Obsah (6)

§ 385§ 383§ 377§ 659§ 378§ 133

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke Määruse tegemise aeg ja koht 28. aprill 2016. a Tartu Tsiviilasja number 2-15-4696 Tsiviilas

§ 385

alusel hagi tagamise määruse täitmine lõpetatakse, kui Teehoolduse Grupp OÜ maksab 114 564 eurot 40 senti või annab nimetatud summa ulatuses pangagarantii. Rahasummad tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 SEB Pank või EE062200221059223099 Swedbank või nr EE513300333522160001 Danske Bank või nr EE221700017003510302 Nordea Bank; makse tegemisel märkida selgitusse: „hagi tagamise abinõu lõpetamine tsiviilasi nr 2-15-4696“. 3.

1. Saata käesoleva kohtumääruse esindajatele ja Tallinna linnale. ärakiri poolte 3.
2. Kohustada OÜ-d N&V tasuma täiendav tagatis hagi tagamiselt 4269 (neli tuhat kakssada kuuskümmend üheksa) eurot 18 (kaheksateist) senti 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest.
3. Kui OÜ N&V tähtajaks tagatist ei anna, tühistab kohus hagi tagamise. Menetluskulude jaotus Menetluskulude jaotuse lahendab maakohus lõpplahendis Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes 2 vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. ASJAOLUD
4. Viru Maakohtu menetluses on Teehoolduse Grupp OÜ (hageja) hagi OÜ N&V (kostja) vastu võlgnevuse 232 607 euro 26 sendi, viivise 248 781 euro 27 sendi ja lisanduva viivise väljamõistmiseks ning menetluskulude hüvitamiseks ja kostja vastuhagi hageja vastu juhtimislepingu järgi saadud 185 000 euro väljamõistmiseks või alternatiivselt hagejalt
5. detsembri 2013 nõude loovutamise lepinguga põhjustatud kahju 185 000 euro ning viivise ja menetluskulude väljamõistmiseks. Koos vastuhagiga esitas kostja hagi tagamise taotluse, mille kohaselt ei täida hageja sissenõutavaks muutunud kohustusi kostja ees. Kostja õiguseellane Teehoolduse OÜ ja hageja sõlmisid
6. detsembril 2013 nõude loovutamise lepingu (II kd, tl 51–53), millega Teehoolduse OÜ loovutas rahalised nõuded Tallinna linna vastu hagejale. Hageja poolt kostja suhtes tekkinud rahaliste kohustuste täitmata jätmine ja asjaolude varjamine annab alust arvata, et hageja võib ka vastuhagi täitmisest kõrvale hoiduda ning vastuhagi nõude täitmine võib hagi tagamata jätmisel olla raskendatud. Hagejal puudub vastuhagi nõude täitmiseks piisav vara. Hageja jooksvad kohustused ületavad olulises ulatuses käibevara. Hageja on otsustanud maksta osanikule dividende, mis vähendab veelgi hageja likviidseid vahendeid ja vara, mille arvel ta saab täita kohustusi kostja jt võlausaldajate ees. Hageja peamiseks põhivaraks on liisitud seadmed ja masinad. Hageja võõrandas ettevõtte
7. aastal ja hageja senine tegevus teehoolduse valdkonnas on lõppenud. Kostja taotles hagi tagamise korras hageja nõuete arestimist Tallinna linna vastu summas 114 564 eurot 40 senti (sh põhinõue 96 903 eurot 70 senti ja viivis 17 660 eurot 70 senti) ja viivis põhinõudest alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni 0,025% päevas. Nõuded tulenevad
8. novembri 2007 töövõtulepingutest (Tallinna lõuna piirkonna teede, peatuste ja haljasalade hooldus ja Tallinna ida piirkonna teede, peatuste ja haljasalade hooldus) ja on lahendamisel Harju Maakohtus tsiviilasjas nr 2-14-
9. Kostja palus hagi tagamisel

§ 383lg 12 alusel tagatist mitte määrata.

Hagi tagamise esemeks olev nõue kuulus kuni nõude loovutamiseni kostja õiguseellasele ning nõue läks nõude loovutamisega hagejale üle ilma, et hageja oleks selle eest tasunud. Vastuhagi esemeks olev kahjunõue ja selle ulatus on seotud kostja õiguseellase varast nõude väljaminekuga. Seega on tegemist kostja varas nõude ulatuses tekkinud puudujäägi tasandamisele suunatud nõudega. Hageja on saanud kostja vara arvel ebaõiglase varalise eelise. MAAKOHTU SEISUKOHT

1. Viru Maakohus rahuldas
2. detsembri 2015 määrusega kostja taotluse hagi tagamiseks, arestis hagi tagamiseks hageja nõuded Tallinna linna vastu summas 114 564 eurot 40 senti kostja kasuks selliselt, et hageja võib nõuet käsutada üksnes kostja nõusolekul ning Tallinna 3 linna poolt nõude täitmiseks tuleb nõudele vastav rahasumma tasuda antud tsiviilasjas kohtu või kohtulahendi täitmist korraldava kohtutäituri määratud kontole (

§ 377lg 1 ja § 378 lg 4).

Maakohus määras tagatise summaks 114 564 eurot 40 senti, mille tasumisel või vastavas ulatuses pangagarantii andmisel lõpetatakse hagi tagamise määruse täitmine (

§ 385

). Maakohus leidis, et kostja taotlus hageja nõuete Tallinna linna vastu arestimiseks on põhjendatud. Võttes arvesse kostja nõude õiguslikku alust ja kostja huvide kaitse vajadust ning arvestades, et arestitav hageja rahaline nõue on väiksem kui kostja vastuhagi nõue, on kohaldatav hagi tagamise abinõu hageja suhtes seaduses lubatust säästlikum. Taotletav hagi tagamise abinõu ei takista hagejal nõuet sisse nõuda ega võlgnikul seda täita. Hagi tagamata jätmise korral võib kostjale positiivse kohtulahendi täitmine olla raskendatud, kuna hageja on varjanud varalist seisu ning ei ole

1. aasta majandusaasta aruannet avaldanud, mis annab aluse äriseadustiku (ÄS) § 179 lg 4 rikkumise tõttu registrist kustutamiseks. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
2. Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist ning uue tegemist, millega jätta hagi tagamise taotlus rahuldamata. Hageja palub kohustada kostjat tasuma tagatis summas 9 250 eurot. Määruskaebuse kohaselt palus kostja hagi tagamisel tagatist mitte määrata. Maakohus ei ole selles osas seisukoha võtnud ning puuduvad andmed selle kohta, et kostja oleks tagatist võimaliku tekkiva kahju hüvitamiseks andnud.

§ 383

lg 11 näeb ette kohtule kohustuse rahalise nõude puhul nõuda hagi tagamiselt tagatist vastavalt normis sätestatud määrale.

§ 383

lg 12 võimaldab kohtul rahalise nõude puhul jätta tagatise nõudmata üksnes erandlikel juhtudel, mida hageja hinnangul käesoleval juhul ei esine ning samuti ei nähtu ka määrusest antud normi kohaldamise kaalutlemist. Hagi tagamise abinõu rakendamise tulemusel arestiti hageja nõue Tallinna linna vastu summas 114 564 eurot 40 senti, s.t hagejal puudub võimalus seda summat enda majandustegevuses kasutada määruse kehtivuse perioodil ning antud summalt tulu teenida. Seega vastava aresti tulemusel tekitatakse vältimatult hagejale kahju. Hagi tagamise eeldused ei ole täidetud. Maakohus on hagi tagamise abinõude rakendamist põhjendanud üldsõnaliselt ega ole sisuliselt arvesse võtnud käesoleva vaidluse asjaolusid, sh et põhihagina menetletakse hageja rahalist nõuet kostja vastu. Hageja nõuded kostja vastu ületavad mitmekordselt kostja esitatud nõuet ning juhul, kui kostja nõue osutub mingis ulatuses põhjendatuks, on see tasaarvestatav hageja nõudega kattuvas ulatuses. Lähtudes eeltoodust ei saa vastuhagi rahuldamise korral osutuda kostja nõude täitmine võimatuks ega saa olla selle täitmine kuidagi raskendatud. Hagi tagamise taotlus on vastuoluline ega arvesta käesoleva menetluse asjaolusid. Hageja nõuded on sissenõutavad ning kohustuste olemasolu on kostja korduvalt tunnistanud ja lubanud vastavad kohustused korduvalt erinevateks tähtaegadeks täita, kuid jättis vastavatel tähtaegadel täitmata. Kostja väited, et hagejal puuduvad piisavad rahalised vahendid võimalike nõuete täitmiseks, on alusetud. Ettevõtte müügilepingu (I kd, tl 72–81) p-is 4.1 lepiti kokku võõrandatud äriühingu müügihinnas 1 400 000 eurot ning see tasuti hagejale võõrandatava ettevõttega seotud äriühingu osaluse üleandmisel. Antud summa on enam kui piisav kostja väidetava nõude rahuldamiseks. Antud asjaolu on teada ka kostjale. Tuginemine

1. aasta majandusaasta esitamata jätmisele ei ole põhjendatud, sest muudest antud asjas esitatud asjaoludest on selgelt järeldatav hagejal piisava vara olemasolu. Hagejale ei ole esitatud kustutamishoiatust ning hageja esitab
2. aasta majandusaasta aruande lähiajal. 4 Ebaõige on kostja väide, et hagejal puudub igasugune majandustegevus. Asjaolu, et hageja tegevus on lõppenud teehoolduse valdkonnas, ei tähenda igasugust majandustegevuse lõppemist. Maksu- ja Tolliamet avaldab kvartaalseid aruandeid tasutud maksude kohta ning vastavast andmestikust nähtub, et hageja on
3. aastal tasunud nii riiklikke kui ka tööjõuga seonduvaid makse ning samuti on hagejal jätkuvalt kohustus esitada erinevaid maksudeklaratsioone, mida on hageja täitnud kohaselt. VASTUSTAJA SEISUKOHT
4. Kostja vaidles hageja määruskaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata. Vastuse kohaselt on ebaõige määruskaebuse väide, et maakohus jättis hagi tagamise tagatise määramata. Maakohus määras tagatise
5. detsembri 2015 määrusega, tagatise suuruseks on 5% arestitud nõudest ehk 5728 eurot 22 senti (114 564,40 * 0,05). Kostja tasus tagatise
6. detsembril
7. Hageja väide tasaarvestuse teostamisest on asjakohatu, sest hagi tagamise eelduseks on hagi õiguslik põhistatus. Kohus ei lahenda hagi tagamisel poolte materiaalõiguslikku vaidlust, sh hageja võimalikke tasaarvestuse vm vastuväiteid hagi nõudele ega hinda tõendeid (Riigikohtu
8. novembri 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-15, p 12). Alusetu on määruskaebuse väide, et kostja on hageja nõuet tunnistanud. Hageja ei ole määruskaebuses esitanud asjaolusid, millest saab järeldada, et tema varaline seis on vastuhagi rahuldamiseks piisav. Hageja jätab märkimata, et ettevõtte võõrandamise tehing, millest saadud raha on vastuhagi rahuldamiseks enam kui piisav, toimus aprillis 2014, seega enam kui 1,5 aastat tagasi. Hageja pole väitnud, et saadud müügihind on hagejal jätkuvalt alles. Antud asjaolu võiks selguda hageja
9. aasta majandusaasta aruandest, mida hageja pole esitanud. Hageja ei avalda, mis majandustegevuse valdkonnas ta nüüd tegutseb ja milline on selle majandustegevuse mõju hageja varalisele seisule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
10. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt tagatise ulatuse osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas

§ 659

ja § 657 lg 1 p 2 alusel uue määruse, millega kohustab kostjat, vastuhagis hagejat, tasuma hagi tagamiselt täiendav tagatis summas 4269 eurot 18 senti. Ülejäänud osas on maakohtu määrus seaduslik ja põhjendatud ja see tuleb jätta muutmata. 6.

§ 377

lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti asunud seisukohale, et hagi tagamata jätmisel võib kostjale positiivse lahendi täitmine olla raskendatud. Hageja leiab määruskaebuses, et hagi tagamise eeldused ei ole täidetud. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Hagi tagamise seisukohalt ei oma tähtsust, kas hagejal on omalt poolt rahaline nõue kostja vastu või mitte. Vaidlus nõuete üle toimub kohtumenetluses ning hagi tagamise korras ei saa kohus hinnata nõuete põhjendatust ning võimalikku vastastikuste nõuete tasaarvestust. Hagi tagamise taotluse lahendamisel võib kohus vaid hinnata, kas antud juhul kostja poolt väidetud asjaolude esinemise korral oleks kostja nõuete olemasolu võimalik. Hageja väidete kohaselt on tal piisavalt vara kostja nõuete täitmiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hageja nimetatud väidet tõendanud. Asjaolu, et hageja sõlmis kaks aastat tagasi 5 ettevõtte müügilepingu ning lepingu järgi pidi ettevõtte müügist saama 1 400 000 eurot ei tähenda, et hageja nimetatud raha sai või nimetatud raha on hagejal tänase päeva seisuga alles. Hageja ei väitnud määruskaebuses, et tal on ka muu vara, mille arvelt ta saaks kostja vastuhagis esitatud nõuet täita. Ringkonnakohtu hinnangul on kostja hagi tagamise avalduses põhjendatult märkinud, et hagejal on esitamata 2014. aasta majandusaasta aruanne ning see võib viidata hageja poolt oma varandusliku seisundi varjamisele. Käesoleva määruse tegemise ajaks ei ole hageja 2014. aasta majandusaasta aruannet endiselt esitanud ning hagejale on 17. veebruaril 2016 tehtud kustutamishoiatus. Hageja väited tema majandustegevuse kohta on paljasõnalised ning tõendamata. Hageja ei märgi oma määruskaebuses ka seda, millises valdkonnas ta väidetavalt tegutseb. Ringkonnakohtu hinnangul on oluline hagi tagamise juures ka asjaolu, et kostja nõue hageja vastu on piisavalt suur (põhinõue 185 000 eurot, millele lisandub viivis võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras, s.o tsiviilasja hinna mõistes 1 aasta viivis 14 948 eurot) ning suure nõude korral esineb oht, et võib tekkida raskusi selle täitmisel. 7.

§ 378

lg 4 kohaselt tuleb hagi tagava abinõu valikul arvestada, et kohaldatav abinõu koormaks kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Rahalise nõudega hagi tagamisel tuleb arvestada hagi hinda. Maakohus leidis, et taotletav abinõu ei takista hagejal nõuet sisse nõuda ega võlgnikul seda täita. Paljasõnaline ning tõendamata on hageja väide, et ta ei saa nimetatud summalt tulu teenida ning enda majandustegevuses kasutada. Hageja ei vaidle kostja väitele vastu, et hagejal on nõudeid Tallinna linna vastu 114 564 euro 40 sendi ulatuses ning et nõuded on Tallinna linna poolt hagejale täitmata. Hageja ei too välja, kuidas veel saamata jäänud summa takistab tema majandustegevust ning kuidas ta saaks sellelt summalt kaebuse esitamise hetkel tulu teenida. 8. Põhjendatud ei ole hageja väide, et maakohus ei ole kostja taotlust tagatise tasumisest vabastamiseks käsitlenud ning et kostja ei ole tagatist maksnud. Maakohus jättis kostja vastuhagi tagamise taotluse 7. detsembri 2015 määrusega (II kd, tl 109– 110) käiguta ning kohustas kostjat tasuma tagatise 5728 eurot 22 senti, mida kostja 8. detsembril 2015 tegi (II kd, tl 116). Ringkonnakohtu hinnangul lähtus aga maakohus hagi tagamise taotluse käiguta jätmisel ekslikult hagi tagamise abinõuna arestitava nõude summast, s.o 114 564 eurot 40 senti.

§ 383

lg 11 kohaselt tagab kohus rahalise nõudega hagi üksnes juhul, kui antakse tagatis vähemalt 5 protsendi ulatuses nõudesummalt, kuid mitte vähem kui 32 euro ja mitte rohkem kui 32 000 euro ulatuses. Seega seaduse sõnastusest lähtuvalt tuleb tagatise summa määramisel lähtuda algsest nõudesummast. Ringkonnakohtu hinnangul on tagatise määramisel põhjendatud lähtuda nii põhi-, kui ka kõrvalnõuetest. Antud juhul on kostja nõudeks juhtimislepingu järgi saadud 185 000 eurot, või alternatiivselt samas suuruses kahju väljamõistmine ning alates vastuhagi esitamisest viivise seaduses sätestatud määras väljamõistmine. Seega on kostja nõudeks tsiviilasja hinna mõistes põhi- ja kõrvalnõuete summa, s.o 199 948 eurot (185 000 + 14 948) (

§ 133lg-d 1 ja 2, § 367).

Kostja nõudesummat arvestades oleks kostja pidanud maksma tagatist

§ 383lg 11 järgi 9997 eurot 40 senti (199 948 * 0,05).

Kostja on tasunud tagatise 5728 eurot 22 senti, s.o ettenähtud summast 4269 eurot 18 sendi võrra vähem (9997,40–5728,22). Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et antud juhul ei esine

§ 383

lg-s 12 nimetatud eelduseid tagatise tasumisest vabastamiseks ning kostjal tuleb hagi tagamiseks 6 tasuda tagatis täies ulatuses. Tagatise eesmärgiks on tagada vastaspoole võimalikud kahjud olukorras, kus hagi tagamine oli põhjendamatu, mistõttu peaks tagatise tasumisest vabastamine olema pigem erandlik.

§ 383lg 2 sätestab, et tagatis tuleb anda kohtu määratud tähtpäevaks.

Kui tagatist määratud tähtpäevaks ei anta, jätab kohus hagi tagamata või tühistab hagi tagamise. Ringkonnakohus määrab, et kostjal tuleb anda täiendav tagatis summas 4269 eurot 18 senti hiljemalt 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest. Ringkonnakohus selgitab kostjale, et juhul kui kostja määratud tähtajaks tagatist ei anna, tühistab kohus hagi tagamise (

§ 383lg 2).

9. Kuna põhivaidlus hagi ja vastuhagi nõuete osas on maakohtu menetluses, jääb menetluskulude jaotus maakohtu otsustada. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Kai Kullerkupp Kersti Kerstna-Vaks Triin Uusen-Nacke 7