Obsah (4)

§ 101§ 100§ 96§ 102

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks, Viivi Tomson Otsuse tegemise aeg ja koht 22. veebruar 2016 Tartu Tsiviilasja number 2-

) kohaselt on mõlemal vanemal alaealise lapse ülalpidamiskohustus. Kostja ei ole seadusest tulenevat kohustust täitnud. 2 Pärast kostja vastusega tutvumist leidis hageja, et vastuses toodud asjaolud ei tähenda ülalpidamiskohustuse täitmist. Kostja konto väljavõttelt selgub vaid see, et tal puudub Eestis töökoht ning ta tasub väga tihti piiri ületamise teenuse eest. Järelikult kostja praktiliselt ei viibi Eestis, mistõttu ta ei saa osaleda hageja kasvatamises ega ülalpidamises. Eelmise 12 kuu jooksul kandis kostja hageja kontole kokku 120 eurot.

1. Kostja vaidles hagile vastu. Vastuväidete kohaselt tuleks hagi jätta TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata, sest hagiavalduses on märgitud, et hageja ning kostja elavad ühes korteris. Hageja peab tõendama, et kostja ei osale lapse kasvatamises. Kostja kulutab raha lapse igapäevaste vajaduste katmiseks ning osaleb lapse kasvatamises. Kostja maksab korteri eest (alates 17.01.2013 kuni 17.12.2014 ca 80,24 eurot kuus, millele lisandub elekter ca 19,61 eurot kuus). Kostja on 14.01.2014 ja 24.01.2014 tasunud hageja koolikohustuse täitmisega seotud kulusid kokku summas 85,20 eurot. Samuti annab kostja hagejale taskuraha ca 15 eurot kuus. Alates 01.01.2014 kuni
2. a detsembrini on kostja tasunud hageja tahvelarvuti eest 5,93 eurot kuus ning hageja telefoni kasutamise arveid ca 6,88 eurot kuus. Samuti ostab kostja lapsele vajalikud toiduained. MAAKOHTU LAHEND
3. Viru Maakohus rahuldas
4. septembri 2015 otsusega hagi osaliselt, mõistis D.S.ilt lapse XX kasuks välja elatise perioodi
5. november 2014 kuni
6. detsember 2014 eest summas 177,50 eurot kuus ning perioodi
7. jaanuar 2015 kuni
8. juuni 2017 eest summas 195 eurot kuus, kuid mitte vähem kui

§ 101lg-s 1 kehtestatud elatise alammäära.

Maakohus kohustas D.S.it kandma elatise lapse seadusliku esindaja J.D. pangakontole ning määras, et otsuse täitmisel tuleb arvestada D.S.i poolt alates

1. novembrist 2014 kuni otsuse jõustumiseni XX ülalpidamiseks elatisena makstud summasid. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda. Maakohtu põhjenduste kohaselt luges kohus tuvastatuks, et hageja seaduslik esindaja ja kostja elavad samal aadressil. Kostja on maksnud hageja seadusliku esindaja kontole ebaregulaarselt ca 130 eurot korraga ning hageja kontole ca 15-20 eurot korraga, samuti on kostja tasunud korteri ning telefonide kasutamise eest. Maakohtu hinnangul ei andnud kostja regulaarselt ja piisavalt hageja ülalpidamiseks elatist, sest ta arvas, et seda ei ole vaja teha, kuna pooled elavad koos ühise perena. Kostja konto väljavõttega luges maakohus tuvastatuks, et kostja viibib palju pere juurest eemal ja kulutab raha välismaal (piiriületamine on fikseeritud Girf OÜ teenuse eest tasumisega). Maakohus leidis, et asjaolul, kas vanemad elavad koos või lahus, ei ole tähtsust, sest nad peavad igal juhul last üleval pidama. Kostja vastavad vastuväited on asjakohatud. Poolte vahel puudus kokkulepe elatise andmiseks muul viisil ja raha lapse kätte andmiseks, seega kohus ei arvestanud kostja vastavasisulisi vastuväiteid. Maakohus jättis tagasiulatuva elatise nõude rahuldamata. Elatis kuulub väljamõistmisele alates hagi kohtusse esitamisest, s.o alates
2. novembrist
3. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4. D.S. esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu
5. septembri 2015 otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata. Apellant palus jätta menetluskulud poolte endi kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) on maakohus ebaõigesti kohaldanud

§ 100lg-t 2.

Girf OÜ teenuse eest tasumisega ei saa tuvastada, et apellant viibib välismaal. Antud teenus fikseerib ainult piirile registreerimist. Ei ole välistatud, et teenus jääb kasutamata. Narva elanikud käivad tihti Ivangorodis tankimas või oste tegemas, kusjuures nad tulevad samal päeval tagasi. Apellant on käinud Venemaal piiriäärsetes 3 kohtades sissetulekut teenimas ning sugulasi külastamas, kuid see ei muuda tema elukohta. Apellant elab koos vastustajaga. Vastutaja pidi tõendama, et apellant ei osale tema kasvatamises; 2) on esimese astme menetluses esitatud piisavalt tõendeid selle kohta, et apellant osaleb vastustaja kasvatamises. Lapse kasvatamise all perekonnaseaduse seletuskirjast ja erialasest kirjandusest tulenevalt peetakse silmas faktilist hoolitsust ja kõige vajalikuga varustamist. Apellant viitab Riigikohtu

1. märtsi 2007 otsustele nr 3-2-1-3-07 ja nr 3-2-1-37-
2. Käesoleval juhul ei ole tuvastatud, et apellant ei ela vastustajaga koos. Makstes vastustaja elukohaga seotud kulusid, on apellant rahuldanud vastustajaga seotud ülalpidamiskulusid vahetult; 3) on käesolevas menetluses vastustaja seaduslikuks esindaja ka apellant, kes elab vastustajaga koos ning rahuldab ülalpidamisega seotud kulud vahetult. Ülalpidamiskohustuse täitmiseks alaealisele lapsele võis heakskiidu anda ka apellant ise; 4) on maakohtu otsuse resolutsioonis lahendamata, millisel viisil ja ulatuses tuleb kostja tehtavate kulutustega arvestada (TsMS § 442 lg 5 rikkumine).
3. XX vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastustaja palus jätta menetluskulud apellandi kanda. Vastuväidete kohaselt: 1) püüab apellant ringkonnakohut eksitusse viia, väites, et ta elab vastustajaga koos. Apellandil ei ole Eestis töökohta ning sissetuleku teenimiseks viibib ta enamuse ajast välismaal; 2) on käesolevaks ajaks apellandi ja vastustaja seadusliku esindaja abielu lahutatud; 3) on elatise nõue põhjendatud ning maakohtu otsus selge. Apellant täidab otsust ilma täitemenetluse alustamiseta, kandes igakuiselt vastustaja seadusliku esindaja kontole 195 eurot; 4) ei ole apellant tõendanud, et ta elab peres ning täidab ülalpidamiskohustust. Asjaolu, et apellant maksab korteri eest, ei tõenda elatise maksmist, sest ta maksab oma korteri eest. Korteri eest tasumine tõendab omakorda seda, et apellandil on sissetulek, kuigi ta ei ela ega tööta Eestis ning on võimeline elatist tasuma. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Ringkonnakohus tühistab Viru Maakohtu
5. septembri 2015 otsuse osaliselt väljamõistetud elatise suuruse osas (resolutsiooni punkt 2) ning mõistab välja D.S.ilt ühekordselt elatise alates 14.11.2014 kuni 01.09.2015 lapse XX ülalpidamiseks 1502,45 eurot, alates 01.09.2015 kuni 31.12.2015 igakuuliselt elatise 195 eurot ning alates 01.01.2016 igakuuliselt elatise 215 eurot kuni lapse XX täisealiseks saamiseni 06.06.2017, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Muus osas tuleb jätta Viru Maakohtu
6. septembri 2015 otsus muutmata. TsMS § 651 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Apellatsioonkaebust ei ole esitatud osas, millega maakohus jättis rahuldamata tagasiulatuva ülalpidamise nõude kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist ning tulenevalt TsMS § 651 lg-st 1 ringkonnakohus ei kontrolli makkohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust eelnimetatud osas.
7. Apellandi väite kohaselt on maakohus ebaõigesti tuvastanud, et Girf OÜ teenuse eest tasumisega on tõendatud apellandi viibimine välismaal, sest nimetatud teenus fikseerib ainult piirile registreerimist, kuid ei ole välistatud teenuse kasutamata jätmine; samuti ei muuda sage piiri 4 ületamine apellandi elukohta, s.o apellant elas kuni 01.09.2015 koos hagejaga ja osales tema kasvatamises (ringkonnakohtu istungil täiendatud selgituse kohaselt). Asja materjalidest nähtuvalt on kostja vastu vaielnud hageja esitatud ülalpidamisnõudele eelkõige põhjusel, et ta elas kuni 01.09.2015 koos hagejaga ning osales tema kasvatamises, seega täitis ülalpidamiskohustust vabatahtlikult ning kuni 01.09.2015 puudub hagejal õigus nõuda kostjalt elatise maksmist.

§ 96ja § 97 p 1 järgi peab vanem alaealist last ülal pidama.

Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta

§ 100lg 2 järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele elatist makstes.

Antud juhul asjaolu, et kostja elas hagejaga ühes eluruumis, tasus tarbitud kommunaalteenuste ja elektrienergia ning telefoni ja tahvelarvuti kasutamise eest, ei tähenda automaatselt kostjapoolset ülalpidamiskohustuse täitmist täies ulatuses. Otsustamaks, kas kostja on täitnud alaealise lapse ülalpidamiskohustust, tuleb kindlaks teha, millised on olnud tema igakuised kulutused lapse vajaduste rahuldamiseks.

1. Antud juhul on vaidlusalune periood alates elatishagi esitamisest 14.11.2014 kuni 01.09.2015 (alates sellest ajast on kostja nõustunud sellega, et tal on lapse ülalpidamiskohustus seaduses sätestatud suuruses). Selleks, et kindlaks teha, kui suured on olnud vaidlusalusel perioodil kostja kulutused lapse ülalpidamiseks, arutas ringkonnakohus asja kohtuistungil. Hageja seaduslik esindaja J.D. asja arutamisest istungil osa ei võtnud ning teatas kohtule, et jääb oma kirjalikus vastuses apellatsioonkaebusele märgitu juurde. Lähtudes eeltoodust lähtub ringkonnakohus poolte poolt eelnevas menetluses esitatud faktilistest asjaoludest ja tõenditest.
2. Kostja on esitanud maakohtule lapse ülalpidamise kohustuse täitmise tõendamiseks pangakonto väljavõtte (periood 17.01.2013 – 17.12.2014, tl 14-19) ja Tele2 arved (tl 20-36). 9.
3. Pangakonto väljavõttelt nähtub kostja poolt eluasemega seotud kulude kandmine (korter Kangelaste 30-33). Ringkonnakohus leiab, et lapse igapäevaste vajaduste rahuldamisena on käsitletav eluasemega seotud kulude kandmine. Pangakonto ja kostja väite kohaselt on eluasemega seotud kulud igakuuliselt keskmiselt 80,24 eurot, lapse osa on seega 26,75 eurot kuus (80,24 : 3 = 26,75). Hageja seaduslik esindaja ei ole vastu vaielnud sellele, et kostja on kandnud eluaseme kulud, kuid tema väite kohaselt peabki kostja kulusid kandma, sest korter on tema oma. Ringkonnakohus leiab, et kostja on täitnud osaliselt hageja ülalpidamiskohustust perioodil 14.11.2014 – 01.09.2015 summas 255,01 eurot (9 kuud x 26,75 = 240,75 + (16 päeva x 0,89) 14,26 = 255,01), tasudes hageja eluasemekulud. 9.
4. Kostja väitel on ta lapse ülalpidamiskohustust täitnud ka sel viisil, et on tasunud lapse tahvelarvuti eest keskmiselt 5,93 eurot kuus ning telefoni kasutamise eest keskmiselt 6,88 eurot kuus. Kostja poolt esitatud arvetest nähtub, et novembri 2014 eest on kostja tasunud tahvelarvuti eest 5,93 eurot ning hageja kasutuses olnud telefoni eest 6,91 eurot. Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta oleks jätkuvalt tasunud hageja tahvelarvuti ja telefoni kasutamise eest alates detsembrist
5. Samas on kostja ringkonnakohtu istungil selgitanud, et tahvelarvuti kasutamise eest ta ei tasu (täpsustamata, mis ajast alates), kuid mobiiltelefoni kasutamise eest tasub ning arved on suurenenud. Kuna hageja ei ole maakohtus esitanud vastuväiteid seoses sellega, et kostja tasub 5 hageja telefoniarveid, siis arvestab ringkonnakohus lapse ülalpidamiskohustuse täitmisena novembris 2014 kostja poolt tasutud 12,84 eurot (5,93 + 6,91 = 12,84) ning seejärel kuni 01.09.2015 telefoni kasutamise eest keskmiselt igakuuliselt 6,88 eurot (kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et mobiiltelefoni kasutamise tasu on suurenenud), kokku 61,92 eurot (9 x 6,88 = 61,92). Lähtudes eeltoodust loeb ringkonnakohus kostja poolt alates 14.11.2014 – 01.09.2015 lapse ülalpidamiskohustuse osaliselt täidetuks summas 329,77 eurot (eluasemekulu 255,01 eurot + november 2014 telefoniarve 12,84 eurot + mobiiltelefoniarve alates 2014 novembrist 61,92 eurot = 329,77 eurot).
6. Kostja pangakonto väljavõttelt ei nähtu vaidlusalusel perioodil kostja poolt hagejale nn taskuraha andmist ning seetõttu on vastav kostja väide alusetu. Samuti ei oleks hagejale igakuise taskuraha 15 eurot andmine käsitletav kostjapoolse osalise ülalpidamiskohustuse täitmisena. Siinkohal on asjakohatu apellandi väide, et ta hageja seadusliku esindajana on andnud heakskiidu ülalpidamiskohustuse täitmiseks alaealisele lapsele (s.o taskuraha andmise näol). 11.

§ 101

lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud alammäära.

§ 102

lg 2 kolmanda lause järgi võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Antud juhul ei ole kostja esile toonud mõjuvat põhjust, mis annaks alust vähendada elatist alla

§ 101lg-s 1 sätestatud määra.

Seega tuleb kostjalt välja mõista elatis seaduses sätestatud määras, mis oli 14.11.2014 – 31.12.2014 177,50 eurot, 01.01.2015 kuni 31.12.2015 195 eurot ja alates 01.01.2016 215 eurot. Perioodi 14.11.2014 – 01.09.2015 eest on hageja õigustatud saama kostjalt ülalpidamist 1832,22 eurot (nov 2014 94,72 eurot + dets 2014 177,50 eurot + jaan-aug 2015 1560 eurot = 1832,22 eurot). Arvestades kostjapoolset lapse ülalpidamiskohustuse täitmise ulatust, tuleb nimetatud ajavahemiku eest välja mõista kostjalt hageja kasuks ühekordselt elatis summas 1502,45 eurot (1832,22 - 329,77 = 1502,45) ning seejärel alates 01.09.2015 seaduses sätestatud määras. 12. Kuna apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt, siis jätab ringkonnakohus TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke /allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks 6 /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson