2-14-55049/51

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kai Kullerkupp, Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks Otsuse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2015 Tartus Tsiviilasja number 2-14-55049 Tsiviilasi A ja B hagi T.B. vastu elatise suurendamiseks Tsiviilasja hind 1 454,94 eeurot apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
2. aprilli 2015 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik T.B. apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg
3. november 2015 Menetlusosalised ja nende Apellant (kostja): T.B. (isikukood: XXXXXXXXXX); Vastustaja I (hageja I): A (isikukood: XXXXXXXXX); Vastustaja II (hageja II): B (isikukood. XXXXXXXXXX); Vastustajate seaduslik esindaja A.A., lepinguline esindaja vandeadvokaat Karina Lõhmus-Ein esindajad RESOLUTSIOON
4. Jätta Tartu Maakohtu
5. aprilli 2015 otsuse resolutsioon muutmata, muutes osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi.
6. Jätta T.B. apellatsioonakaebus rahuldamata.
7. Jätta T.B. taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
8. A (hageja I) ja B (hageja II) esitasid
9. juulil 2014 hagi T.B. (kostja) vastu elatise suurendamiseks. Tartu Maakohtu
10. novembri 2010 otsusega (tl 5) lahutati hagejate ema A.A. (end. X) ja kostja abielu ning mõisteti kostjalt kummagi hageja kasuks välja elatis 300 krooni (19,17 eurot) kuus kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Hagejad elavad koos emaga Itaalias. Hagejatele teadaolevalt on kostja temal diagnoositud haigusest (psüühikahäire) paranenud, kostja haigus ei ole tagasi tulnud, mistõttu paluvad hagejad, et kohus suurendaks alates
11. augustist 2014 väljamõistetud elatist mõlemale hagejale Eestis kehtestatud miinimumini. Hagejate ema on kolme lapsega kodune ja ainsaks sissetulekuks on hagejatele makstav elatis 36 eurot kuus. Peres on üks töötav isik, s.o hagejate ema elukaaslane. Kostja on XXX OÜ, Osaühing XXX ja XXX OÜ osanik. Kostja omab väljaüüritud kortereid XXX ja XXX (tl 112–113). Osaühingule XXX kuulub kaheksa kinnistut, millest võib eeldada, et kostjale laekub üüritulu. Kostja majanduslik olukord on parem, kui ta ametlikult näitab.
12. aprilli 2015 kohtuistungil (tl 114–119) on hagejad avaldanud, et kostja poolt neile makstav elatis võiks olla 120 eurot kuus hageja kohta.
13. Kostja vaidles hagile vastu ning palus jätta see rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda. Kostja tervis käesolevaks ajaks on küll oluliselt taastunud, kuid ta on jätkuvalt 80% ulatuses töövõimetu (tl 60–62) ja ta ei ole endale siiani tööd leidnud. Seega ei ole
14. novembri 2010 otsusega kinnitatud kompromissi aluseks olnud asjaolud muutunud, mis annaks aluse elatise suurendamiseks. Osaühing XXX oli kostjal eelneva kompromissi sõlmimise ajal olemas. Kui kostja on töövõimetu, et ole tal võimalik ka enda firmades töötada. Kostja üürib ühte tuba, sest sissetulek ei võimalda suuremat elamispinda hankida. 2 Kostja osalus XXX OÜ-s on 2% osakapitalist, mis ei too dividende. Kohtla-Järvel asuv korter on elamiskõlbmatu ja selle väärtus on 2 000 eurot. Elva korteri üüritulu 120 eurot on deklareeritud ning see kulub koos A.A.ga ühiselt võetud pangalaenu katteks. Osaühingule XXX kuuluvad kinnistud on hüpoteekidega koormatud ning nende väärtused on väikesed. Ka nendest kinnistutest saadavad tulud teenindavad laenusid. XXX OÜ ettevõtte tegevus on minimaalne. Reis USA-sse maksti kinni kostja sõbra poolt. See oli tööreis, kus tutvuti ühe firmaga võimaliku koostöö alustamise eesmärgil. MAAKOHTU LAHEND
15. Tartu Maakohus rahuldas
16. aprilli 2015 otsusega hagi elatise suurendamise nõudes osaliselt, suurendas kostjalt Tartu Maakohtu
17. novembri 2010 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-10-18876 väljamõistetud elatist hagejate ülalpidamiseks alates
18. augustist
19. Maakohus mõistis kostjalt välja elatise 100 eurot kuus alates
20. augustist 2014 hageja I kasuks kuni hageja I täisealiseks saamiseni XX. XXXX 2024 ning elatise 100 eurot kuus alates
21. augustist 2014 hageja II kasuks kuni hageja II täisealiseks saamiseni XX. XXX
22. Maakohtu otsuse kohaselt tuleb elatis kanda hagejate ema A.A. pangakontole XXXXXXXXXXX, näidates makse selgituses ära kuu ja aasta, mille eest elatist makstakse. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on PKS § 96 järgi ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Hagejad on alaealised. Vaidlust ei ole, et hagejad ja kostja elavad eraldi. Hagejad elavad koos emaga Itaalias ja kostja elab Eestis. Tartu Maakohtu
23. novembri 2010 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-10-18876 (tl 5, 84–85) on kostjalt hagejate ülalpidamiseks välja mõistetud elatist kokku 600 krooni kuus, mis käesoleval ajal on 38,34 eurot ehk 19,17 eurot kummalegi hagejale. Menetluslikult annab aluse nõuda kohtulahendiga kindlaksmääratud elatise muutmist TsMS § 459 lg
24. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, s.o hagi kohtusse esitamise ajal väiksem kui 177,50 eurot ja alates
25. jaanuarist 2015 väiksem kui 195 eurot. Kuna seaduses sätestatud elatusraha alammäär katab lapse ülalpidamiseks vaid hädavajalikud kulutused, siis ei tule elatist saama õigustatud isikul seaduses ettenähtud elatise alammäära osas elatise suurust ka eraldi põhjendada ega tõenditega tõendada. Maakohus leidis, et kuivõrd
26. novembri 2010 kohtuotsuses kohaldas maakohus PKS § 102 sätteid, pidades otsuse tegemise ajal kostja töövõimetust mõjuvaks põhjuseks elatise vähendamiseks alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra ning hagejate vanemad jõudsid
27. novembri 2010 kohtuistungil elatise suuruses kokkuleppele, ei ole kohtus kostja varalist seisundit varem sisuliselt hinnatud. Seetõttu tuleb antud asjas hagejate ülalpidamiskohustuse ulatus kindlaks määrata nende vajaduste järgi PKS § 99 ja § 101 lg 1 mõttes ning arvestada muu hulgas ka kohustatud isiku varalist seisundit. Arvestada tuleb nii kostja ülalpidamisvõimet kui elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid, et vältida kostja asetamist raskesse majanduslikku olukorda. Vaidlust ei ole, et kostja on 80% ulatuses töövõimetu ja talle on määratud raske puue. Arvestades kostja sissetulekute (pension oli
28. septembri 2014 seisuga 227,06 eurot ja sotsiaaltoetus 48,84 eurot) ning väljaminekute (kohustusi AS SEB Pank ees 27 632,39 eurot, A.A. ja E.L. riiklike õppelaenude käendaja, nõuded vastavalt 2 047,11 eurot ja 9 758,41 eurot, Swedbank AS õppelaen jäägiga 7 369,34 eurot) suurusega, töövõimega 20% ulatuses, varalise seisundiga (kaks korteriomandit XXX ja XXX, sõiduauto Ford Mondeo Turnier registreerimisnumber XXX, osalused äriühingutes, kogumishoius), temal lasuvate rahaliste kohustustega (eluasemelaen, õppelaen) ning kostja poolt ülalpeetavate laste vajadustega, on maakohtu hinnangul põhjendatud rahuldada hagejate elatise suurendamise nõue osaliselt. Maakohus mõistis kostjalt kummagi hageja kasuks välja elatise 100 eurot kuus alates
29. augustist 2014 kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Maakohtu hinnangul on kostja võimeline maksma elatist 3 100 eurot kuus kummalegi hagejale ning seejuures säilib kostjale endale minimaalne toimetulek ja minimaalselt vajalik elustandard. Maakohus lähtus seejuures asjaolust, et lisaks saadavale pensionile ja sotsiaaltoetusele laekub kostja isiklikule arvelduskontole regulaarselt üüritulu. Kostjal on ka muud vara, mille arvel saab ta hagejatele ülalpidamist anda. Kostja väitel on tema eluviis võimaldanud tal aastatel 2005–2009 teenitud säästusid hoida, et omandada aastatel 2011–2014 Osaühingule XXX üürimise eesmärgil kortereid. Maakohus leidis, et määratud elatis vastab kohustatud vanema varalisest seisundist tulenevale võimalusele lastele ülalpidamist anda. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
30. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Maakohtu
31. aprilli 2015 otsus ja teha uus otsus, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. Apellant palub jätta menetluskulud vastustajate kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt: 1) leidis maakohus vääralt, et hagi osalisel rahuldamisel ei osutuks apellant varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostjal on töövõimekaotus 80%. Kuivõrd apellandile tasutakse sotsiaaltoetust, saab sellest SHS § 22 lg 1 alusel järeldada, et apellandi kuu netosissetulek on pärast eluruumi alaliste kulude mahaarvamist alla kehtestatud toimetulekupiiri; 2) ei ole vastustajate seadusliku esindaja esitatud hagi eesmärk mitte laste materiaalsete vajaduste rahuldamine, vaid apellandi viimine olukorda, kus tal ei ole võimalik elatist täielikult maksta. Sellest tulenevalt tekiks vastustajate seaduslikul esindajal alus nõuda apellandilt oma hooldusõigustest vastustajate suhtes loobumist või nõuda ainuhooldusõiguse määramist endale. Vastustajate seaduslik esindaja on teadlikult piiranud apellandi võimalusi teostada oma hooldusõiguseid vastustajate suhtes, kuivõrd vastustajate seaduslik esindaja ei võimalda apellandil vastustajatega kohtuda, neid näha ega ka nendega suhelda.
32. Vastustajad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu, leides, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub alus. Vastuse kohaselt: 1) on maakohus põhjalikult selgitanud, miks ta leiab, et apellant on võimeline tasuma kummalegi vastustajale elatist 100 eurot kuus. Apellant ei satu olukorda, kus ta ei suuda riigi abita enese ülalpidamisega toime tulla. Maakohus on elatise suurendamisel õigesti lähtunud apellandi varanduslikust olukorrast tervikuna, mitte üksnes apellandile makstavast pensionist ja toetusest ning apellandi töövõimetusest. Töövõimekaotus ei too automaatselt kaasa alaealisele lapsele makstava elatise vähendamist allapoole PKS § 101 lg 1 sätestatud elatise miinimummäära. Apellandi tervislik seisund ei ole takistuseks talle kuuluvate äriühingute juhtimisel ning nende majandustegevuse arendamisel; 2) on apellandi varanduslik olukord tema poolt väidetust parem. Ei ole usutav, et kogu Osaühingu XXXXX üüritulu kulub laenude tasumiseks; 3) ei ole apellandi väited elatise suurendamise nõude eesmärkide ja vastustajate hooldusõiguse küsimustes elatise nõude läbivaatamisel asjakohased. MENETLUS RINGKONNAKOHTUS
33. Ringkonnakohus selgitas menetlusosalistele vajadust kohaldada asja lahendamiseks Itaalia Vabariigi, kui laste alalise elukohariigi, õigust ja palus rahvusvahelise eraõiguse seaduse (REÕS) § 4 lg 1 alusel poolte kaasabi kohaldatava Itaalia Vabariigi õiguse sisu kindlaks tegemiseks. 4 Hageja esitas Itaalia tsiviilkoodeksi artiklite 147, 148 ja 155 tekstid koos tõlkega eesti keelde, samuti nimetatud artiklites viidatud asjakohaste sätete (artiklid 377-a ja 377-b) tekstid koos tõlkega eesti keelde. Samuti esitas hageja Catania Alaealiste kohtu
34. detsembri 2009 otsuse, mis käsitleb elatise väljamõistmist lahuselavalt vanemalt lapse kasuks ja millest nähtub, millistest õigusaktidest ja põhimõtetest Itaalia kohus elatise väljamõistmisel lähtub. Itaalia statistikaameti andmetel oli
35. aastal keskmine lastele makstav elatis 521,20 eurot kuus. Hagejate ema saab Itaalias toetust kolme lapse kohta kuue kuu kohta 919 eurot (51 eurot lapse kohta kuus). Kostja ei ole oma seisukohti Itaalia õiguse kohaldamise osas ringkonnakohtule esitanud. Kostja esitas
36. detsembril 2015 taotluse riigi õigusabi saamiseks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
37. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon, millega maakohus suurendas kostjalt hagejate kasuks välja mõistetud elatist 100 euroni kuus hageja kohta kuni hagejate täisealiseks saamiseni, tuleb jätta muutmata. Muuta tuleb osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi, sh materiaalõiguse kohaldamise osas. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
38. TsMS § 459 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on hagi esitamine käesolevas asjas menetluslikult lubatud. Kostja ei ole selles osas apellatsioonimenetluses vastuväiteid esitanud. Maakohus on ebaõigesti lahendanud asja Eesti perekonnaseaduse (PKS) sätete alusel. Vaidlust ei ole, et ülalpidamise saamiseks õigustatud isikute alaline elukoht on Itaalia Vabariik. REÕS § 2 lg 1 kohaselt kui seaduse, välislepingu või tehingu kohaselt kuulub kohaldamisele välisriigi õigus, kohaldab kohus seda sellest sõltumata, kas selle kohaldamist taotletakse või mitte. REÕS § 65 kohaselt kohaldatakse vanema ja lapse vahelistele perekonnaõiguslikele suhetele lapse elukohariigi õigust.
39. detsembri 2008 EÜ Nõukogu Määruse nr 4/2009 kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuse tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes artikli 15 kohaselt määratakse ülalpidamiskohustuste suhtes kohaldatav õigus kindlaks vastavalt ülalpidamiskohustuste suhtes kohaldatava õiguse
40. novembri
41. aasta Haagi protokollile liikmesriikides, kelle suhtes see õigusakt on siduv. Protokolli artikli 3 lg 1 kohaselt kohaldatakse ülalpidamiskohustuste suhtes selle riigi õigust, kus on võlausaldaja alaline elukoht, kui protokollis ei ole sätestatud teisiti. Sama artikli lg 2 kohaselt võlausaldaja alalise elukoha muutuse korral kohaldatakse uue alalise elukohariigi õigust alates hetkest, mil muutus toimub. Sellest tulenevalt tuleb antud tsiviilasjas elatise maksmise vaidluse lahendamiseks kohaldada Itaalia Vabariigi õigust.
42. Itaalia Vabariigis reguleerib ülalpidamiskohustust Itaalia tsiviilkoodeks. Itaalia tsiviilkoodeksi art 147 ja art 148 kohaselt peavad abikaasad laste eest hoolt kandma. Art 155 kohaselt kohaldatakse abielu lahutuse korral laste suhtes Tsiviilkoodeksi II ptk IX alapeatüki sätteid. Art 337b kohaselt, kui vanemad ei ole sõlminud teistsuguseid kokkuleppeid, panustavad mõlemad lapsevanemad laste ülalpidamisse proportsionaalse osa oma sissetulekutest. Vajaduse korral määrab kohtunik sellise proportsionaalsuse tagamiseks perioodilised elatusraha maksed, võttes arvesse järgmisi asjaolusid: 1) lapse tegelikud vajadused; 2) lapse elatustase mõlema vanema kooselamise ajal; 3) kummagi vanema juures viibimise ajad; 4) kummagi vanema majanduslik võimekus, 5) kummagi vanema panustatud kodutööde ja hoolitsuse majanduslik tähtsus. Asjas puudub vaidlus, et hagejad elavad koos emaga Itaalias ja nende vajaduste eest hoolitseb käesoleval ajal üksnes ema. Kostja ei ole avaldanud, et maakohtu poolt väljamõistetud elatusraha suurus ületab laste vajadusi. Hagejad ei ole ise maakohtu poolt väljamõistetud elatusraha suurust vaidlustanud, mistõttu kontrollib ringkonnakohus üksnes seda, kas kostjal on majanduslik võimekus 5 maakohtu poolt määratud suuruses (100 eurot kuus lapse kohta) elatist maksta või on see kostjale liiga koormav. Kostja tugineb oma kaebuses eelkõige asjaolule, et tema töövõime kaotus on 80% ja ta ei ole sellest tulenevalt võimeline tulu teenima. Ringkonnakohus nõustub maakohtu hinnanguga kostja majanduslikule olukorrale. Maakohus on õigesti arvestanud kostja majandusliku võimekuse hindamisel kogu kostjale kuuluva varaga (sh kostjale kuuluvate äriühingute osad, korteriomandid, kostja arveldusarvele laekuv regulaarne üüritulu) ja asunud põhjendatud seisukohale, et elatise 200 eurot kuus mõlemale lapsele kokku maksmine ei koorma kostjat ebamõistlikult. Väljamõistetud elatis on võrreldes Itaalias keskmiselt lapsele määratava elatisega väga väike, moodustades sellest ca 1/
43. Kuigi apellandil on töövõime piiratud, nähtub asja materjalidest, et apellant on võimeline tulu teenima ja teeb seda läbi ettevõtluse. Apellant on ainuosanikuks osaühingus XXX, mis on tegutsev äriühing, millele kuulub kaheksa kinnisasja (lk 111). Apellant on kohustatud oma tegevuse, sh ettevõtluse, korraldama viisil, et tagatud oleks ka laste ülalpidamiskohustuse täitmine. Maakohus ongi tuvastanud, et apellandi pangakontole laekub regulaarselt üüritulu N.K.lt, M.P.lt Ringkonnakohtu menetluses apellandi poolt esitatud SEB Panga kontoväljavõtte
44. oktoober 2014 –
45. aprill 2015 kohaselt on ülekandeid apellandile tehtud ka G.B., J.M., H.L. poolt. LHV Panga kontoväljavõttest (lk 161) nähtub, et
46. märtsil 2015 on apellant saanud tulu 1068 eurot väärtpaberite müügist, millisest rahast on ta laenanud
47. märtsil 2015 1000 eurot Osaühingule XXX. Apellandi varade maht, pangakonto väljavõtetest nähtuv kulude-tulude struktuur ja tehingud annavad tunnistust sellest, et apellandil on võimekus tasuda mõlemale lapsele elatist 100 eurot kuus ilma oma tavapärast majanduslikku toimetulekut kahjustamata. Elatise nõude rahuldamist ja elatise suurust ei saa seostada hagejate vanemate omavaheliste vaidlustega laste hooldusõiguse ja apellandi suhtlusõiguse teostamisel. Asjaolu, et apellant ei saa piisavalt lastega suhelda, ei ole aluseks tema kaebuse rahuldamisele hagejate elatise suurendamise asjas.
48. Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja jättis menetluskulud poolte endi kanda. Kuigi apellatsioonkaebus jääb lõppjäreldusena rahuldamata, tuvastas ringkonnakohus materiaalõiguse ebaõige kohaldamise maakohtu poolt. Ringkonnakohtus mõjutas menetluskulude suurust eelkõige Itaalia Vabariigi õiguse sisu kindlakstegemine. Kõiki asjaolusid arvestades on õiglane jätta menetluskulud ka ringkonnakohtus TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda.
49. RÕAS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Ringkonnakohus leiab, et kostja ei vasta RÕAS § 6 lg 1 sätestatud tingimustele ja tema taotlus riigi õigusabi saamiseks tuleb jätta rahuldamata. Taotlus riigi õigusabi saamiseks on esitatud kaks päeva enne kohtuotsuse kuulutamist, pärast kõigi taotluste esitamiseks antud tähtaja lõppemist, mistõttu puuduvad toimingud, mida menetlusabi korras määratud advokaat saaks või peaks tegema. Kostja ei vaja seega ringkonnakohtu menetluses enam õigusabi. Kostjat esindas kuni
50. novembrini 2015 advokaat, seega on kostja saanud apellatsioonimenetluses kasutada professionaalset õigusabi. Kai Kullerkupp Viivi Tomson Kersti Kerstna-Vaks allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ 6