← Eesti

4-16-1852/17

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. mai 2016, Tallinn Väärteoasja number 4-16-1852 Kohtukoosseis Eesistuja Andres Parmas, liikmed Meelika Aava ja Urmas Reinola Kohtuistungi sekretär Elina Huobolainen Väärteoasi Aleksei Mihhailitšenko väärteoasi NPALS § 151 lg 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu
  2. märtsi
  3. a otsus Kaebuse esitaja Menetlusalune isik Aleksei Mihhailitšenko 38802090355, viibib Tallinna Vanglas), apellatsioon Kohtuistungil osalenud Menetlusalune isik Aleksei Mihhailitšenko (ik isikud RESOLUTSIOON
  4. Muuta Harju Maakohtu
  5. märtsi
  6. a põhiosa ning jätta sellest välja asjaolud, et Aleksei Mihhailitšenko pani toime väärteo tarvitades metadooni, tramadooli, klonasepaami ning metaboliiti.
  7. Muus osas jätta Harju Maakohtu
  8. märtsi
  9. a otsus muutmata. Apellatsioon rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  10. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna vanemväärteomenetleja Oleg Klok koostas
  11. veebruaril 2016 väärteoprotokolli 1 1 nr AB1440838, millest nähtuvalt viibis A. Mihhailitšenko
  12. oktoobril 2015 Pärnu mnt 328 maja juures seisundis, millest nähtuvalt oli ta eelnevalt tarvitanud narkootilist ainet – fentanüüli – ilma arsti ettekirjutuseta. Sellega rikkus ta NPALS § 3 lg-s 1 sätestatud keeldu ja pani toime NPALS § 151 lg-s 1 ettenähtud kuriteo. Protokolli kohaselt on tõenditeks joobeseisundi tuvastamise saatekiri nr 2636t, kutse, tunnistaja ütlused.
  13. Harju Maakohtu
  14. märtsi
  15. a otsusega tunnistati A. Mihhailitšenko süüdi NPALS § 151 lg 1 järgi ja karistati arestiga 12 päeva. Arest kuulub täitmisele pööramisele pärast A. Mihhailitšenko suhtes kriminaalasjas nr 1-15-8712 mõistetud ja
  16. veebruari
  17. a määruse nr 1-15-8715 alusel täitmisele pööratud karistuse ärakandmist. A. Mihhailitšenkolt mõisteti riigi tuludesse välja ekspertiisitasu 35 eurot. 2.
  18. Maakohus leidis, et A. Mihhailitšenkole NPALS § 151 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemine on tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud. Arvestades narkootilise aine tuvastamist organismis luges maakohus tõendatuks A. Mihhailitšenko poolt narkootikumide tarvitamise
  19. oktoobril
  20. Asjaolusid, et menetlusaluse isiku narkojoove oli tekkinud muul moel kui narkootikumi ise tarbides, käesoleval juhul väärteoasja materjalidest ei nähtu. Joobeseisundi tuvastamise saatekirjast nähtub, et
  21. oktoobril 2015 suunati menetlusalune isik ekspertiisi, millega tuvastati tema uriinist fentanüüli, metadooni, tramadooli, klonasepaami ning metaboliidi sisaldus. Sotsiaalministri
  22. mai
  23. a määruse nr 73 järgi „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ § 3 lg 1 järgi on narkootilised ja psühhotroopsed ained määruse lisas 1 kehtestatud nimekirjas loetletud ained ja nende ainete isomeerid, estrid, eetrid ja soolad ning nimetatud aineid sisaldavad ravimid. Fentanüül, metadoon, tramadool, klonasepaam ning metaboliit kuuluvad narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirja ning on seega narkootilised ained. Väärteoasja materjalidest ei nähtu, et menetlusalusel isikul oli olemas arsti ettekirjutus tema organismis tuvastatud aine tarvitamiseks. Maakohus leidis, et kuna sellise loa eeldamiseks puudub alus, tuleb lugeda tõendatuks loa puudumine. Maakohtu hinnangul oli süütegu toime pandud kavatsetusega, kuivõrd A. Mihhailitšenko tarvitas narkootikume teadlikult, seega seadis eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ning teadis, et see saabub või vähemalt peab seda võimalikuks. Teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Isik on süüvõimeline ning süüd välistavad asjaolud puuduvad. 2.
  24. Karistuse mõistmisel arvestas maakohus asjaoluga, et A. Mihhailitšenko pani NPALS § 151 lg 1 järgi kvalifitseeritava teo toime kavatsetult. Karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud puuduvad. Maakohtu hinnangul ei ole A. Mihhailitšenkole trahvi määramine või siis ühiskondlikult kasuliku töö kohaldamine põhjendatud, kuna A. Mihhailitšenkot on varasemalt väärtegude toimepanemise eest karistatud, sh korduvalt NPALS § 151 lg 1 järgi. Lisaks pöörati talle kriminaalkorras mõistetud karistus täitmisele. Viimati karistati menetlusalust isikut sarnase väärteo eest 10-päevase arestiga. Eelnevalt mõistetud karistused ei ole A. Mihhailitšenko suhtes oma eesmärki täitnud, seega pidas maakohus ainuvõimalikuks mõjutusvahendiks aresti 12 päeva. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 2 2
  25. Harju Maakohtu
  26. märtsi
  27. a otsusele on apellatsiooni esitanud menetlusalune isik A. Mihhailitšenko, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist talle mõistetud karistuse osas ning palub vähendada talle mõistetud karistust. 3.
  28. Apellant on seisukohal, et karistuseks 12 päeva aresti mõistmine on liiga range meede. Rahumäe teel asuva arestikambri tingimused ei vasta Euroopa standarditele ning inimlikele vajadustele. See muudab ühekordse rikkumise eest mõistetud karistust veelgi raskemaks. A. Mihhailitšenko palub arvestada ka asjaolu, et proovi andmisel tunnistas ta toimepandut, mistõttu ei olnud ekspertiisi läbiviimine vajalik. Ta märgib, et metadooni, tramadooli ja klonasepaami tarvitas ta arsti ettekirjutuse alusel. Seda fakti oleks menetleja pidanud arvestama ja juhul, kui seda peeti ebausaldusväärseks, oleks seda saanud kontrollida. Metadooni sai ta narkosõltuvuse ravina Sõle tn 63 asuvast polikliinikust. Tramadooli ja klonasepaami kirjutas talle retsepti alusel välja perearst Maria Pärna. Seega maakohtu otsuses märgitu, et A. Mihhailitšenkol eeltoodud ainete tarvitamiseks arsti ettekirjutus puudus, on väär. Apellant vaidlustab maakohtu otsust osas, millega maakohus on nende ainete tarvitamist käsitlenud narkootiliste ainete tarbimisena ning on seda arvestanud karistuse mõistmisel. A. Mihhailitšenko selgitab, et ta ei eita fentanüüli tarvitamist ilma arsti ettekirjutuseta, milles ta tunnistas oma süüd koheselt. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  29. Ringkonnakohus käsitleb esmalt apellatsioonis esitatud väiteid seoses A. Mihhailitšenkole etteheidetava NPALS § 15 1 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo asjaoludega. Seejärel vastab kohus apellandi argumentidele seoses talle mõistetud karistusega ja lõpuks võetakse kokku apellatsioonimenetluse tulemus.
  30. Maakohtu otsusega mõisteti A. Mihhailitšenko süüdi NPALS § 151 lg 1 järgi ja otsuse põhiosast nähtub, et maakohus on arvestanud väärteo asjaoludena fentanüüli, metadooni, tramadooli, klonasepaami ja metaboliidi tarvitamist. Maakohus märkis, et väärteoasja materjalidest ei nähtu, et A. Mihhailitšenkol oli olemas arsti ettekirjutus tema organismis tuvastatud ainete tarvitamiseks. Apellant aga rõhutab, et metadooni, tramadooli ja klonasepaami tarvitas ta arsti ettekirjutuse alusel. Kriminaalkolleegiumi hinnangul väärivad apellandi väited tähelepanu. 5.
  32. veebruaril 2016 koostatud väärteoprotokollist nr AB1440838 nähtuvalt heidetakse A. Mihhailitšenkole ette
  33. oktoobril 2015 Pärnu mnt 328 maja juures viibimist seisundis, millest nähtuvalt oli ta eelnevalt tarvitanud narkootilist ainet – fentanüüli – ilma arsti ettekirjutuseta /tl 3/. Väärteotoimikusse on tõendina lisatud joobeseisundi tuvastamise saatekiri-uuringuakt nr 2636T, mille kohaselt võeti A. Mihhailitšenkolt
  34. oktoobril 2015 uriiniproov ja selles tuvastati fentanüüli, metadooni, tramadooli, klonasepaami ning metaboliidi sisaldus. Viidatud ainete puhul on tegemist sotsiaalministri
  35. mai
  36. a määruse nr 73 „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilistel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisas 1 loetletud ainetega, mistõttu on nende käitlemine NPALS § 3 lg 1 alusel keelatud. 5.
  37. VTMS § 87 näeb ette, et väärteoasja arutatakse menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. See tähendab, et kohus on asja arutamisel seotud väärteoprotokolli teokirjeldusega ehk faktiliste asjaoludega ja tal puudub õigus tuvastada 3 3 väärteoprotokollis kajastamata koosseisulisi asjaolusid (RKKKo nr 3-1-1-88-14, p 6.3). Sisuliselt kannab väärteoprotokoll väärteomenetluses samasugust funktsiooni, nagu süüdistusakt kriminaalmenetluses (samas). Ringkonnakohus selgitab, et kuna väärteoprotokollis heideti A. Mihhailitšenkole ette fentanüüli tarvitamist, ei saanud kohus väljuda väärteoprotokolli piiridest ning tuvastada väärteoprotokollis kajastamata asjaolusid ehk A. Mihhailitšenko poolt ka teiste narkootiliste ainete tarvitamist. A. Mihhailitšenko on juba väärteoprotokolliga tutvudes
  38. veebruaril 2016 andnud ütluseid, et metadooni, tramadooni ja klonasepaami tarvitas ta arsti ettekirjutuse alusel. Kuna talle tutvustatud väärteoprotokolli teokirjelduses nende ainete tarvitamisele viiteid ei olnud, oli nende tarvitamise süüteokoosseisu asjaoludena tuvastamine maakohtu poolt A. Mihhailitšenkole ka üllatav. Samas on maakohus nõuetekohaselt lugenud tõendatuks A. Mihhailitšenko poolt talle väärteoprotokollis ette heidetud fentanüüli tarvitamist ilma arsti ettekirjutuseta, mis on väärteona kvalifitseeritav NPALS § 151 lg 1 järgi. Seda asjaolu ei vaidlusta apellatsioonis ka A. Mihhailitšenko. Kuna ringkonnakohus saab VTMS § 147 lg 1 p-le 3 tuginedes muuta maakohtu otsuse põhiosa, jättes sellest välja väärteoprotokolli välised asjaolud, ei tingi maakohtu poolt osaline väärteoprotokolli piiridest väljumine A. Mihhailitšenko süüdimõistmise tühistamist.
  39. Järgmiseks selgitab ringkonnakohus, kas esineb aluseid A. Mihhailitšenkole NPALS 1 § 15 lg 1 alusel mõistetud 12 päeva aresti vähendamiseks. Maakohus on karistuse mõistmisel arvestanud KarS §-s 56 sätestatud asjaolusid. Karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid maakohus ei tuvastanud. Väärteo pani A. Mihhailitšenko toime kavatsetult. Trahvi ega ühiskondlikult kasuliku töö määramist ei pidanud maakohus põhjendatuks, kuna A. Mihhailitšenkot on korduvalt varem väärteokorras karistatud, sh korduvalt NPALS § 15 1 lg 1 järgi. Lisaks pöörati täitmisele talle mõistetud kriminaalkaristus. Viimati karistati teda NPALS § 151 lg 1 järgi arestiga 10 päeva. Sellest tulenevalt leidis maakohus, et A. Mihhailitšenkot on võimalik mõjutada vaid aresti mõistmisega. Kriminaalkolleegium märgib, et kuigi maakohus on A. Mihhalitšenkole metadooni, tramadooli, klonasepaami ning metaboliidi tarvitamise etteheitmisega väljunud väärteoprotokolli piiridest, ei ole maakohus otsusest nähtuvalt arvestanud neid asjaolusid karistuse mõistmisel. Kuigi A. Mihhailitšenko selgitas ringkonnakohtu istungil, et ta on vahepeal läbinud rehabilitatsiooni ja narkootiliste ainete sõltuvusest vabanenud, nähtub karistusregistrist, et teda on NPALS § 15 1 lg 1 alusel arestiga karistatud ka
  40. detsembril
  41. Karistusregistrist nähtuvalt asus A. Mihhailitšenko täitmisele pööratud karistust kandma
  42. jaanuaril
  43. Seega ei olnud A. Mihhailitšenkol
  44. oktoobril
  45. a toime pandud väärteo,
  46. detsembri
  47. a väärteokaristuse ja kriminaalkaristuse täitmisele pööramise vahel piisavalt aega oma sõltuvusprobleemiga tõsikindlalt tegelemiseks. Karistusregistrist nähtuvalt ei ole A. Mihhailitšenkole
  48. septembri
  49. a väärteootsusega KarS § 218 lg 1 alusel mõistetud rahatrahv tasutud. Märkimist väärib, et maakohtu poolt mõistetud karistus (arest 12 päeva) jääb alla sanktsiooni keskmise määra. Seega arvestades A. Mihhailitšenko kriminaal- ja väärteokaristusi, sh samalaadsete süütegude toimepanemist ja asjaolu, et varasemad karistused ei ole hoidnud A. Mihhailitšenkot väärtegude toimepanemisest, jagab ringkonnakohus maakohtu seisukohta ning peab NPALS § 151 lg 1 alusel mõistetud 12-päevast aresti põhjendatuks.
  50. Ringkonnakohus ei nõustu apellandi väitega, et kuna ta tunnistas fentanüüli tarvitamist, ei olnud uriinis narkootilise või psühhotroopse aine tuvastamiseks uuringu läbiviimine vajalik. Kriminaalkolleegium märgib, et isikule etteheidetavad süüteod peavad olema igakülgselt ja tõsikindlalt tõendatud. Juhul, kui uuringud ja ekspertiisid on vajalikud tõendamiseseme asjaolude tuvastamiseks, on kohtuvälisel menetlejal väärteo asjaolude 4 4 väljaselgitamisel õigus otsustada, kas tõendite kogumiseks uuringuid ja ekspertiise teostatakse või mitte.
  51. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS §147 lg 1 p-st 3 muudab ringkonnakohus Harju Maakohtu
  52. märtsi
  53. a põhiosa ning jätab sellest välja asjaolud, et A. Mihhailitšenko pani toime väärteo tarvitades metadooni, tramadooli, klonasepaami ning metaboliiti. Muus osas jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu
  54. märtsi
  55. a otsuse muutmata. Apellatsioon kuulub rahuldamisele osaliselt. /allkirjastatud digitaalselt/ 5 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.