2-15-112433/26

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Andra Pärsimägi, Kersti Kerstna-Vaks Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2016 Tartu Tsiviilasja number 2-15-112433 Tsiviilasi FIE Diana Koppel hagi OÜ Niiter vastu võlgnevuse väljamõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
2. jaanuari 2016 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik OÜ Niiter määruskaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende Määruskaebuse esitaja (kostja): OÜ Niiter (registrikood 10300944), esindaja vandeadvokaat Rene Varul esindajad Vastustaja (hageja): FIE Diana Koppel (registrikood 10875366), esindaja Reet Vokk RESOLUTSIOON
3. Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu
4. jaanuari 2016 määrus muutmata.
5. Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud kulud OÜ Niiter kanda. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes 1 vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. ASJAOLUD
6. FIE Diana Koppel (hageja) esitas
7. juulil 2015 hagi OÜ Niiter (kostja) vastu. Hageja palus mõista kostjalt välja 3850 eurot (põhinõue 2000 eurot + viivis 1850 eurot).
8. augusti 2015 menetlusdokumendis vähendas hageja oma nõuet ning palus mõista kostjalt välja 2161 eurot (põhinõue 2000 eurot + sissenõutavaks muutunud viivis 161 eurot) ning viivise alates hagi esitamisest VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Hagiavalduses märgitu kohaselt müüs hageja
9. aasta detsembris kostjale 235 lammast. Hageja väljastas kostjale arve nr 1401 summas 7853,70 eurot. Kostja esitas lammaste transpordi ja kõrvade märgistamise eest hagejale arve nr 2014001 summas 903,60 eurot, mille osas tehti hageja nõudega tasaarvestus. Kostja tasus hagejale 4950,10 eurot ning seega jäi tasumata 2000 eurot.
10. Maakohus võttis
11. septembri 2015 määrusega hagi menetlusse ning andis kostjale 20-päevase tähtaja hagile vastamiseks.
12. Kostja on hagimaterjalid kätte saanud
13. oktoobril
14. Kohtu poolt määratud tähtajaks kostja hagile ei vastanud.
15. Maakohus rahuldas
16. oktoobri 2015 tagaseljaotsusega hagi, mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 2000 eurot,
17. mai 2015 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 161 eurot, viivise perioodi
18. juuni 2015 kuni
19. oktoober 2015 eest 66,16 eurot ning viivise põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates
20. oktoobrist 2015 kuni põhivõla täitmiseni. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda, mõistis kostjalt hageja kasuks välja riigilõivu 250 eurot ja õigusabikulu 610 eurot ning viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
21. Kostja esitas
22. novembril 2015 kaja ning vastuse hagile. Kajas märgitu kohaselt ei ole kaja esitamiseks mõjuvat põhjust vaja, sest antud juhul on hagi kostjale kätte toimetatud elektrooniliselt. Samuti ei ole kostja kätte saanud kogu hagimaterjali.
23. Maakohus jättis
24. detsembri 2015 määrusega kaja käiguta ning andis kostjale 7-päevase tähtaja puuduste kõrvaldamiseks (kaja esitamiseks mõjuva põhjuse märkimiseks ja kautsjoni tasumiseks).
25. Kostja märkis
26. detsembri 2015 menetlusdokumendis, et TsMS § 415 lg 1 p 1 on mitmetitõlgendatav. Antud juhul esines ka mõjuv põhjus hagile vastamata jätmiseks. Kostja ainus juhatuse liige on lambakasvataja, kes viibis perioodil 11.10.2015 kuni 30.10.2015 välislähetuses Lätis ja seejärel Soomes, enamuse ajast maapiirkondades, kus puudub internetiühendus. Lisaks sellele ei ole hagi veenev ning kostja ei ole kogu hagimaterjali kätte saanud.
27. Hageja vaidles kajale vastu ja taotles selle rahuldamata jätmist. 2 MAAKOHTU SEISUKOHT
28. Tartu Maakohus jättis
29. jaanuari 2016 määrusega kaja rahuldamata ning menetluse taastamata. Maakohtu põhjenduste kohaselt ei ole TsMS § 415 lg 1 p 1 mitmetitõlgendatav. Seadusandja on võrdsustanud isiklikult allkirja vastu ja elektroonilise kättetoimetamise. Viidatud säte näeb ette, et mõjuva põhjuse peab kohtule kaja esitamisel märkima juhul, kui kostja on hagimaterjalid saanud kätte isiklikult allkirja vastu või elektrooniliselt. Kostja sai hagimaterjalid kätte elektrooniliselt e-toimiku kaudu
30. oktoobril
31. Hagi ei ole ebaõigesti menetlusse võetud ning kostja ei teatanud kohtule mõjuvast põhjusest hagile vastamata jätmiseks. Kohtule esitatud faktiliste asjaolude järgi on hagi veenev. Järelikult ei ole kostjal alust kaja esitamiseks mõjuva põhjuse olemasolust sõltumata. Maakohtu hinnangul ei ole kostja põhistanud ka mõjuvat põhjust, mis takistas tal kohtule kirjalikult vastamast. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
32. OÜ Niiter esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu
33. jaanuari 2016 määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega kaja rahuldada ja menetlus taastada. Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) olid hagimaterjalid puudulikud. Kohtu poolt jäi kostjale saatmata hagi lisa nr 6 ning seda ei nähtunud e-toimikust ka kaja esitamise ajal. Kohus ei saa enne asuda tagaseljaotsust tegema, kui kostjale on toimetatud kätte kogu hagimaterjal, st enne ei saa hakata kulgema tähtaeg hagile vastamiseks; 2) on TsMS § 415 lg 1 p 1 mitmetitõlgendatav. Tavainimene (kelleks on kostja juhatuse liige) võib väga vabalt TsMS § 415 lg 1 p 1 lugeda nõuda, et mõjutavat põhjust ei ole vaja kaja esitamiseks, kui ta on saanud hagimaterjalid elektrooniliselt; 3) esines hagile vastamata jätmiseks mõjuv põhjus ning hagi ei olnud veenev. Kostja juhatuse liige viibis perioodil 11.10.2015 kuni 30.10.2015 välislähetuses Lätis ja seejärel Soomes, enamus ajast maapiirkondades, kus ei ole internetiühendust. Kostjal ei olnud kokkuleppeid FIE-ga Diana Koppel, vaid hoopis Feliks Koppeliga. Ei ole fikseeritud, et hageja oleks kostjale lambad üle andnud. Hagiavalduses on viivisemääraks 0,25%, samas kui tagaseljaotsuses on seadusjärgne viivisemäär. VASTUSTAJA SEISUKOHAD JA VASTUVÄITED
34. FIE Diana Koppel vaidles määruskaebusele vastu ja taotles selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt jääb vastustaja
35. oktoobri 2015 menetlusdokumendis esitatud seisukohtade juurde. Vaidlustatud määrus on seaduslik ning põhjendatud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
36. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu
37. jaanuari 2016 määrus muutmata. Ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna maakohtu vaidlustatud määruse tühistamiseks alust. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 ja §-ga 659 ei pea vajalikuks neid kõiki korrata. 3
38. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitaja tõlgendusega TsMS § 415 lg 1 p 1 osas. Viidatud sätte kohaselt võib kaja esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt. Maakohus on õigesti leidnud, et mõjuva põhjuse peab kohtule kaja esitamisel märkima juhul, kui kostja on hagimaterjalid saanud kätte isiklikult allkirja vastu või elektrooniliselt. Kui elektroonilise kättetoimetamise puhul ei oleks mõjuva põhjuse olemasolu vajalik, ei oleks TsMS § 415 lg 1 p-s 1 elektroonilist kättetoimetamist eraldi välja toodud, sest see kvalifitseeruks muuks kättetoimetamise viisiks kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Ringkonnakohus on seisukohal, et kui isik otsustab hagile mitte vastata, võtab ta endale riski, et tema vastu esitatud hagi võidakse rahuldada tagaseljaotsusega (vastavasisuline hoiatus nähtub isikule ka menetlusse võtmise määrusest). Isik ei saa mittevastamise õigustusena tugineda oma subjektiivsele arusaamisele normi sisust.
39. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitaja väitega, et hagi lisa nr 6 kätte toimetamata jätmise tõttu ei saanud kohus tagaseljaotsust teha. Hagi lisaks nr 6 on väljavõte põllumajandusloomade registrist 127 lamba liikumise kohta. Nimetatud tõendile on viidatud nii hagiavalduse p-s 4 kui ka lisade nimekirjas. Kostja ei ole lisa puudumisest kohut teavitanud ning ringkonnakohtu hinnangul ei takistanud nimetatud lisa puudumine kostjal hagile vastamast.
40. Maakohus on õigesti leidnud, et kostja ei ole põhistanud mõjuvat põhjust, mis takistas tal kohtule kirjalikult vastamast. Lisaks märgib ringkonnakohus, et kostja on hagimaterjalid kätte saanud
41. oktoobril 2015 (tl 63) ning kostja selgituste kohaselt läks ta välislähetusse
42. oktoobril
43. Nimetatud aeg on piisav esindaja leidmiseks, esialgse vastuse koostamiseks või tähtaja pikendamise taotlemiseks.
44. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ka hagi veenvuse osas. Kuigi hagiavalduses (tl 1719) on hageja lähtunud viivisemäärast 0,25% päevas, siis
45. augusti 2015 menetlusdokumendis (tl 55-56) jäi hageja seadusjärgse viivisemäära juurde. Viimati nimetatud viivisemäärast on lähtunud ka maakohus ning seega ei esine vastuolu hageja nõuete ning tagaseljaotsuse vahel.
46. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb TsMS § 171 lg 1 alusel jätta menetluskulud OÜ Niiter kanda. Ringkonnakohus andis
47. veebruari 2016 e-kirjaga menetlusosaliste tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks. Kohtu poolt määratud tähtajaks (s.o
48. veebruariks 2016) ei ole vastustaja esindaja menetluskulude nimekirja esitanud, mistõttu jätab ringkonnakohus menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata. /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi 4 /allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks