Obsah (15)

§ 144§ 367§ 173§ 174§ 177§ 436§ 438§ 657§ 651§ 232§ 442§ 162§ 175§ 171§ 138

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Margo Klaar ja Tiit Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht 28. aprill 2016, Tallinn Tsiviilas

§ 144kohaselt nende kulude alla ja mida ei aktsepteerita ka kohtupraktikas.

Kostja leiab, et arves nr 20140451 saab lugeda asjakohaseks teenuseks vaid 02.07.2014 ja 14.07.2014 osutatud teenust. Esimese astme kohtu otsus

1. Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 403,27 eurot, millest põhivõlgnevus on 298,74 eurot, sissenõudmiskulud 40 eurot ja hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 64,53 eurot. Samuti mõisteti kostjalt hageja kasuks välja alates hagiavalduse esitamisest (s.o 18.09.2015) viivis põhivõlgnevuselt (298,74 eurot) määras 0,06% päevas kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud jäeti 82% ulatuses kostja kanda. Kostjalt mõisteti hageja kasuks välja menetluskuluna 102,50 eurot ja viivis menetluskuludelt alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
2. Maakohus leidis, et poolte vahel 30.05.2014 sõlmitud juriidilise teenuse osutamise leping nr 2014/4 (tl 6-16) on käsundusleping. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 619 kohaselt kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandjale) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Hageja leiab, et kostja ei ole täitnud lepingut nõuetekohaselt, kuna on jätnud tasu osaliselt maksmata.
3. Poolte vahel on vaidlus käsundisaaja tasu suuruses ning osutatud teenuse mahus. Kohtu hinnangul võib lugeda kohtu ette toodud asjaoludel tõendatuks, et poolte kokkuleppe kohaselt oli käsundisaaja tasuks 65 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Kostja on tasunud arve nr 20140333 ning kostja ei vaidlusta nimetatud arvel märgitud tasu suurust. 16.11.2015 toimunud kohtuistungil avaldas kostja, et hageja poolt kostjale esitatud arvest nr 20140451 saab asjakohaseks lugeda 02.07.2014 ja 14.07.2014 osutatud teenused ehk vastavalt 2 tundi ning 1 tund ja 50 minutit, st kokku 3 tundi ja 50 minutit. Poolte vahel on vaidlus arvel nr 20140451 toodud 55 minutit osutatud teenuste osas ehk: 1) 01.07.2014 R. V. TVK vastuse osaline koostamine 15 min; 2) 11.07.2014 TVK istungimaterjalide komplekteerimine 10 min; 3) 23.07.2014 Telefonikõne TVK sekretäriga seonduvalt TI otsuste kättesaamise kinnitustega M. R. poolt. Kiirülevaade 21.07.2014 otsusest, analüüs. Kättesaamise kinnitused. Lühiülevaade M. R.. E-kiri kliendi kontakti osas M. T-V-ile 15 min; 4) 25.07.2014 R. V. TVK otsuste ülevaade ja täitmise info kliendile 5 min; 5) 06.08.2014 e-kiri R. V. TVK otsuste täpsustamiseks. Vastus ja ülevaade kliendile 10 min.
4. Kohus põhjendas, et kuivõrd kostja ei ole vaielnud vastu arvel nr 20140451 märgitud 02.07.2014 ja 14.07.2014 osutatud teenustele kokku 3 tundi ja 50 min, siis tuleb kostjalt kokku summas 298,74 eurot hageja kasuks välja mõista. Ülejäänud hageja põhinõude osas kohus leidis, et see ei ole tõsikindla järelduse tegemiseks piisavalt põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. 4
5. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral on võlausaldajal õigus nõuda viivist (VÕS § 101 lg 1 p 6). VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Pooled on kokku leppinud, et kostja poolt arve tähtajaks tasumata jätmisel on hagejal õigus nõuda viivist 0,06% tasumata summalt päeva eest (lepingu p. 6.3). Hageja on viivist arvestanud alates arvel märgitud summa sissenõutavaks muutumisest 23.09.2014 kuni 17.09.
6. Hagiavalduse esitamise seisuga oli kostja arve nr 20140451 tasumisega viivituses olnud 360 päeva. Kuivõrd kohus rahuldas hageja põhinõude osaliselt täpsustas kohus hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise suurust ning sissenõutavaks muutunud viivise summaks kujuneb 64,53 eurot (298,74 x 0,06% x 360), mis kuulub kostjalt väljamõistmisele. Kohus rahuldas hagi ka lisanduva viivise nõude osas ning mõistis

§ 367

alusel välja viivise 0,06% päevas põhinõudelt (298,74 eurot) alates 18.09.2015 kuni põhinõude täitmiseni.

1. Lisaks eeltoodule on hageja palunud kostjalt välja mõista võla sissenõudmiskulud summas 40 eurot. Hagiavalduse kohaselt on hageja võla sissenõudmise osas esitanud kostjale korduvaid meeldetuletusi, teinud sellega kaasnevaid toiminguid ja kandnud lisakulusid (saldoväljavõtted, meeldetuletuse e-kirjad jne.) VÕS § 1131 lg 1 kohaselt kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot.
2. Maakohus menetles tsiviilasja lihtmenetluses. Kuna kohus rahuldas hagi osaliselt, jäeti 82% hageja menetluskuludest jätta kostja kanda.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. 12. Hageja on palunud kostjalt välja mõista menetluskulud vastavalt tsiviilasja materjalidele. Hageja kuluks on riigilõiv summas 125 eurot ja kohtu äranägemisel mõislik ajakulu õigusabikulule. Kostjal menetluskulud puuduvad. Kohus pidas põhjendatuks mõista kostjalt hageja kasuks välja hageja poolt tasutud riigilõiv, õigusabikulude väljamõistmist kostjalt kohus põhjendatuks ei pidanud. Kuivõrd kohus on leidnud, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 82% hageja menetluskuludest, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõiv summas 102,50 eurot. 13.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 5 Apellatsioonkaebus

1. Legal Services OÜ palus maakohtu otsuse tühistada osaliselt osas, millega maakohus jättis rahuldamata hageja põhinõude 71,76 euro ulatuses ning hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivisenõude 15,50 euro ulatuses. Samuti vaidlustas hageja menetluskulude jaotuse, mille kohaselt jäeti menetluskulud kostja kanda vaid 82% ulatuses ning mõisteti kostja kasuks välja menetluskuludena vaid riigilõiv. Hageja palub teha asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uus otsus, millega rahuldatakse hageja hagi tervikuna, s.o täiendavalt rahuldatakse hageja põhinõue summas 71,76 euro, hagiavalduse esitamisega sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 15,50 euro ning mõistetakse kostjalt hageja kasuks välja jooksev viivis põhinõudelt summas 370,50 euro (mitte 298,74 euro) määraga 0,06% päevas kuni põhinõude täitmiseni, määratakse jätta kõik menetluskulud hageja kanda ning määratakse rahaliselt kindaks hageja menetluskulud kogusummas 590,83 euro, millest 125 euro on hagiavalduse eest tasutud riigilõiv ning 465,83 euro menetlusosalise esinduskulu. Alternatiivselt juhul, kui ringkonnakohus ei saa asja ise lahendada, palub hageja saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Samuti palub hageja mõista kostjalt välja kõik hageja menetluskulud ringkonnakohtus ning kostja menetluskulud jätta tema enda kanda.
2. Hageja leiab, et maakohus on hagi vaid osaliselt rahuldades selgelt rikkunud

§ 436

lg-st 1 tulenevat kohtuotsuse seaduslikkuse ja põhjendatuse nõuet, kuna on jätnud hageja esitatud tõendid

§ 438lõike 1 kohaselt hindamata, mille tõttu tegi ebaõige lahendi.

Samuti on maakohus rikkunud

§ 436

lõikest 2 ning § 442 lõikest 8 tulenevat nõuet rajada otsus ning teha järeldused asjas esitatud tõendite pinnalt ning

§ 436

lõikest 1 tulenevalt otsuse selguse nõuet, kuna kohtu jõudmine järeldusele, et hagi on vaid osaliselt rahuldatav, ei ole jälgitav.

1. Arvel nr 20140451 märgitud teenuste osas, mille osas kostja hagile vastu vaidles, on maakohus ilma igasuguse põhjenduse ja tõendite analüüsita leidnud, et selles osas ei ole nõue tõsikindla järelduse tegemiseks piisavalt põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Hageja esitas 16.11.2015 istungil põhjaliku dokumentatsiooni arve nr 20140451 aluseks oleva teenuse osutamise kohta, lisaks andis täiendavad selgitused. Jääb arusaamatuks, mille alusel leiab kohus, et hageja kostja poolt vaidlustatud ulatuses kostjale teenust ei osutanud. Hageja on tervikuna tõendanud arve nr 20140451 aluseks olevate teenuste osutamist. Kuna maakohus ei ole asja lahendamisel lähtunud asjas esitatud asjaoludest ja tõenditest, on maakohus selgelt rikkunud menetlusõigusnorme ning seetõttu teinud ebaõige otsuse. Hagi ebaõige osalise rahuldamise tõttu on maakohus määranud ebaõigesti ka menetluskulude jaotuse. Hageja hinnangul tuleb kõik menetluskulud jätta tervikuna kostja kanda.
2. Maakohus on ebaõigesti kohaldanud

§ 174

lõiget 1 ning jätnud kohaldamata

§ 144

punkti 3, kuna jättis hageja esinduskulud 465,83 euro kindlaks määramata ning kostjalt välja mõistmata. Hageja esindaja esitas oma menetluskulude nimekirja suuliselt 16.11.2015 istungil, mis ka protokolliti. Hageja esindaja tõi esinduskuluna välja, et käesoleva tsiviilasja menetlusdokumentide koostamisele kulus kokku 6 tundi ning et see on ajakulu, mille jooksul oleks hageja saanud osutada juriidilisi teenuseid oma klientidele tunnihinnaga 65 eurot + käibemaks, s.o kokku summas 390 eurot + käibemaks. 16.11.2015 istungil toodud tsiviilasja dokumentide koostamise ajakulule 6 tundi lisandub veel asja materjalidest nähtuv kohtuistungil osalemise ajakulu 1 tund ja 10 minutit. Võttes arvesse, et hageja oleks saanud sellel ajal osutada õigusabi oma klientidele tunnihinnaga 65 euro + käibemaks, on hageja istungil osalemise menetluskulu suuruseks 75,83 euro + käibemaks.

1. Hageja põhjendas, et lepingulise esindaja kulude hüvitamist ei välista ainuüksi asjaolu, et õigustatud poole ettevõttes töötavad juristid (RKTKo 3-2-1-154-15 p 10). Juriidilise isiku 6 seaduslik esindaja võib tegutseda lepingulise esindajana, kelle esinduskulud tuleb hüvitada (RKTKm 3-2-1-62-14 p-d 13-14). Seega ei ole alust välistada volitatud esindajana tegutsenud juristi esinduskulude hüvitamist menetluskuludena. Maakohus on ebaõigesti jätnud kindlaks määramata hageja esindaja kulud kokku 465,83 eurot + käibemaks (390 + 75,83), milline kulu nähtub ka tsiviilasja materjalidest, s.o asjas esitatud menetlusdokumendid ning istungi protokoll. Hageja kinnitab, et ülaltoodud kulud on kantud käesoleva tsiviilasja raames. Hageja ei taotle menetluskuludelt käibemaksu hüvitamist, kuna hageja on käibemaksukohustuslane. Vastustaja seisukoht
2. Kostja ei vastanud tähtaegselt apellatsioonkaebusele. Kostja palub jätta tähelepanuta hageja apellatsioonimenetluse menetluskulude nimekiri. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
3. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb vaidlustatud osas

§ 657

lg 1 p 2 ja § 656 lg 1 p 5 alusel osaliselt tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise ja materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu. Kolleegium on seisukohal, et maakohus on ebaõigesti rahuldanud hagi osaliselt. Ringkonnakohtul on võimalik teha tühistatud osas asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uus otsus, millega rahuldada hagi täies ulatuses. Samuti tuleb ringkonnakohtu hinnangul muuta maakohtu määratud menetluskulude jaotust ning vastavalt sellele ka väljamõistetavate menetluskulude rahalist suurust. Lepingulise esindaja kulude väljamõistmata jätmise osas tuleb muuta maakohtu otsuse põhjendusi. Legal Services OÜ apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. 21. Vastavalt

§ 651

lg-le 1 hindab ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes vaidlustatud osas. Maakohtu otsus on vaidlustatud osas, milles maakohus jättis rahuldamata arvest nr 20140451 tuleneva põhinõude, mis seisneb hageja poolt kostjale õigusabiteenuse osutamises 55 minuti ulatuses (sh 01.07.2014 R. V. TVK vastuse osaline koostamine 15 min; 11.07.2014 TVK istungimaterjalide komplekteerimine 10 min; 23.07.2014 telefonikõne TVK sekretäriga seonduvalt TI otsuste kättesaamise kinnitustega M. R. poolt. Kiirülevaade 21.07.2014 otsusest, analüüs. Kättesaamise kinnitused. Lühiülevaade M. R.. E-kiri kliendi kontakti osas M. T-V-ile 15 min; 25.07.2014 R. V. TVK otsuste ülevaade ja täitmise info kliendile 5 min; 06.08.2014 e-kiri R. V. TVK otsuste täpsustamiseks. Vastus ja ülevaade kliendile 10 min). Samuti vaidlustab apellant maakohtu otsust menetluskulude jaotuse ja kostjalt hageja kasuks väljamõistetud menetluskulude suuruse osas. 22. Kolleegium nõustub apellatsioonkaebuses esitatud seisukohaga, et arvel nr 20140451 nimetatud 01.07.2014, 11.07.2014, 23.07.2014, 25.07.2014 ja 06.08.2014 toimingute osas on maakohtu otsus põhjendamata. Maakohus on nende toimingute osas vaid üldsõnaliselt märkinud, et selles osas ei ole nõue tõsikindla järelduse tegemiseks piisavalt põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Kolleegium maakohtu järeldusega ei nõustu ja leiab, et maakohus on rikkunud tõendite igakülgse hindamise kohustust (

§ 232

lg 1) ja kohtuotsuse põhjendamise kohustust (

§ 442lg 8).

Kolleegium on seisukohal, et ringkonnakohtul on käesoleval juhul võimalik maakohtu otsuse puudused kõrvaldada tõendite hindamise ja otsuse põhjendamise osas ning teha asja maakohtule tagasi saatmata uus otsus, millega rahuldada hagi.

1. Kolleegium märgib, et maakohus on õigesti kvalifitseerinud pooltevahelise õigussuhte, leides, et pooled on sõlminud käsunduslepingu VÕS § 619 lg 1 mõttes. Samuti on maakohus õigesti selgitanud pooltele tõendamiskoormist (tl 66). Hageja on kolleegiumi arvates täitnud 7 omapoolse tõendamiskoormise, esitades kohtule 30.05.2014 poolte vahel sõlmitud juriidilise teenuse osutamise lepingu nr 2014/4 (tl 6-17), arve nr 20140451 koos spetsifikatsiooniga (tl 20-21), samuti TVK dokumendid, millest nähtub kostja esindamine TVK-s (TVK otsus tl 31-32, volikiri tl 78-79, esialgne vastus TVK-le tl 80, kutse istungile tl 83-84), poolte kirjavahetuse (tl 85-91, 100, 107-108) ja hageja koostatud vastuse TVK-le (tl 95-98). Eeltoodud tõenditest ja hageja poolt 16.11.2015 kohtuistungil antud selgitustest (tl 111-112) saab järeldada, et hageja arve nr 20140451 on täies ulatuses põhjendatud.
2. Kolleegium on seisukohal, et arvel nr 20140451 nimetatud 01.07.2014, 11.07.2014, 23.07.2014, 25.07.2014 ja 06.08.2014 toimingud on seotud TVK-le vastuse koostamisega ja istungil osalemisega (st toimingutega, mille tegemist pidas kostja põhjendatuks). Pelgalt asjaolu, et konkreetset toimingut (nt vastuse koostamist TVK-le) on kajastatud mitmes kirjes erinevate kuupäevadega, ei anna alust eeldada, et neid toiminguid ei ole tehtud. TVK-le vastuse koostamisega (02.07.2014 toiming) on seotud 01.07.2014 toiming, mis seisnes vastuse osalises koostamises 15 minutit. Istungil osalemisega (14.07.2014 toiming) on seotud ka istungiks ettevalmistamine (11.07.2014 istungimaterjalide komplekteerimine 10 minutit). Ka ülejäänud arvel märgitud toimingute tegemine nähtub poolte kirjavahetusest, milles hageja esitas kostjale selgitusi TVK otsuse osas.
3. Kostja ei ole menetluses esitanud vastuväiteid sellele, et arves nr 20140451 nimetatud toimingud on hageja ja kostja käsunduslepingu raames hageja poolt sooritatud ja et hageja esindas kostjat TVK-s toimunud menetluses. Kostja on üksnes väitnud, et tema huvides oli ainult vastuse koostamine töövaidluskomisjonile ja esindamine TVK istungil ning et hageja on oma lepingust tulenevaid õigusi kuritarvitanud, esitades kostjale arveid suuremas summas kui kostja algselt eeldas. Samuti on kostja väitnud, et hageja on nõude aluseks olevate teenuste alla paigutanud need teenused, mis on tühised või mis ei kuulu

§ 144kohaselt kohtuväliste kulude alla ja mida ei aktsepteerita ka kohtupraktikas.

1. Kolleegium on seisukohal, et kostja poolt 19.11.2014 ja 28.04.2014 e-kirjades hagejale esitatud vastuväited, et arvel nimetatud toiminguid ei ole tehtud (tl 109-110), on paljasõnalised ja viitavad sellele, et kostja ei olnud tutvunud arvete spetsifikatsiooniga. Kolleegiumi hinnangul ei lükka kostja vastuväited ümber hageja tõendeid arvel nr 20140451 nimetatud toimingute tegemise kohta. Pooltevahelisest tähtajatust lepingust nähtuvalt leppisid pooled kokku tunnihinnas 65 eurot tunnis (lepingu punkt 6.1, tl 8) ning kostja pidi tasuma hagejale tööülesannete täitmise eest vastavalt hageja esitatud arvetele (lepingu punkt 6.2, tl 8). Pooltevahelisest kokkuleppest ei nähtu, et hageja võis nõuda kostjalt tasu ja esitada vastava arve üksnes vastuste koostamise ja istungil osalemise eest. Lisaks kolleegium selgitab, et kohtupraktikas on peetud üldjuhul põhjendatuks ja vajalikuks esindaja kuluks kohtuistungiks ettevalmistamise ja kliendiga nõupidamise kulusid. Tegemist on kulude ja toimingutega, mille tegemist õigusabi osutamisel eeldatakse, olenemata sellest, et need toimingud ei ole alati dokumentaalselt tõendatavad.
2. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud hageja nõue rahuldada täies ulatuses, s.o lisaks maakohtu väljamõistetud põhinõudele 298,78 eurole ka 71,76 eurot, kokku põhinõue 370,50 eurot. Põhinõude rahuldamise tõttu tuleb vastavas ulatuses rahuldada ka viivise nõue VÕS § 113 lg 1 (hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 80,03 eurot) ja

§ 367

alusel (viivis alates hagiavalduse esitamisest kuni täitmiseni põhinõudelt 370,50 eurolt). Viivise määr on lepingust tulenevalt 0,06% päevas võlgu olevalt summalt. Rahuldamisele kuulub vastavalt maakohtu otsusele ka sissenõudmiskulu 40 eurot, mille osas ei ole otsust vaidlustatud. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kokku 490,53 eurot ja lisanduv viivis

§ 367alusel.

8 28. Kuna kolleegium muudab maakohtu otsust, on põhjendatud vastavalt muuta ka menetluskulude jaotust (

§ 173lg 3).

Hagi täies ulatuses rahuldamise tõttu tuleb

§ 162lg 1 alusel jätta menetluskulud kostja kanda.

Vastavalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõiv 125 eurot täies ulatuses. 29. Kolleegium on seisukohal, et maakohus on õigesti jätnud kostjalt hageja kasuks välja mõistmata hageja lepingulise esindaja kulu, kuid kolleegium peab vajalikuks muuta selles osas maakohtu otsuse põhjendusi. Kolleegium leiab, et kostjalt ei tule hageja kasuks välja mõista hageja lepingulise esindaja kulusid, sest vastavalt

§ 175

lg-le 2 menetlusosalist esindava töötajaga seotud kuludest hüvitatakse üksnes sõidukulud. 30. Riigikohus on selgitanud, et kui advokaadibüroo lepinguliseks esindajaks on vandeadvokaat, kes on ühtlasi sama advokaadibüroo töötaja, kuid temaga on sõlmitud käsundusleping, mille kohaselt osutab vandeadvokaat advokaadibüroole kohtuasjas õigusteenust, siis kohaldub lepingulise esindaja kulude hüvitamisele

§ 175

lg 1 ning ei kohaldu

§ 175

lg 2, mille kohaselt hüvitatakse menetlusosalist esindava töötajaga seotud kuludest üksnes sõidukulud (RKTKm 3-2-1-184-15 p 13). Hageja on apellatsioonkaebuses viidanud, et maakohus on ebaõigesti jätnud kohaldamata

§ 144

punkti 3, mille kohaselt on menetlusosalise menetluskuluks ka menetlusosaliste saamata jäänud töötasu või muu püsiv sissetulek. Hageja on selgitanud, et tal jäi saamata kokku 465,83 euro, kuna pidi osutama juriidilist teenust iseendale oma klientide asemel. Kolleegiumi hinnangul viitab hageja põhjendus sellele, et hagejat esindanud jurist osutas hagejale õigusabi oma tööülesannete raames, mitte aga eraldi käsunduslepingu raames. Seetõttu puudub alus hageja esindaja kulude kindlaksmääramiseks hageja menetluskuludena ja kostjalt hageja kasuks väljamõistmiseks (

§ 175lg 2).

31. Kuna hageja apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt, sh haginõude osas täies ulatuses, peab kolleegium põhjendatuks jätta ka apellatsioonimenetlusega seotud menetluskulud kostja kanda (

§ 171lg 1).

Kuna maakohus on menetluskulud rahaliselt kindlaks määranud, tuleb ka ringkonnakohtul vastavalt

§ 174lg-le 3 määrata summaarselt kindlaks menetluskulud.

32. Ringkonnakohus andis pooltele tähtaja oma menetluskulude nimekirjade esitamiseks. Hageja palus kohtul kohustada kostjat hüvitama apellatsioonimenetluse kuludena riigilõivu 75 eurot ja lepingulise esindaja kulu 487,50 eurot (7 tundi 30 minutit tasumääraga 65 eurot tunnis). Kostja vaidles hageja taotlusele vastu ja leidis, et hageja esindaja ajakulu ei ole põhjendatud, lisaks ei peaks kostja hüvitama hageja esindaja kulusid. Kolleegium on seisukohal, et sarnaselt maakohtus kantud õigusabikuludega ei ole ka apellatsioonimenetluses kantud esindaja kulud

§ 175

lg 2 alusel hüvitatavad, sest hagejat on esindanud tema töötaja (vt käesoleva otsuse p 31). Seega tuleb hageja menetluskuludena apellatsioonimenetluses määrata rahaliselt kindlaks riigilõiv 75 eurot (

§ 138lg 2) ja mõista see kostjalt hageja kasuks välja.

Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/ Tiit Kollom /allkirjastatud digitaalselt/