Edastada kohtuotsus Madli Maateele ning Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuurile. Edasikaebamise kord Otsuse peale võivad menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja ning kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, millal kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtuotsusest teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Menetluse käik Väärteoprotokolli (tl-d 18-19) kohaselt heidetakse Madli Maateele ette seda, et tema, juhtides 28.05.2015 kella 20.30 ajal Tartus XXX sisehoovi parklas mootorsõidukit Honda Civic registreerimisnumbriga XXX, ei veendunud piisavalt manöövri ohutuses, et see on ohutu, mistõttu liikudes parkimiskohal sõitis riivamisi külge vasakul pool parkivale mootorsõidukile Toyota Avensis registreerimisnumbriga XXX. Liiklusnõuete rikkumise tagajärjel põhjustas Madli Maatee varalise kahju Honda Civic reg nr XXX omanikule AS-le N.F.E. ja Toyota Avensis reg nr XXX omanikule T. L. Samuti heidetakse Madli Maateele ette, et tema, osaledes mootorsõiduki juhina liiklusõnnetuses, kus tekitati varaline kahju, jättis välja selgitamata kahju saaja ning nimetamata varalise kahju tekitamise eest vastutava isiku, lahkus sündmuskohalt ega teatanud liiklusõnnetusest politseile. Oma tegevusega rikkus Madli Maatee LS § 33 lg 2 p 8 ja § 169 lg 4 p 4 ja lg 5 ning pani toime LS § 223 lg 1 ja § 236 lg 1 järgi kvalifitseeritavad väärteod. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 21.12.2015 otsusega väärteoasjas 2780,15,004240 (tl 20) karistati Madli Maateed KarS § 63 lg 3 alusel LS § 223 järgi rahatrahviga 50 trahviühikut, s.o 200 eurot ja LS § 236 lg 1 järgi rahatrahviga 50 trahviühikut, s.o 200 eurot. Menetlusalune isik Madli Maatee esitas Tartu Maakohtule eelnimetatud otsuse peale kaebuse (tl-d 15). Madli Maatee leiab oma kaebuses järgnevat:
lg 2 sätestatu kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohus, ära kuulanud tunnistaja, menetlusaluse isiku ja kohtuvälise menetleja ametniku, vahetult uurinud asjas esitatud tõendeid ja oma siseveendumuse kohaselt kõiki tõendeid nende kogumis hinnanud, leiab alljärgnevat. 1. Väärtegu LS § 223 lg 1 järgi LS § 223 lg 1 näeb ette väärteokaristuse mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju. Menetlusaluse isiku ütluste kohaselt helistas talle 04.06.2015 liikluspolitseinik M. S. ja selgitas, et naaber T.L. pöördus politseisse, kuna leidis oma autolt sinised kriimud. Kriimude sinine värv klappivat kaebuse esitaja auto kriimudega. Politsei oli 03.06 autot pildistanud, kuid tema poole keegi ei pöördunud. Hakates uurima sündmuse kellaaega ja kuupäeva, esitas ta tõendid, et sel ajal ei viibinud ta Tartus, s.t protokollist loetud daatumil ja kellaajal teda päris kindlasti linnas ei viibinud. Menetlust ei tohi üldse alustada pärast seda, kui mõlemaid autosid on liigutatud – kui nädal aega hiljem hakatakse tegelema taoliste asjadega, siis tekivad vead. Üldse on raske leida mingeid seoseid või tõendeid. Päris kindlasti ei saa ta olla nõus punktiga, kus väidetakse, et ta oleks süüteokohalt põgenenud. Kui tema suudab kaameraga ja anduritega tagurdada otsa naabri autole, siis täpselt samamoodi on võimalik kogemata ka vastupidi teha. T.L. on olnud ka varem probleeme seal manööverdamisega ja just tema auto tõttu. Päris kindlasti ei ole see asi niimoodi juhtunud nagu protokollis kirjas. Seda enam, protokollis oli öeldud, et kui tema autol oli kahjustatud parem taganurk ja Toyotal on kahjustatud vasak taganurk ja Toyota parkis tema autost vasakul pool, kuidas ta parema nurgaga sinnani üldse jõudis. See ei ole võimalik, kui tema auto koht on kõige äärmisem. Parkimiskohad sisehoovis on kindlaks määratud ja alati pargib ta konkreetsele korter X parkimiskohale. Tunnistaja T.L.ütlustest ilmneb, et ta pöördus politseisse, sest tema samal aastal ostetud autol olid suured kriimud tagaosas. Kriimustustel oli näha teise auto värvi. Politseisse ei pöördunud ta samal päeval, kuna arvas, et saab selle inimese kätte ja asjad omavahel lahendatud. 03.06 pargiti auto uuesti ja siis ta pildistas auto numbrit. Sellel autol olid samal kõrgusel ka triibud. Kuna inimest kätte ei saanud, kutsus politsei. Politsei tuli kohale ja mõõdistas mõlemad autod. Autod olid samal ajal hoovis. Autot pargib ta oma õues koguaeg konkreetses kohas. Honda pargib ka ühes ja samas kohas, autode vahel on üks vaba parkimiskoht. Täiesti välistatud on see et ta ise teisele autole külge sõitis. 3 Kohtuväline menetleja on heitnud Madli Maateele ette LS § 33 lg 2 p-s 8 toodud rikkumist ehk siis seda, et viimane ei veendunud manöövri alustamisel, et see on ohutu, mistõttu sõitis riivamisi külge vasakul pool parkivale mootorsõidukile. Tunnistaja ja menetlusaluse isiku poolt antud ütlustega, samuti liiklusvahendi vaatluse protokolliga (tl-d 31-33, 34-36) on tõendatud, et mootorsõidukil Honda Civic registreerimisnumbriga XXX, on vigastatud parempoolne tagumine nurk ja mootorsõidukil Toyota Avensis registreerimisnumbriga XXX on vigastatud vasakpoolne tagumine nurk. Vaidlusaluseks küsimuseks on see, kuna ja millisel moel tekkisid nimetatud sõidukitele nimetatud vigastused.
kohaselt vaatab kohus väärteoasja läbi väärteoprotokolli piirides, mis Riigikohtu 06.10.2006 lahendi nr 3-1-1-80-06 kohaselt tähendab eelkõige seotust teokirjeldusega (Riigikohtu 29.05.2003 otsus nr 3-1-1-75-03). See tuleneb ka
lg 2 p-st 1, mille kohaselt tuleb väärteoprotokollis märkida väärteo lühike kirjeldus. Nimetatud nõue tähendab, et väärteoprotokollis peavad olema kajastatud andmed, mille alusel on võimalik hinnata, kas süüteokoosseis on täidetud. Teisisõnu, väärteoprotokollist peab nähtuma, milles menetlusalust isikut süüdistatakse ja millest lähtuvalt väärteoprotokolli koostaja leiab, et väärteokoosseis on täidetud. Vastasel juhul on rikutud
lg 1 p-s 1 sätestatud menetlusaluse isiku õigust teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse (s.t süüdistuse sisu). Väärteoprotokolli peab
lg 2 p 1, 2 alusel olema märgitud väärteo lühike kirjeldus ning teo toimepanemise aeg, koht ning väärteo kvalifikatsioon seaduse, nimetuse, paragrahvi, lõike ja punkti järgi. Vastavalt
lg-le 5 peab varalise kahjuga seotud väärteoasjas koostatav väärteoprotokoll sisaldama ka teavet põhjustatud kahju kohta. Kui aga isikule heidetakse ette mingi seadusest tuleneva kohustuse täitmata jätmist, tuleb väärteoprotokollis kirjeldada, mida menetlusalune isik oleks pidanud tegema ja millisel õiguslikul alusel (Riigikohtu 06.10.2006 otsus nr 3-1-1-80-06). Riigikohus on 07.12.2012 lahendis nr 3-1-1-119-12 selgitanud, et kuigi
lg 1 kohaselt ei ole
lg 2 p 1 nõuete rikkumine iseenesest alati väärteo menetlusõiguse oluline rikkumine, võib see sõltuvalt asjaoludest olla väärteo menetlusõiguse oluline rikkumine
Samas lahendis on Riigikohus esiteks märkinud, et maakohus on leidnud, et väärteoprotokolli kui ka otsuse alguses on väärteo toimepanemise aeg märgitud ekslikult, kuid väärteo toimepanemise tegelik aeg on tuvastatav väärteoprotokolli põhiosa pinnalt. Seejärel on Riigikohus leidnud, et sellistel asjaoludel ei ole väärteoprotokolli sissejuhatuses sisalduv eksimus väärteo toimepanemise aja osas väärteo menetlusõiguse oluline rikkumine
Ka käesolevalt menetletavas väärteoasjas on kohtuväline menetleja märkinud väärteoprotokolli teo toimepanemise vale aja. Samas ei ole väärteo toimepanemise õige aeg tuvastav ühegi teise asjas oleva tõendiga. Seega väärteoprotokolli koostades liiklusõnnetuse toimepanemise ajaga eksimine on käesoleval juhul väärteo menetlusõiguse oluline rikkumine
Liiklusõnnetuse toimumise aega väärteoprotokollis märgitud ajal ei kinnita ei menetlusalune isik kui ka tunnistaja T.L. Kuna kohtuväline menetleja on otsuse tegemisel seotud teokirjeldusega, mis on menetlusalusele isikule teatavaks tehtud väärteoprotokollis, siis on kohtuvälise menetleja ametnik sarnaselt väärteoprotokollile ka otsuses märkinud teo vale toimepanemise aja, mis viitab sellele, et otsuse tegemisel ei ole Kaido Iste sisuliselt kontrollinud, kas menetlusalune isik on toime pannud väärteoprotokollis kirjeldatud teo ehk teo, mille eest talle karistus määratakse. 4 Kohus peab aga vajalikuks juhtida kohtuvälise menetleja tähelepanu seadusandja poolt sätestatud võimalusele, mis lubab väärteoprotokolli muuta, täiendada või selles sisalduvat teokirjeldust korrigeerida. Täiendatud, muudetud või uus protokoll tuleb menetlusalusele isikule seaduses ettenähtud korras teatavaks teha (Riigikohtu 07.12.2007 lahend nr 3-1-1-84-07, 26.09.2014 lahend nr 3-1-1-43-14). Seda enam, et väärteoprotokoll koostati ligi pool aastat väidetava teo toimepanemisest hiljem. Selle võimaluse kasutamine aitaks edaspidi hoida ära sarnastel motiividel esitatavad kaebused. Lisaks on väärteoprotokoll vastuoluline ning protokollis kirjeldatud asjaolud ei võimalda tõsikindlalt hinnata, kas menetlusalune isik on toime pannud talle süüks arvatud väärteo või mitte. Madli Maatee kinnitab, et tema LS § 33 lg 2 p 8 ei rikkunud. Teokirjelduse kohaselt sõitis menetlusaluse isiku juhitud sõiduauto Honda Civic riivamisi külge vasakul pool parkivale mootorsõidukile Toyota Avensis. Mootorsõidukil Honda Civic sai vigastatada parempoolne tagumine nurk ja mootorsõidukil Toyota Avensis vasakpoolne tagumine nurk. Samas on nii tunnistaja kui ka menetlusaluse isiku poolt antud ütlustega, fototabelitega (tl-d 42-47) kooskõlaliselt tõendatud, et Tartus XXX sisehoovis on parkimiskohad kindlaks määratud – T.L. kuuluv Toyota Avensise parkimiskoht on Honda Civicu parkimiskohast alati paremal pool, mitte vasakul pool nagu väärteoprotokollis märgitud, ning nende autod vahele jääb üks vaba parkimiskoht. Asja läbivaatamise tulemusena on kohtul tekkinud kahtlus selles, kas Madli Maatee on talle süüks arvatava teo toime pannud. Kohus asub seisukohale, et käesolevas asjas kogutud tõendite – tunnistaja ja menetlusaluse isiku ütlustega ei ole tõsikindlalt võimalik vastuolusid kõrvaldada. Asjas täiendavaid tõendeid koguda ning kahtlust kõrvaldada ei ole võimalik. Seega ei saa tõsikindlalt väita, et Madli Maatee rikkus LS § 33 lg 2 p-s 8 toodud nõuet, mis sätestab, et juht peab enne manöövri alustamist veenduma, et see on ohutu. Seega pole realiseeritud LS § 223 lg-s 1 toodud koosseisu objektiivsed tunnused. Kohus on seisukohal, et väärteoasjas puuduvad küllaldased tõendid, mille alusel saaks kohus tõsikindlalt tuvastada ehk siis kõrvaldada kahtlused selles, et Madli Maatee pani toime väärteoprotokollis sätestatud väärteo, s.o LS § 223 lg 1 alusel kvalifitseeritud väärteo. Tulenevalt
, kui väärteomenetluse seadustikus pole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. Riigikohtu praktika kohaselt, kui tõendite uurimisel tekivad põhjendatud kahtlused ning neid ei õnnestu kõrvaldada teiste kriminaalasjas sisalduvate tõenditega, tuleb tulenevalt KrMS § 7 lg-s 3 sätestatud in dubio pro reo põhimõttest langetada otsus süüdistatava kasuks, mitte aga teha süüdistatavale kahjulikku otsust vahetult uurimata vastuoluliste või puudulike tõendite alusel.
lg 1 p 1 alusel obligatoorselt lõpetada.
p 3 kohaselt võib maakohus kohtuotsusega tühistada kohtuvälise menetleja otsuse ja lõpetada väärteomenetluse käesoleva seadustiku §-s 29 või 30 sätestatud alusel.
lg 1 p 1 kohaselt ei alustata väärteomenetlust või alustatud menetlus tuleb lõpetada, kui teos puuduvad väärteo tunnused. Seega tuleb KrMS § 7 lg 3 kohaselt kaebuses viidatud ja kohtuotsuses kajastatud kahtlused tõlgendada menetlusaluse isiku kasuks ning väärteomenetlus lõpetada
Kõike eelnevat silmas pidades leiab rahuldab kohus Madli Maatee kaebuse, tühistab karistamisotsuse ja lõpetab väärteomenetluse
/allkirjastatud digitaalselt/ Rutt Teeveer Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.