagajärgedest, mis kaasnevad kui eksamineerija rikub korda. Kohus on seetõttu seisukohal, et nendest sätetest ei tulene kaebajale subjektiivset õigust nõudeks, et eksamineerija ei aitaks teda õigele käitumisviisile suunava juhisega. Teisisõnu ei saa kaebaja eksamineerija eksami edukat sooritamist soodustavat juhist tõlgendada eksamineerija poolse korra rikkumisena. Kui suunava märkuse tegemine oleks tõendatud ja seda saaks eksamineerijale ette heita, siis sõltumata võimalikust veast kaalutlusõiguse teostamisel, oleks kaalutlusotsus olnud sama tulemusega- „mittesooritanud“. Viimast põhjusel, et kohtu hinnangul oli enne eksamineerija võimaliku märkuse tegemist olemas põhjendatud alus, silmnähtav sammkiiruse ületamine, eksami hindamiseks tulemusele mittesooritanud. Poolte vahel pole ka vaidlust fakti üle, et korduskatse ajal kaebaja kaldus trajektoorilt kõrvale ja pani jala maha, seega sooritas kaebaja Määruse p 3.2.2 tähenduses vead, mida vastustaja võis võtta arvesse eksamitulemuse otsustamisel.
29. Kaebaja väidab, et enne eksamiga alustamist kritiseeris eksamineerija kaebaja sõiduvarustust- saapaid, ja vihjas sellele, et need ei pruugi olla sobivad liiklemiseks, sh eksami sooritamiseks. Kaebaja hinnangul lõi eksamineerija sellega eksami sooritamise ajaks pingestatud õhkkonna. Määruse 10 lg 6 ls 3 järgi peab mootorrattajuht sõidueksamil kandma nõuetekohast turvariietust- ja varustust, mis tähendab, et eksamineerijal on vastasel juhul õigus keelduda eksami läbi viimisest. Kohtu veendumusel andiski eksamineerija hinnangu kaebaja turvavaruste ohutusele ja vihjas sellele, et olemasolevate võimaluste seast pole poolsaapad kõige paremad. Sellele vaatamata asus eksamineerija eksamit läbi viima ja sellepärast ei oma ka eksamineerja märkus käesolevas asjas tähtsust.
30. Kaebaja heidab vastustajale samuti ette kellaaegade tõele mittevastavust. Vastustaja on eluliselt usutavalt selgitanud, milliste asjaolude tõttu ei vasta kellaajad tegelikkusele.
31. Eeltoodud põhjendustel ei rahulda kohus kaebaja nõuet tühistada 31.07.
32. a toimunud A-kategooria sõidueksami tulemust „mittesooritanud“.
33. Kaebaja taotleb ka 09.09.
34. a vaideotsuse nr 2-3/15-00066/115 tühistamist.

§ 45

lg 4 järgi on vaideotsuse vaidlustamine võimalik vaid koos esialgse otsusega, kui vaideotsus ei riku iseseisvalt kaebaja õigusi. Kaebuse järgi jäeti kaebaja vaie rahuldamata ning kaebaja hinnangul oli koostatud vaide otsus materiaalselt õigusvastane. Kaebaja soovib negatiivsete tagajärgede kõrvaldamist. Kaebaja pole esitanud ja kohus pole ka tuvastanud ühtegi teist võimalikku eesmärki vaideotsuse tühistamisnõude esitamiseks. Seega tuleb 31.07.

1. a otsuse ja vaideotsuse tühistamise nõude eesmärki pidada samaks. Kohtumenetlus leidsid tuvastamist asjaolud, mille kohta kogutud tõendeid kogumis hinnates jõudis kohus järeldusele, et puudub alus vastustaja 31.07.
2. a tehtud otsuse tühistamiseks. Kaebus vaideotsusele jääb rahuldamata samadel asjaoludel vaidemenetluse esemega. Menetluskulud
3. Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 109

lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Vastustaja ei ole esitanud menetluskulude nimekirja ega kuludokumente. Kaebaja menetluskulud jäävad tema enda kanda seoses kaebuse rahuldamata jätmisega. (allkirjastatud digitaalselt) Roby Koik kohtunik