TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-15-2789 Otsuse tegemise kuupäev 21.06.2016, ja koht Kohtunik Kohtuasi Tartu Mare Priks M.K. kaebus Maksu- ja Tolli

) ega väärteomenetluse seadustikust (VTMS) ei tulene, et kohtuvälisel menetlejal oleks väärteoasja lahendamisel pädevus otsustada isiku maksukohustuse lõpetamine või et isiku karistamine väärteo toimepanemise eest tooks iseenesest kaasa maksukohustuse lõppemise.

§ 32

järgi on maksuvõlg maksukorralduse seaduse tähenduses maksukohustuslase poolt tähtpäevaks tasumata jäetud maksusumma, tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud intress ning tollivõlast tulenev tähtpäevaks tasumata maksusumma ja sellelt arvestatud intress. Kuna kaebaja tollivõlast tulenev maksusumma tekkis ühendatud tolliseadustiku (ÜTS) ja siseriiklike seaduste alusel vahetult sigarettide ebaseadusliku Euroopa Liidu tolliterritooriumil valdamise fakti alusel, siis ei ole väärteomenetluse otsus käsitatav ka maksukohustuse tekkimise eeltingimusena. Vastustaja märgib, et sigarettide konfiskeerimisel aktsiisivõlg ei lõpe. Ei tubakadirektiiv ega Eesti siseriiklik õigus ei näe eeltoodud asjaolude esinemisel ette maksuvabastuse kohaldamist, isegi mitte juhul, kui haldusorgan on hiljem sigaretid hävitanud. Antud juhtumil ei peetud sigarette kinni ebaseaduslikul sissetoomisel, vaid siis kui kaup oli juba ühenduse tolliterritooriumile ebaseaduslikult sisse toodud. Tollivõlg ei lõpe ÜTS art 38-41 sätestatud formaalsusi täitmata ühenduse tolliterritooriumile toodud kaupade kinnipidamisel mis toimub väljaspool esimest tolliasutust. Vastustaja hinnangul on kaebuses esitatud väited paljasõnalised ja otsitud. Maksuotsus on piisavalt põhjendatud ning tõendamiskoormuse üleminek kaebajale on ilmselge (

§ 150

). Vastustaja taotleb jätta kaebuse rahuldamata nii maksuotsuse tühistamise nõudes kui ka maksumenetluse ja maksuotsuse tegemise tunnistamise nõudes Põhiseaduse § 23 lg 3 vastuolus olevaks. Kohtu seisukohad, põhjendused ja otsustus 1.Kohus, tutvunud asja materjalidega, asub seisukohale, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. 2.Asja materjalide kohaselt maksuhalduri tollikorralduse osakonna Lõuna liikuvkontrollitalituse ametnik kontrollis maksude arvestamise ja tasumise õigsust 01.10.

1. Politsei- ja Piirivalveameti ametnike poolt on kontrollimise käigus M.K. valdusest avastatud Eesti Vabariigi maksumärgiga märgistamata sigarette koguses 99 000 tükki (4950 pakki). Maksuhaldur hindas väärteomenetluse nr 930014002064 käigus kogutud tõendeid ning leidis, et need on piisavad M.K. suhtes maksumenetluse alustamiseks ning tema maksukohustuse tekkimise põhjendamiseks (tasumisele kuuluvate importmaksude osas). 3.Maksuhaldur on koostanud 07.07.2015 teate nr 12.2-3/033544-1 M.K. suhtes kontrolli alustamise kohta, mille adressaat sai allkirja vastu kätte 12.08.
2. 4.M.K. sai maksuhalduri 07.09.2015 kontrollakti nr 12.2-3/033544-2 kätte 21.09.2015 ning esitas 30.09.2015 vastuväited kontrollaktile. 5.Pärast kontrollaktile esitatud vastuväidete analüüsimist andis maksuhaldur välja 08.10.2015 maksuotsuse nr 12.2-3/033544-3, mille kohaselt kuulub M.K. poolt tasumisele impordimakse kokku summas 14 880,97 eurot, sealhulgas tollimaks 2366,50 eurot, tubakaaktsiis 9349,56 eurot ja käibemaks 3164,91 eurot. 3 6.Kaebaja on taotlenud tühistada Maksu- ja Tolliameti 08.10.2015 maksuotsus nr 12.2-3/033544-3; tunnistada maksumenetluse ja maksuotsuse tegemine PS § 23 lg 3 rikkumiseks ja tunnistada konfiskeeritud kauba maksustamine põhiseaduse vastaseks. 7.Kohtu arvates on maksuotsuses põhjalikult välja toodud tollivõla tekkimise asjaolud (maksuotsuse p 4.1) ning arusaadavalt selgitatud tollimaksuga (maksuotsuse p 4.2), tubakaaktsiisimaksuga (maksuotsus p 4.4) ja käibemaksuga (maksuotsus p 4.5) seonduvat. I 8.Asja materjalide kohaselt on M.K. valdusest leitud suures koguses tubakatooteid - 4950 müügipakendit, mis olid Valgevene maksumärkidega. Müügipakkidel puudusid eestikeelsed terviseohu hoiatused ning eestikeelne teave sigarettide tõrva-, nikotiini- ja vingugaasi sisalduse kohta. M.K. on andnud selgituse maksuhaldurile, et ostis sigaretid Igori nimeliselt mehelt edasimüügi eesmärgiga. M.K.l puudub registreering majandustegevuse kohta ning ta ei ole esitanud tubakatoodete kohta saatelehti ega müügiarveid. Samuti ei ole tõendeid selle kohta, et sigaretid oleks nõuetekohaselt üle Euroopa Liidu tollipiiri toodud ja tolliformaalsused läbinud. Seega on kaup ühenduse tolliterritooriumile toodud ebaseaduslikult. Ebaseaduslikult loetakse kaup tolliterritooriumile tooduks, kui isik ei järgi ÜTS artiklites 38-41 sätestatud eeskirju (puudutab kauba toomist ühendterritooriumile). Nõukogu määrusega nr 2913/92 12.10.1992 on kehtestatud ühenduse tolliseadustik. Antud asjas ei ole kaebaja esitanud tõendeid selle kohta, et ta on kauba tolliterritooriumile seaduslikult sisse toonud, tõendid on selle kohta, et M.K. valdas kaupa, mis on sisse toodud ebaseaduslikult. Tegemist on sigarettidega, mis on aktsiisikaup ning sellise kauba importimisel väljastpoolt Euroopa Liitu tuleb tasuda impordimaks, tegemist on suure koguse sigarettidega. Rikutud on kauba tollile esitamise kohustust, kuna sigarette deklareerivat kaupa tollile ei esitatud. ÜTS artikkel 40 kohaselt tolliterritooriumile toodud kauba esitab tollile isik, kes tõi selle kõnealusele territooriumile või kui see on asjakohane, siis isik, kes võtab vastutuse kauba tolliterritooriumile toomisele järgneva veo eest, välja arvatud ühenduse territoriaalvett või tolliterritooriumi õhuruumi läbivatel sellel territooriumil mittepeatuvatel transpordivahenditel veetavate kaupade korral. Kaupu esitav isik viitab kauba suhtes eelnevalt esitatud üld- või tollideklaratsioonile. 9.Maksuhaldur on lugenud tollivõla tekkimise päevaks 01.10.2014, mis on sigarettide olemasolu avastamise päev. ÜTS artikkel 233 kohaselt lõpeb tollivõlg ilma et see piiraks kehtivate sätete kohaldamist, mis käsitlevad tollivõla aegumist ja võla tasumata jätmist, kui võlgniku maksevõimetus on seadusjärgselt tuvastatud, tollimaksu summa tasutakse; tollimaksu summat vähendatakse, kauba puhul, mis on deklareeritud tollimaksude tasumist nõudvale tolliprotseduurile. Antud juhul ei ole tollivõlg lõppenud ning ebaseaduslikult sisse toodud kaup ja kauba konfiskeerimine ei lõpeta maksude tasumise kohustust. 10.Kuna kaebaja ei ole ise esitanud maksuhaldurile kogu teavet, on maksuhaldur kasutanud teavet, mis on tema valduses. Seega ei saa ÜTS artikkel 30 lg 2 alusel tolliväärtust otse määrata. Tolliväärtuse määramiseks on toll rakendanud ÜTS § 31 lubatud tolliväärtuse määramise meetodit. Arvutuste aluseks on toll võtnud

§ 10

(maksuhalduri ülesanded) andmed tollideklaratsioonide andmetöötlussüsteemist COMPLEX ajavahemikus 01.07.2014-01.10.2014 registreeritud imporditud ja tolli enda poolt aktsepteeritud sarnase kauba müügipakendiväärtused, mille maksuhaldur sigarettide KN koodiga 2402 20 tolliväärtuse määramisel aluseks võtab. 4 II 11.Mis puudutab tubakaaktsiisi, on vastavalt alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadusega (ATKEAS) sätestatud aktsiisiga maksustamine alkoholil, tubakatoodetel, kütusel ja elektrienergial. ATKEAS § 60 lg 1 kohaselt maksumärgistamata sigarettide maksustamisel arvutatakse aktsiis, lähtudes sigarettide levinuimast hinnast maksukohustuse tekkimise ajal. Tulenevalt ATKEAS § 22 lg 1 p 2 alusel maksab aktsiisi võlgnik ühenduse tolliseadustiku mõistes. Antud juhul on võlgnik M.K.. Lähtuvalt ATKEAS § 24 lg 7 tekib võlgnikul maksukohustus aktsiisikauba impordil ja juhtudel, millega kaasneb aktsiisikauba sisseveol tollivõlg ÜTS mõistes ning maksukohustus tekib tollivõla tekkimise päeval. M.K.l tuleb tasuda tema valdusest leitud 99000 sigaretilt tubakaaktsiis. Kaebaja arvamus, et kauba konfikseerimine ja hävitamine lõpetab maksustamise võimaluse, on väär. 12.Vastustaja on õigesti viidanud Euroopa Kohtu 02.04.

1. a otsusele nr C-459/07, kus tõlgendati vastust küsimusele, millisel hetkel peab kauba kinnipidamine toimuma, et see vabastaks võlgniku vastutusest (ühendatud tolliseadustiku artikli 233 esimese lõigu p–st d tulenevalt). Euroopa Kohus asus nimetatud otsuses seisukohale, et Nõukogu
2. oktoobri
3. aasta määruse (EMÜ) nr 2913/92 (millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik, muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16.novembri 200.aasta määrusega (EÜ) nr 2700/2000 artiklit 202 ja artiklit 233 esimese lõigu punkti d tuleb tõlgendada nii, et tollivõla lõppemiseks peab ühenduse territooriumile ebaseaduslikult toodud kaupade kinnipidamine toimuma enne nende kaupade väljumist esimesest tolliasutusest ühenduse territooriumil. 13.Seega tuleb ÜTS artikli 233 lõigu 1 punkti d tõlgendada selliselt, et kaup, millega seoses on vastavalt tekkinud tollivõlg, peetakse ebaseaduslikul sissetoomisel kinni ja konfiskeeritakse samaaegselt või hiljem. Kinnipidamise ja konfiskeerimise korral ei loeta vastavalt tollieeskirjade rikkumise suhtes tollivõlga lõppenuks. 14.Politsei ja Piirivalveameti ametnikud avastasid M.K. valduses märkimisväärses koguses (99 000 sigaretti) sigarette Võrumaal, Võru - Räpina mnt
4. kilomeetril, mis ei ole tolliasutuse territoorium. Koostatud on veoki läbivaatamise akt nr 14-12.1-5/00/8521 , vaatluse protokoll , menetlusaluse ülekuulamise protokoll ning kohtuvälise menetleja otsus 02.04.2015 nr 930014001617/8, mille alusel on M.K. karistatud tubakaseaduse § 39 lg 1 järgi rahatrahviga ja konfiskeeritud tubakaseaduse § 51 lg 6 alusel sigaretid koguses 99 000 tükki, mis on hoiustatud Koidula maantee piiritollipunkti laos. III 15.Tulenevalt käibemaksuseaduse (KMS) § 1 lg 1 p 2 kohaselt on käibemaksu objektiks kauba import Eestisse, välja arvatud maksuvaba import. Kauba import on sätestatud KMS § 6 lg 1, mille p 3 kohaselt on kauba import muud juhud, millega kaasneb tollivõla tekkimine ühenduse tolliseadustiku tähenduses. Maksuvaba import on sätestatud KMS §
5. KMS § 6 lg 1 p 3 toodud juhtudel on käibe tekkimise ajaks tollivõla tekkimise päev, see on antud asjas 01.10.
6. Nimetatud kuupäevast on maksuhaldur lugenud M.K. valdusest leitud Eesti Vabariigi maksumärkidega märgistamata sigaretid, mida saab lugeda tollivõla tekkimise kuupäevaks. 16.KMS § 13 lg 1 tulenevalt imporditava kauba maksustatava väärtuse moodustavad ühenduse tolliseadustiku kohaselt kauba tolliväärtus ja kõik importimisel tasumisele kuuluvad maksud. KMS § 3 lg 6 p 1 alusel peab käibemaksu tasuma võlgnik ÜTS (Euroopa Ühenduste Nõukogu määruse nr 2913/92/EMÜ) tähenduses. Tollivõlg ei ole lõppenud, kuna M.K. on võtnud oma 5 valdusesse tubakatooted, mis olid ebaseaduslikult sisse toodud ning ainuüksi aktsiisikauba konfiskeerimine ei lõpeta maksude tasumise kohustust. Antud juhul ei peetud sigarette kinni ebaseaduslikul sissetoomisel, vaid siis kui kaup oli juba ühenduse tolliterritooriumile ebaseaduslikult sisse toodud. 17.M.K. oli teadlik sigarettide ebaseaduslikust omamisest ning tema süüdivuses ei ole põhjust kahelda, kuna väärteoasja menetlemise käigus ei ole tuvastatud süüd välistavaid asjaolusid ning seega on M.K. pannud toime süülise teo, mis on kvalifitseeritud tubakaseaduse (TubS) § 39 lg 1 alusel. 18.

§ 32

alusel on maksuvõlg maksuseaduse tähenduses maksukohustuslase poolt tähtajaks tasumata jäänud maksusumma ning tollivõlast tulenev tähtpäevaks tasumata maksusumma ning tasumata maksusummadelt arvestatakse intress. IV 19.Maksuhaldur on teinud arvestuse 99000 sigareti, see on 4950 müügipaki, osas ning tolliväärtuseks on loetud 4108,50 eurot, sealhulgas on sarnase kauba müügipakendi maksumuseks 0,83 eurot. Tollimaks 2366,50 eurot; aktsiis fikseeritud määra järgi 4603,50 eurot; aktsiis proportsionaalse määra järgi 4746,06 eurot; käibemaks 3164,91 eurot, kokku impordimaksude maksusumma 14 880,97 eurot (maksuotsuse p 5.1). 20.Mis puudutab kaebaja poolt väidetavat topeltmaksustamist, on kohus nõustunud maksuhalduriga, et topeltmaksustamist antud juhul ei ole. Senises kohtu- ega menetluspraktikas ei ole väärteo- ning maksu- või halduskohtumenetluse paralleelset läbiviimist õigusvastaseks peetud. Riigikohus on rõhutanud, et paralleelmenetluse korral - olukorras, kus ühe ja sama teoga ehk maksuõigusnormide rikkumisega seotud faktilised asjaolud tuvastatakse ja neile antakse õiguslik hinnang teineteisest sõltumatult nii haldus- kui ka väärteomenetluses - ei saa maksuhaldur maksusumma määramise kohustust jätta täitmata, kui ta leiab, et maksustamiseks on alused olemas (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi

1. mai
2. a otsus asjas nr 3-3-1-12-12, p 31). Käesoleval juhul olid maksustamise alused olemas ja nendele viitas ka maksuhaldur oma maksuotsuses. Kohus selgitab, et maksu määramine toob kaebajale kaasa küll rahalise kohustuse, kuid erinevalt näiteks trahvist, puudub maksul (milleks on ka aktsiis) karistuslik iseloom. Seadusest tuleneva maksu tasumise kohustus ei ole maksukohustuslase karistamine. Seega ei ole rikutud teistkordse karistamise keeldu. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 23 lg 3 kohaselt ei tohi kedagi teist korda kohtu alla anda ega karistada teo eest, milles teda vastavalt seadusele on mõistetud lõplikult süüdi või õigeks. Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni
3. lisaprotokolli
4. artikli esimene lõige sätestab, et mitte kellegi üle ei või sama riigi jurisdiktsiooni alusel teistkordselt kohut mõista ning kedagi ei või kriminaalkorras karistada teo eest, mille eest ta on juba selle riigi seaduse alusel ja kriminaalprotsessuaalses korras lõplikult õigeks või süüdi mõistetud. Nimetatud põhimõtteid kajastab ka KarS § 2 lg 3, sätestades, et sama süüteo eest ei või kedagi karistada mitu korda, sõltumata sellest, kas karistus on mõistetud Eestis või mõnes teises riigis. Ne bis in idem-põhimõtte (teistkordse karistamise keeld) eesmärk on välistada võimalus, et pärast isiku kohta tehtud jõustunud karistamisotsust võidakse teda üllatada sooviga hakata kaaluma uut karistamist sama teo eest ja kindlustada õigusrahu (vt Riigikohtu üldkogu
5. oktoobri
6. a otsus asjas nr 3-4-1-10-04, p 14). Eeltoodu alusel ei ole põhiseadusevastane olukord, kus kaebajalt on vara konfiskeeritud ning kaebajale on määratud maksukohustused, kuna maksustamiseks on alused olemas ja väärteomenetlusega ei saa asendada maksumenetlust; väärteomenetluse käigus on konfiskeeritud 6 kaup, puudub alus tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks konfiskeeritud kauba maksustamine. 21.Kohus nõustub ka maksuhalduriga selles, et kaebaja suhtes ei ole rikutud võrdse kohtlemise põhimõtet. Kuna isikutel, kes tolliformaalsuse täitmisel kogu kauba õigesti deklareerivad, ei saagi tekkida niisugust olukorda, et nende kaup konfiskeeritakse. Samuti ei alustata nende suhtes süü- või väärteomenetlust. Antud juhtumil ei peetud sigaretid kinni ebaseaduslikul sissetoomisel, vaid siis kui kaup oli juba ühenduse tolliterritooriumile ebaseaduslikult sisse toodud. Tollivõlg ei lõpe ÜTS art 38-41 sätestatud formaalsusi täitmata ühenduse tolliterritooriumile toodud kaupade kinnipidamisel mis toimub väljaspool esimest tolliasutust. Kohus märgib täiendavalt, et võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumisega on tegemist siis, kui ühesuguseid asjaolusid käsitletakse ilma nähtavate mõistlike põhjusteta erinevalt. Mis puudutab asjaolu, et ühed isikud saavad kaubast tulu teenida ning kaebaja mitte, siis ei ole siin tegemist ebavõrdse kohtlemisega vaid sellega, kas kaup on sisse toodud ebaseaduslikult või mitte. 22.Kohus nõustub maksuhalduriga ka selles, et kaebuses esitatud väited on paljasõnalised ja otsitud. Maksuotsus on piisavalt põhjendatud ning tõendamiskoormuse üleminek kaebajale on ilmselge (

§ 150

). 23.Kohus märgib, et maksuhaldur on võtnud maksusummade määramisel arvesse kõiki asjaolusid arvestades ja rakendades uurimisprintsiipi ja hinnanud tõendeid kogumis. Maksuotsus on motiveeritud, välja on toodud nii faktilised kui ka õiguslikud alused, maksuotsus on õiguspärane. Täiendavalt tasumisele kuuluvad maksusummad on kaebuse esitajale määratud seaduse alusel ja seadusega sätestatud korras, maksuhalduri koostatud maksuotsus on vajalikul määral põhjendatud. Samuti on maksumenetlus läbi viidud õiguspäraselt ning puudub alus tunnistada maksumenetlust ja maksuotsuse tegemist Põhiseaduse § 23 lg 3 rikkuvaks ning puudub alus algatada põhiseaduslikkuse järelevalvet nii maksuotsuses kui vastuses viidatud siseriiklike sätete üle. 24.Mis puudutavad kaebaja väiteid väärteoasjas tehtud otsuse kohta, kohus hindama ei pea, kuna see ei ole halduskohtu pädevuses ega ka vaidlusobjektiks. 25.Vastustaja on täiendavas vastuses märkinud , mis puudutab Euroopa Kohtu 02.04.2009 lahendit nr C-459/07, et ühenduse tolliterritooriumile ÜTS artiklites 38-41 sätestatud formaalsusi täitmata toodud kaupade kinnipidamine, mis toimub väljaspool esimese tolliasutuse torritooriumit ja leiab aset tegelikult juhuslikult, ei too kaasa tollivõla lõppemist ÜTS artikkel 233 lg 1 p d mõistes. Seega on selgitus olemas ning kaebaja väide, et maksuhaldur ei ole seostanud seda lahendit oma maksuotsusega, ei ole põhjendatud. 26.Eeltoodu alusel jätab kohus täies ulatuses kaebuse rahuldamata, kaebaja subjektiivseid õigusi ei ole rikutud. Kuna kaebus jääb rahuldamata, tuleb kaebajal vastavad maksud tasuda ning kõikide kõrvalmaksude arvestamise peatamise osas menetluse ajal (kaebaja taotlus) kohus seisukohta ei võta, kuna kõrvalmaksude arvestamine on maksuhalduri ülesanne. Kohus on lähtunud otsuse tegemisel halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 160 lg 1, mille kohaselt koosneb kohtuotsus sissejuhatusest, selgitustest, kirjeldavast ja põhjendavast ning resolutiivosast. 7 27.Menetluskuludest: Tulenevalt HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks kohtuotsus tehti. Kuna kohus jätab kaebuse rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Maksuhaldur ei ole omapoolselt menetluskulude väljamõistmist taotlenud, seega jäävad menetluskulud poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Mare Priks kohtunik 8