Obsah (4)

§ 41§ 23§ 52§ 31

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks Määruse tegemise aeg ja koht 3. detsember 2015 Tartu Tsiviilasja number 2-15-165 Tsiviilasi Tart

§ 41lg 2 vastavuse kontrollimiseks põhiseadusele.

Kaebuse kohaselt on kohtutäitur Oksana Kutšmei juures täitmisel Tartu Elamuhalduse AS tsiviilasjast nr 2-13-42811 tulenevad nõuded võlgnike Astrid Asso (täiteasi nr 084/2013/3646) ning Einar Asso (täiteasi nr 084/2013/3645) vastu. Sissenõudja on informeerinud täiturit kolmanda isiku poolt võlgnike eest põhinõude, viiviste ja menetluskulude tasumisest otse Tartu Elamuhalduse AS-i arvelduskontole. Kohtutäituri asendaja tegi 03. detsembril 2014. a kohtutäituri tasu väljamõistmise otsused, millega otsustas

§ 41

lg-le 2 tuginedes sissenõudjalt sisse nõuda täiemenetluse alustamise tasu kummaski täiteasjas 19,16 eurot (koos käibemaksuga) ja pool kohtutäituri põhitasust täiteasjas nr 084/2013/3645 summas 73,50 eurot ja täiteasjas nr 084/2013/3646 summas 73,50 eurot. Avaldaja esitas kohtutäiturile kaebuse kohtutäituri

1. detsembri
2. a otsuse peale, mille kohtutäitur jättis
3. detsembri
4. a otsusega rahuldamata. Kaebaja leiab, et kohtutäituri
5. detsembri
6. a otsus on põhjendamatu ning ebaseaduslik, sest täitmata on

§ 41lg-s 2 sätestatud eedlused.

Selline kohtutäituri otsus on vastuolus varasema praktikaga, kus sissenõudja on samasisulise avalduse kohtutäiturile esitanud ning kohtutäitur ei ole täitekulusid sissenõudjalt sisse nõudnud. Kohtutäitur on juba varem teinud otsuse, millega on kohtutäituri tasu võlgnikult välja mõistetud, seega nõuab täitur antud juhul tasu topelt. Käesoleva ajani ei ole kohtutäitur teinud otsust täitememenetluse lõpetamise kohta. Kuniks täitur ei ole menetlust lõpetanud, ei ole selge, mis alusel täitur meneltuse lõpetab ning kes peab täitekulud tasuma.

§ 41

pealkirjast tulenevalt on täituril õigus tasule menetluse lõpetamise korral, mitte aga varem. 2 Kohtutäitur on sissenõudja esitatud avaldusi valesti tõlgendanud, sest sissenõudja soovis eelkõige teavitada kohtutäiturit võlgnevuse tasumisest. Kui asuda seisukohale, et sissenõudja on esialgses avalduses palunud täitemenetlus lõpetada, on ta oma esialgsest tahteavaldusest õiguspäraselt loobunud.

§ 41

lg 2 võimaldab kohelda sissenõudjaid erinevalt sõltuvalt sellest, kas sissenõudja esitab taotluse täitemenetluse lõpetamiseks või esitab vaid informatsiooni võla laekumise kohta ilma täitemenetluse lõpetamise taotluseta, mistõttu on säte vastuolus põhiseadusega ja ei kuulu asjas kohaldamisele.

1. Kohtutäitur vaidles kaebusele vastu, leides, et kaebus on põhjendamatu ning tuleb jätta rahuldamata.
2. novembril
3. a esitas sissenõudja avalduse täitemenetluse lõpetamiseks E. Asso ja A. Asso suhtes tsiviilasjas 2-13-42811 tehtud kohtulahendist tulenevate nõuete osas. Avalduse kohaselt on võlgnevus tasutud otse sissenõudjale. Kohtutäitur tegi
4. detsembril
5. a otsuse, millega otsustas sissenõudjalt välja mõista mõlemas täiteasjas menetluse algatamise tasu 19,16 eurot (sh käibemaks) ja pool kohtutäituri põhitasust, s.o 73,50 eurot (sh käibemaks, tasu suurus arvestatuna summast 515,62 eurot). Sissenõudja esitas
6. novembril
7. a kohtutäiturile selge avalduse täitemenetluste lõpetamiseks ning sellisel juhul on kohtutäituril kohustus täitemenetlus lõpetada. Sissenõudja avaldus täitemenetluse lõpetamiseks seoses võla tasumisega otse sissenõudjale on täitemenetluse lõpetamise taotluseks

§ 41lg 2 tähenduses.

Kohtutäituril on õigus tasule, kuivõrd seadusest tulenevalt on kohtutäituri ametitegevus tasuline. Kohtutäitur on ametitoiminguid teinud ning täitemenetluste raames kasutanud kõiki mõistlikult võimalikke ja seadusega lubatud abinõusid täitedokumentide täitmiseks. MAAKOHTU SEISUKOHT

1. Tartu Maakohus jättis
2. juuni
3. a määrusega Tartu Elamuhalduse AS-i kaebuse kohtutäitur Oksana Kutšmei asendaja
4. detsembri
5. a otsuse peale täiteasjades nr 084/2013/3645 ja 084/2013/3646 rahuldamata ning menetluskulud Tartu Elamuhalduse AS-i kanda. Kaebuse lahendamisel saab maakohus võtta seisukoha üksnes kohtutäituri poolt
6. detsembril
7. a tehtud otsuse osas, mis on tehtud
8. detsembri
9. a otsuse peale esitatud kaebuse kohta. Vaidlust ei ole, et kohtutäitur on teinud täiteasjades nr 084/2013/3645 ja nr 084/2013/3646 täitetoiminguid. Maakohus nõustus avaldajaga, et vaieldav on täitetoimingute hulk, kuna kohtutäitur ei ole tõendanud toimingute tegemist enda poolt väidetud mahus. Samas ei oma täitetoimingute maht käesolevas tsiviilasjas tähtsust, sest kohtutäituril on õigus tasule pärast täitetoimingute tegemist (täitmisteate kättetoimetamist,

§ 23lg 1) ja tasu suurus ei sõltu tehtud toimingute arvust.

Oluline on, et pärast täitmisteate kättetoimetamist on kohtutäitur teinud veel vähemalt ühe täitetoimingu, antud juhul arestinud võlgniku pangakonto.

§ 41

lg 2 kohaselt, kui sissenõudja taotleb täitemenetluse lõpetamist enne nõude täielikku sissenõudmist kohtutäituri poolt ning kohtutäitur on nõude sissenõudmiseks teinud täitetoiminguid, maksab sissenõudja menetluse alustamise tasu ja pool menetluse põhitasust, arvestatuna sissenõudmata jäänud summalt. Riigikohus on leidnud, et nimetatud säte ei näe ette võlgniku õigust maksta võlg otse sissenõudjale, kuid reguleerib mh sellise käitumise tagajärgi (Riigikohtu määrus nr 3-2-1-88-13). Et sissenõudjal tekiks kohustus tasuda menetluse algatamise tasu ja pool kohtutäituri põhitasust, peavad olema täidetud järgmised eeldused: 1) sissenõudja taotleb enne nõude täielikku sissenõudmist täitemenetluse lõpetamist ja 2) kohtutäitur on nõude sissenõudmiseks teinud täitetoiminguid. Käesoleval juhul on mõlemad eeldused täidetud. Sissenõudja on taotlenud täitemenetluse lõpetamist 3 olukorras, kus kohtutäituri vahendusel ei ole nõue sisse nõutud ning kohtutäitur on teinud toiminguid sissenõudja nõude rahuldamiseks. Asjaolu, et kohtutäitur ei ole veel teinud otsust menetluse lõpetamise kohta, ei anna alust tasu mittemaksmiseks. Kohtutäituri õigust tasu sissenõudmiseks ei muuda ka sissenõudja avaldus menetluse lõpetamise avaldusest loobumiseks, mis on tehtud pärast kohtutäituri tasu väljamõistmise otsusest teadasaamist. Maakohus ei nõustunud avaldaja seisukohaga, et

§ 41

lg 2 on vastuolus PS §-ga 11, mille kohaselt tohib õigusi ja vabadusi piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. Need piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. Asjaolu, et seadusega on avaldajale teatud erijuhul pandud kohustust tasuda osaliselt täitekulud, ei ole tema õigusi riivav. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

1. Tartu Elamuhalduse AS esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse. Vastavalt
2. oktoobri
3. a määruskaebuse täpsustusele palub kaebaja: - peatada Tartu kohtutäitur O. Kutšmei asendaja
4. detsembri
5. a otsuste täitmine täiteasjades nr 084/2013/3645 ja nr 084/2013/3646, millega mõisteti kaebajalt välja täitemenetluse alustamise tasu ja täituri tasu, kuni kaevatavas asjas kohtumääruse jõustumiseni; - rahuldada määruskaebus; - algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus

§ 41lg 2 vastavuse kontrollimiseks põhiseadusele.

Tulenevalt PSJKS §-st 9 jätta asja lahendamisel kohaldamata

§ 41

lg 2, tunnistades selle põhiseadusega vastuolus olevaks; - tühistada Tartu Maakohtu

1. juuni
2. a määrus terves ulatuses ja teha uus määrus, millega tühistada kohtutäituri tasu väljamõistmise otsused täiteasjades nr 084/2013/3645 ja nr 084/2013/3646, samuti
3. detsembri
4. a kohtutäituri otsus Tartu Elamuhalduse AS-i poolt kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebuse rahuldamata jätmise kohta ning mõista täitemenetluse alustamise tasu ja kohtutäituri põhitasu välja võlgnikelt Einar Assolt ja Astrid Assolt; - määrata kindlaks menetluskulude jaotus. Jätta kõik menetluskulud mõlemas kohtuastmes kohtutäituri kanda. Määruskaebuse kohaselt: 1) on väär maakohtu seisukoht, et täitemenetluse lõpetamise otsus ei oma asjas tähtsust. Senikaua kuni täitur pole otsustanud millisel õiguslikul alusel täiteasjade menetlus lõpetatakse, pole võimalik lahendada menetluse lõpetamisel täituri tasuga seonduvaid küsimusi.

§ 41

pealkirjast nähtub üheselt, et kohtutäituril tekib tasu saamise õigus täitemenetluse lõpetamise korral, kuid mitte varem; 2) on kohtutäitur samade võlgnike puhul teistes täiteasjades sissenõudja avalduse läbi vaadanud isegi rohkem kui aasta hiljem ja lõpetanud menetluse hoopis TMS § 48 lg 1 p 2 alusel. Käesoleva kaebuse puhul on asjaolud samad, kuid täitur tugineb hoopis TMS § 48 lg 1 p-le 1, millest tulenevalt tekkis täituril õigus nõuda täituri tasu sissenõudjalt

41 lg 2 alusel; 3) on ekslik kohtu seisukoht, et asjas ei oma tähtsust sissenõudja avaldus menetluse lõpetamise avaldusest loobumiseks, kuna see on tehtud pärast kohtutäituri tasu väljamõistmise otsusest teadasaamist. Täitemenetluse seadustikust ega tsiviilkohtumenetluse seadustikust ei tulene, et sissenõudja algne tahteavaldus ei ole tagasivõetav; 4) jättis kohtutäitur selgitamiskohustuse täitmata. Kohtutäitur pidanuks TMS § 8 alusel analoogiliselt TsMS § 431 lg-ga 1 selgitama menetlusosalisele menetluse lõpetamise tagajärgi, mh ka kohtutäituri tasu maksmist puudutavas osas; 4 5) ei ole Tartu Elamuhalduse AS sissenõudjana soovinud täitemenetluse lõpetamist enne nõude täielikku sissenõudmist kohtutäituri poolt. Sissenõudja on täiturile esitatud avaldustes informeerinud täiturit kolmanda isiku poolt võlgnike eest põhinõude, viiviste ja menetluskulude tasumisest otse sissenõudja arvelduskontole. Sellist avaldust esitades ei mõistnud sissenõudja, et täitemenetlus kuulub igal juhul lõpetamisele ka siis, kui sissenõudmata on veel kohtutäituri tasu ja muud menetluse kulud. Sissenõudja ei soovinud, et täitemenetlus lõpetatakse ilma, et täituril oleks võimalus võlgnikult sisse nõuda täitemenetluse kulusid, sh täitemenetluse alustamise tasu ja kohtutäituri põhitasu. Nõue oli täielikult sisse nõutud, seega on ebaõige täituri väide, nagu oleks avaldus menetluse lõpetamiseks esitatud enne nõude täielikku sissenõudmist kohtutäituri poolt; 6) jättis maakohus tähelepanuta, et täiteasjas konkureerivad kohtutäituri tasu väljamõistmise otsused, ehk täitemenetluse algatamise järgselt mõisteti kohtutäituri tasu välja võlgnikult ja praeguseks on sama tasu välja mõistetud ka sissenõudjalt. Eelduslikult kehtib esimene otsus. Jääb arusaamatuks, kas täitur on õigustatud täituri tasu sisse nõudma nii võlgnikult kui ka sissenõudjalt ning, kas esineb võimalus võlgniku suhtes tehtud esimese otsuse tühistamiseks, kuna sissenõudja suhtes tehtud otsusega kaasnevalt see iseenesest tühiseks ei muutu; 7) ei kohusta

§ 41

lg 2 täiturit sissenõudjalt kohtutäituri tasu sisse nõudma, vaid jätab alternatiivsed võimalused; 8) on

§ 41

lg 2 vastuolus põhiseadusega, sõltumata asjaolust, kas

§ 41

lg 2 on TMS §-ga 38 konkureeriv õigusnorm või mitte.

§ 41lg 2 on vastuolus põhiseaduse §-dega 11 ja 32.

Vaidlustatud normis sätestatud riive ei ole proportsionaalne abinõu täitemenetluse eesmärkide saavutamiseks. Vaidlustatud õigusnormiga riivatakse eriti sissenõudja põhiseadusega tagatud omandipõhiõigust. Sissenõudjat ei või „karistada“ täitemenetluse kulude sissenõudmisega võlgniku või kolmanda isiku poolt nõude tasumisel sissenõudjale, mille tagajärjel osutub sissenõudja kui täitmisavalduse esitaja omakorda võlgnikuks täituri suhtes. Õigusnormi sõnastusest tuleneb, et sissenõudja peaks täiturile maksimaalselt teatama nõude rahuldamisest, kuid mitte taotlema menetluse lõpetamist, et mitte tekitada olukorda, kus täitur võib sissenõudjalt nõuda täituri kulude tasumist. Tartu Maakohus rahuldas

1. oktoobri
2. a määrusega määruskaebuse esitaja taotluse ning peatas Tartu kohtutäitur O. Kutšmei
3. detsembri
4. a otsuste, millega mõisteti Tartu Elamuhalduse ASilt välja täitemenetluse alustamise tasu ja kohtutäituri tasu, täitmise täiteasjades nr 084/2013/3645 ja nr 084/2013/3646 kuni tsiviilasjas nr 2-15-165 tehtava lõpplahendi jõustumiseni. VASTUSTAJA SEISUKOHT
5. Tartu kohtutäitur O. Kutšmei vaidles määruskaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata ning kohtukulud määruskaebuse esitaja kanda. Vastuse kohaselt. 1) jääb kohtutäitur kõigi enda poolt
6. veebruaril
7. a vastuses Tartu Elamuhalduse AS
8. jaanuari
9. a kaebusele esitatud seisukohtade juurde; 2) ei vasta määruskaebus TsMS § 662 lg 1 p-s 3 sätestatud nõuetele. Kui määruskaebuse esitaja soovib
10. detsembri
11. a otsuste kui täitedokumentide täidetavuse kõrvaldamist, on asjakohaseks õiguskaitsevahendiks sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi. Käesolevas menetluses ei saa kohus kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuseid tühistada. PUUDUTATUD ISIKUTE SEISUKOHAD
12. Puudutatud isikud Astrid Asso ja Einar Asso määruskaebusele sisuliselt ei vastanud. 5 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
13. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. Vaidlustatud maakohtu määrus tuleb tühistada täitemenetlusseadustiku normide ebaõige kohaldamise tõttu maakohtu poolt. Ringkonnakohus saab teha asjas uue määruse, millega rahuldab avaldaja kaebuse kohtutäitur Oksana Kutšmei
14. detsembri 2014 otsuse peale täiteasjades nr 084/2013/3645 ja nr 084/2013/3646 ja tühistab nimetatud otsused.
15. detsembri 2014 tasuotsuste ja täitemenetluse alustamise tasu ja kohtutäituri põhitasu võlgnikelt Einar Assolt ja Astrid Assolt välja mõistmise osas tuleb avaldaja kaebus jätta läbi vaatamata.
16. Asja materjalide kohaselt esitas sissenõudja
17. novembril 2014 kohtutäiturile avaldused (lk 5456), milles palus lõpetada täitemenetlused Einar Asso ja Astrid Asso suhtes.
18. detsembril 2014 otsustas kohtutäitur mõlemas täiteasjas

§ 41

lg 2 alusel nõuda sissenõudjalt täitemenetluse alustamise tasu 19, 16 eurot ja kohtutäituri põhitasu 73, 50 eurot (tl 15-19). Sissenõudja esitas kohtutäituri tasu otsuste peale kohtutäiturile

1. detsembril 2014 kaebuse. Kaebuses loobus sissenõudja mh oma taotlusest täitemenetlus lõpetada. Täitemenetlus täiteasjades nr 084/2013/3645 ja nr 084/2013/3646 on käesoleva ajani lõpetamata.
2. TMS § 48 sätestab täitemenetluse lõpetamise alused. TMS § 48 lg 1 p 1 kohaselt lõpetab kohtutäitur täitemenetluse sissenõudja avalduse alusel ning sama paragrahvi lõige 1 p 2 kohaselt kirjaliku dokumendi esitamisel, kui sellest nähtub, et sissenõudja nõue on rahuldatud. Punktis 2 nimetatud kirjaliku dokumendi võib täiturile esitada nii võlgnik kui ka sissenõudja. Kui sissenõudja taotleb täitemenetluse lõpetamist (seejuures ei oma tähtsust asjaolu, kas sissenõudja nõue on rahuldatud või mitte), ning kohtutäitur on nõude sissenõudmiseks teinud täitetoiminguid, on sissenõudja kohustatud tasuma menetluse alustamise tasu ja pool menetluse põhitasust, arvestatuna sissenõudmata jäänud summalt (

§ 41lg 2).

Kui sissenõudja üksnes teatab kirjalikult nõude rahuldamisest võlgniku poolt, kannab täitemenetluse kulud üldnormi TMS § 38 lg 1 alusel võlgnik. Täitekulud nõuab võlgnikult sisse täitekulude otsuse alusel kohtutäitur, kes tegi täitekulude otsuse (TMS § 38 lg 2). Käesolevas asjas on kohtutäitur asunud seisukohale, et sissenõudja soovib täitemenetluse lõpetamist just TMS § 48 lg lg 1 p 1 alusel, mis toob kaasa sissenõudja kohustuse kanda täitemenetluse kulud

§ 41lg 1 järgi.

Ringkonnakohus nõustub kohtutäituriga, et sissenõudja 12. novembri 2014 avaldust tõlgendades on võimalik asuda seisukohale, et sissenõudja soovib täitemenetluse lõpetamist. Ringkonnakohus on aga seisukohal, et saades sissenõudjalt täitemenetluse lõpetamise avalduse, tekib kohtutäituril selgitamiskohustus täitekulude kandmise erisuste ja

§ 41lg 2 kohaldatavuse osas.

Selline kohtutäituri selgituskohustus tuleneb TMS §- st 8, mille kohaselt peab kohtutäitur selgitama täitemenetluse osalistele nende õigusi ja kohustusi. Antud juhul on kohtutäitur oma selgituskohustust rikkunud, mis on kaasa toonud ebaseadusliku tasuotsuse tegemise kohtutäituri poolt. Selgitamiskohustuse täitmise raames oleks kohtutäitur saanud välja selgitada, kas sissenõudja tegelik tahe oli tõepoolest täitemenetluse lõpetamine või üksnes soov informeerida täiturit võla tasumisest võlgniku poolt ja anda täiturile võimalus jätkata täitemenetlust võlgniku suhtes täituri tasu ja kulude sissenõudmiseks. Käesoleval juhul on sissenõudja saanud vastava kohtutäituri selgituse alles

1. detsembri 2014 tasuotsustest. Ringkonnakohus jagab määruskaebuse esitaja arusaamist, et sissenõudjal on õigus oma taotlusest täitemenetlus lõpetada ka loobuda. Tegemist on menetlusliku tahteavaldusega, mille esitamist ja tagasivõtmist ei reguleeri tsiviilseadustiku üldosa seaduses sätestatu, nagu on ekslikult leidnud kohtutäitur. Täitemenetluse seadustikus reguleerimata küsimustes saab juhinduda ka tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätetest, näiteks viitab TMS § 10 lg 2 dokumentide kättetoimetamise osas tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätete kohaldamisele. Seega on põhjendatud määruskaebuses esitatud väide, et täitemenetluse lõpetamise avalduse menetlemisel tuleb lähtuda tsiviilkohtumenetluse põhimõtetest, samuti vastavast kohtupraktikast. 6 Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-67-12 (p 18) asunud hagist loobumise avalduse tagasivõtmise küsimuses seisukohale, et kohtule esitatud hagiavalduse tagasivõtmiseks või sellest loobumiseks kehtib erikord, mh peab kohus tagasivõtmise või loobumise määrusega lahendama. Hagist loobumine ei jõustu enne, kui kohus on selle määrusega vastu võtnud ja selle osas TsMS § 429 lg 1 esimese lause ja § 431 lg 1 esimese lause alusel menetluse lõpetanud. Kuni loobumistaotluse lahendamiseni, on hagejal õigus ümber mõelda ja avaldus tagasi võtta, st oma menetluslikku positsiooni muuta. Sissenõudja on oma tahteavalduse täitemenetlus lõpetada tagasi võtnud
2. detsembri 2014 kaebuses kohtutäiturile ja seda korranud kohtule esitatud kaebuse punktis 2.9.
3. Maakohus oli seisukohal, et kohtutäituri õigust tasu sissenõudmiseks ei muuda ka sissenõudja avaldus menetluse lõpetamise avaldusest loobumiseks, kuna see oli tehtud pärast kohtutäituri tasu väljamõistmise otsusest teadasaamist. Ringkonnakohus maakohtuga ei nõustu. Täitemenetluse lõpetamine toimub täituri otsusega ja sellist otsust ei ole kohtutäitur teinud. Sisuliselt on täitur ise keeldunud sissenõudja avalduse rahuldamisest täitemenetluse lõpetamiseks, kuni tema tasu ei ole tasutud ja on seetõttu koostanud

§ 41lg 2 alusel sissenõudjale tasunõude.

Kuna sissenõudja on nüüdseks oma täitemenetluse lõpetamise taotlusest loobunud, saab kohtutäitur menetlust jätkates nõuda tasu sisse võlgnikult. Ainuüksi asjaolu, et kohtutäitur oli teinud otsuse sissenõudja suhtes tasu väljamõistmiseks, ei saa piirata sissenõudja õigusi menetluse lõpetamise osas ümber mõelda. Kuna käesolevaks ajaks on sissenõudja oma taotlusest täitemenetlus sissenõudja algatusel lõpetada, kehtivalt taganenud, siis puudub kohtutäituril alus menetluse lõpetamiseks TMS § 48 lg 1 p 1 alusel ja sellest tulenevalt ka õigus nõuda täitemenetluse kulusid

§ 41lg 2 alusel sissenõudjalt.

Sissenõudja

1. novembri 2014 avalduses esitatud asjaolud annava dkohtutäiturile õiguse lõpetada täitemenetlus TMS § 48 lg 1 p 2 alusel. Kuna kohtutäituri tegevus ei ole olnud õiguspärane, tuleb sissenõudja kaebus kohtutäitur Oksana Kutšmei asendaja
2. detsembri
3. a otsuse peale rahuldada ja tühistada nimetatud otsus.
4. Määruskaebuse esitaja on esitanud taotluse jätta asja lahendamisel

§ 41

lg 2 kohaldamata ning algatada põhiseaduslikkuse järelevalve

§ 41lg 2 põhiseadusele vastavuse kontrollimiseks.

PSJKS § 9 lg 1 kohaselt kui esimese või teise astme kohus on kohtuasja lahendamisel jätnud kohaldamata mis tahes asjassepuutuva õigustloova akti või välislepingu, tunnistades selle põhiseadusega vastuolus olevaks, või kui esimese või teise astme kohus on kohtuasja lahendamisel tunnistanud õigustloova akti andmata jätmise põhiseadusega vastuolus olevaks, edastab ta vastava otsuse või määruse Riigikohtule. Käesoleva asja lahendamisel ei ole

§ 41

lg 2 asjassepuutuv õigusnorm, mistõttu puudub ringkonnakohtul pädevus kontrollida nimetatud õigusnormi vastavust põhiseadusele. Taotlus tuleb jätta rahuldamata. Samal põhjusel (

§ 41

lg 2 ei ole asjassepuutuv õigusnorm) tuleb jätta tähelepanuta ka need määruskaebuse esitaja väited, mis puudutavad

§ 41

lg-s 2 sätestatud teise eedluse ( kas kohtutäitur on nõude sissenõudmiseks teinud täitetoiminguid) täitmist kohtutäituri poolt. 12.

§ 52

kohaselt toimub kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse vaidlustamine kohustatud isiku poolt täitemenetluse seadustikus kohtutäituri otsuse vaidlustamiseks ettenähtud korras, mis on sätestatud TMS §-des 217 ja

1. Kuna ringkonnakohus on määruse punktides 10-11 tuvastanud kohtutäituri poolsed menetluslikud minetused vaidlustatud
2. detsembri 2014 tasuotsuse tegemisel, tuleb kohtutäituri
3. detsembri 2014 otsus täiteasjades nr 084/2013/3645 ja nr 084/2013/3646 tühistada. Kohtutäituri tasu väljamõistmise vaidlustamine toimub TMS-s sätestatud korras, mistõttu peab kaebuse tasu otsuse peale läbi vaatama kõigepealt kohtutäitur ise. Sellest tulenevalt vaatab kohus käesolevas menetluses läbi kaebust kohtutäituri otsuse peale, millega kohtutäitur jättis rahuldamata sissenõudja kaebuse tasuotsuse peale ja kohus ei vaata läbi kaebust tasuotsuse enda peale. Seetõttu puudub kohtul õigus rahuldada käesolevas asjas sissenõudja kaebust
4. detsembri 2014 tasuotsuse peale ja seda tühistada. Nimetatud tasu otsuse peab läbi vaatama ja tühistama kohtutäitur ise. 7 Määruskaebuse esitaja on esitanud määruskaebuses ka taotluse mõista täitemenetluse alustamise tasu ja kohtutäituri põhitasu välja võlgnikelt Einar Assolt ja Astrid Assolt. Samasuguse taotluse on sissenõudja esitanud ka kaebuses maakohtule. Ringkonnakohus leiab, et käesolevas menetluses puudub kohtul õigus otsustada kohtutäituri tasu väljamõistmise üle võlgnikult.

§ 31

lg 1 järgi toimub kohtutäituri tasu sissenõudmine kohtutäituri enda poolt tehtud kohtutäituri tasu otsuse alusel. Kohtutäitur saab tasu sissenõudmise küsimuse lahendada edasises täitemenetluses. Määruskaebus tuleb nimetatud osas jätta läbi vaatamata. 13. Käesolevat vaidlust tuleb käsitleda eelkõige kaebusena kohtutäituri otsuse peale, millise kaebuse ringkonnakohus rahuldab, seetõttu tuleb kõik menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta kohtutäituri kanda (TsMS § 172 lg 1 ja lg 10). /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkir jastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi Viivi Tomson Kersti Kerstna-Vaks 8