KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Enno Loonurm Otsuse tegemise aeg ja koht 20. juuni 2016; Pärnu Haldusasja number 3-15-1432 Haldusasi M. V kaebus Tahkuranna valla kohustamiseks lõpetada Tahkuranna valla Tidreko kinnistu detailplaneeringu menetlusega viivitamine ning võtta vastu vastav haldusakt Asja läbivaatamise kuupäev Kohtuistung, 3. juuni 2016 Menetlusosalised ja nende esindajad Kaebuse esitaja – M. V, volitatud esindajad vandeadvokaat Taivo Ruus ja advokaat Sandor Elias; Vastustaja – Tahkuranna vald, volitatud esindaja vandeadvokaat Martin Triipan RESOLUTSIOON 1. Rahuldada kaebus; 2. Kohustada Tahkuranna valda jätkama detailplaneeringu menetlusega ning tegema hiljemalt 3 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest otsus detailplaneeringu vastuvõtmise või sellest keeldumise kohta; 3. Mõista Tahkuranna vallalt kaebaja menetluskulu summas 4140 eurot kasuks välja Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsuse avalikult teatavakstegemise päev on 20.06.2016. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. M. V on Tahkuranna vallas asuva Tidreko kinnistu (katastritunnus 84801:005:0326) omanik. Tidreko detailplaneeringu koostamine algatati M. V taotlusel Tahkuranna Vallavalitsuse 18.09.2007 korraldusega nr 353. Kaebusest nähtuvalt toimus 15.05.2013 Tidreko detailplaneeringu koostaja algatusel koosolek, kus planeeringu koostaja selgitas, et detailplaneeringu menetlus seisab aastaid maa-ala läbiva näiliku pinnastee kasutamise reguleerimise ja kraavile uue toimelahenduse leidmise tõttu ning tegi ettepaneku nihutada tee ja kraav merepoolse kinnistu (Marro, Maru) idapiirile. 2. Tahkuranna Vallavolikogu majandus-, eelarve- ja planeeringukomisjoni 19.08.2013 toimunud koosolekul arutati Tidreko detailplaneeringu menetlemist, kus ühtlasi selgitati, et detailplaneeringu menetlemine on peatunud maa-ala läbiva kraavi äärse tee tõttu. Viidati, et avaliku kasutusega tee rajamine ei ole põhjendatud ning otsustati detailplaneeringut edasi menetleda ja leida T. A lahendus traktoriga liikumiseks Via Baltica äärselt teelt põldude vahele (tl 19). 3. M. Vle 12.09.2013 saadetud kirjas viitas Tahkuranna Vallavalitsus, et detailplaneeringut otsustati edasi menetleda ilma avaliku kasutusega teed planeerimata. Ühtlasi küsis vallavalitsus Tidreko kinnistuomaniku seisukohta, kas algatada detailplaneering uuesti üldplaneeringut muutvana või järgida 31.05.2012 kehtestatud üldplaneeringu järgi tee planeerimise kohustust (tl 20). 4. M. V esitas 19.09.2013 teistkordselt taotluse detailplaneeringu algatamiseks, viidates, et senine detailplaneeringu menetlemine oli toimunud näilikult, erapoolikult ning omaniku huve mittearvestavalt. Maaomanik taotles detailplaneeringu „pädevat menetlust edasise venitamiseta ja parima ressursikasutusega“ (tl 21-22). 5. Tahkuranna Vallavolikogu tegi 26.09.2013 otsuse uue detailplaneeringu algatamise, lähteseisukohtade kinnitamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamise kohta Tidreko kinnistul. Nimetatud otsusega otsustas vallavolikogu, et sõlmida tuleb leping kinnistu omanikuga detailplaneeringu koostamise korraldamiseks ja koostamise rahastamiseks. Ühtlasi otsustas volikogu, et vastavalt ehitusseaduse § 13 ja Tahkuranna valla ehitusmääruse § 3 lg-le 8 tuleb vallavalitsusel sõlmida enne detailplaneeringu kehtestamise otsustamist taotlejaga notariaalne leping teede, tehnovõrkude ja rajatiste väljaehitamise kohta. Nimetatud lepinguga annaks vald ehitusseaduse §-s 13 nimetatud rajatiste ehitamise kohustuse üle arendajale ning enne nende väljaehitamist arendaja poolt vallavalitsus antud planeeringualale ühtegi ehitusluba hoonetele ei väljastaks. Ühtlasi nähti ette vallavalitsuse 08.09.2007 korralduse nr 353 kehtetuks tunnistamine (tl 23-24). 6. Tahkuranna Vallavalitsus tunnistas 08.10.2013 korraldusega nr 291 kehtetuks Tahkuranna Vallavalitsuse 08.09.2007 korralduse nr 353 „Detailplaneeringu algatamine“ (tl 28). 7. Detailplaneeringu eskiislahenduse tutvustamiseks toimus 19.12.2013 avalik koosolek (tl 29). 8. M. V esitas 02.01.2014 seisukoha eskiislahenduse avalikul koosolekul esitatud ettepanekutele. Kaebaja viitas, et sadevete probleemi lahendamiseks on vajalik tagada sadevee alaline pääs merre RMK Surju Metskonna valitsemisalas olevalt kinnistult, siis ei koguneks Maru kinnistu ja Mere kinnistu aladele liigne vesi. Kaebaja leidis, et notariaalsete lepingute sõlmimine on põhjendamatu rahaline kulutus. 9. Tahkuranna Vallavalitsus vastas 05.02.2014 kirjaga nr 7-1.3/8-1 Tidreko kinnistu omaniku seisukohale, et maa-alal on olemasolev kraav, mille kaudu juhitakse sadeveed lõunapoolsetele kinnistutele, kuid Tidreko kinnistu DP eskiislahenduses soovitakse muuta olemasolevat sadevete juhtimise olukorda ning seega tuleb lahendus kooskõlastada maaomanikega. Ühtlasi andis vallavalitsus teada, et Maru tänava rekonstrueerimine kohaliku omavalitsuse poolt ei ole tõenäoline (tl 31). 2 10. Tahkuranna Vallavalitsuses toimus 04.11.2014 istung, kus arutati Tidreko detailplaneeringu vastuvõtmist. Istungil leiti, et seletuskiri on puudustega ning vajab parandamist. Seega otsustati mitte suunata seda avalikustamisele enne seletuskirja IV ja V peatüki korrigeerimist (tl 44). 11. M. V esitas 14.04.2015 Tahkuranna Vallavalitsusele nõudekirja, milles palus: (
- a)teha vajalikud toimingud Tidreko kinnistu detailplaneeringu vastuvõtmiseks ja avalikustamisele suunamiseks; (
- b)lõpetada detailplaneeringu menetlemisega õigusvastane ja põhjendamatu viivitamine; (
- c)loobuda põhjendamatutest nõuetest seoses teede ja tehnovõrkude tasuta üleandmise; notariaalsete lepingute sõlmimise; avaliku tuletõrje veevõtukoha rajamise ja üleandmisega (tl 68). 12. Tahkuranna vald vastas kaebaja 14.04.2015 nõudekirjale 06.05.2015 vastuskirjaga nr 112.6/534-1. Vastustaja selgitas detailplaneeringule esitatud nõudmisi ja põhjendas nende vajadust. Ühtlasi märkis vald, et ei saa vastu võtta Tidreko detailplaneeringut ja suunata seda avalikustamisele, sest see ei vasta üldplaneeringus sätestatule ja Tahkuranna valla ruumilise arengu eesmärkidele. Samuti viidati sellele, et viimasel seletuskirjal puudub arendaja allkiri. Vald leidis, et Tidreko kinnistu detailplaneeringu vastuvõtmiseks oodatakse planeerija poolt koostatud ja allkirjastatud vallapoolsete parandusettepanekutega versiooni ja arendajalt allkirjastatud detailplaneeringu koostamise ja rahastamise lepingut (tl 71-72). 13. M. V esitas 05.06.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse nõudega kohustada Tahkuranna valda Tidreko kinnistu (katastriüksus nr 84801:005:0326) detailplaneeringu menetlemisega viivitamist lõpetama (tl 5-13). 14. Tallinna Halduskohtu 23.07.2015 määrusega võeti kaebus menetlusse (tl 100). 15. Tallinna Halduskohus tegi 23.09.2015 menetlusosalistele ettepaneku kompromissläbirääkimiste pidamiseks (tl 116). Menetlusosalised kompromissi ei saavutanud. 16. Tallinna Halduskohtu 20.05.2016 määrusega määrati asi läbivaatamisele kohtuistungil (tl 133). 17. Kohtuistung toimus 03.06.2016. Kohtuistungil täiendas kaebaja oma nõuet ning täpsustas, et soovib lisaks vastustaja kohustamisele lõpetada menetlusega viivitamine ka Tahkuranna kohustamist võtta vastu vastav haldusakt. KAEBUSE SISU JA TAOTLUS 18. Kaebaja leiab, et Tahkuranna Vallavalitsuse esitatud eeltingimused detailplaneeringu avalikule väljapanekule saatmiseks on õigusvastased ning sisuliselt põhjendamata. Õigusvastane on ka valla keeldumine ja viivitus detailplaneeringu vastuvõtmiseks ja/või avalikule väljapanekule saatmiseks. 19. Kaebaja arvates on rajatavate teede tasuta üleandmise nõudmine on õigusvastane. Kinnistu omanikul on kohustus oma kulul vajalik taristu rajada, mitte seda tasuta valla omandisse anda. Kaebaja möönab, et Tahkuranna valla üldplaneeringu p 2.3 ja 2.6.1 sisaldub tõepoolest detailplaneeringujärgse enam kui 2 krundiga elamuala väljaehitamise korral kohustus muu hulgas rajada juurdepääsuteed. Samas ei ole kaebaja kordagi keeldunud vajaliku taristu väljaehitamisest. Küll aga ei sisaldu ei üldplaneeringus ega üheski muus õigusaktis kohustust rajatav taristu vallale tasuta üle anda. Ka teeseadus (sh TeeS § 4) ega asjaõigusseadus (sh AÕS § 155) ei eelda, et avalikult kasutatav tee ei võiks olla muu kui avaliku võimu kandja omandis. Vallavolikogu 26.09.2013 otsuse p 4 kohaselt tuleks enne detailplaneeringu kehtestamise otsustamist taotlejaga sõlmida notariaalne 3 leping muu hulgas teede väljaehitamise kohta vastavalt Tahkuranna valla ehitusmääruse § 3 lõikele 8 ja EhS § 13. Antud juhul ei sisalda ega saagi ükski neist haldus- või õigusaktidest sisaldada kaebaja kohustust midagi vallale tasuta üle anda, võimalik on vaid sellekohase kokkuleppe sõlmimine. Seega puudub Tahkuranna vallavalitsuse vastaval nõudmisel õiguslik alus ja sisuline põhjendus ning vajadus. Kohalikul omavalitsusel ei ole planeerimismenetluse raames lubatud isiku PS § 32 tulenevat omandiõigust riivata rohkem kui seaduses expressis verbis lubatud. 20. Vastustajal puudub õigus nõuda kaebaja kulul hoidumisservituutide seadmist. Kohustused seoses ehitustegevusega tuleb kehtiva õiguse järgi sätestada planeeringus endas. Notariaalse lepingu sõlmimine ning hoidumisservituutide seadmine on kaebajale täiendav majanduslik kulu, mille kandmise nõudmiseks peaks vallal olema õiguslik alus. Ka juriidilises mõttes ei ole hoidumisservituudi kinnistusraamatusse kandmisel detailplaneeringus sätestamisest tugevamat mõju. Detailplaneeringusse kantuna kehtib rajatiste väljaehitamise kohustus igakordsele kinnisasja omanikule ning vald saab vastava kohustuse täitmist ehitus- ja kasutuslubade väljastamise ja ehitusjärelevalvega ka reguleerida. Selline järjepidevate õigusliku aluse ja sisulise vajaduseta nõudmiste esitamine on oluline kaalutlusviga ning sellel põhjusel detailplaneeringu menetlemisega viivitamine õigusvastane. 21. Vastustajal puudub õigus nõuda sadeveekraavide hooldamise reguleerimist naaberkinnistu omanikega notariaalsete lepingute kaudu. Kaebaja on põhistanud ja naaberkinnistute omanikud nõustunud, et Tidreko kinnistu detailplaneeringu realiseerimine ei mõjutaks naaberkinnistutele vee kogunemist. Notariaalsete lepingute sõlmimine ei taga sadeveeprobleemi lahendust, kuid oleks kaebaja jaoks põhjendamatu rahaline kulutus. Tidreko kinnistu detailplaneeringu lahendusega ei suurene sadevee kogused ja Maru (Marro) talu tegelik probleem sadevee osas ei ole seotud detailplaneeringu realiseerimisega. Sadevete probleemi lahendamiseks on vajalik tagada sadevee alaline pääs merre RMK Surju Metskonna valitsemisalas olevalt kinnistult, siis ei koguneks Maru kinnistu ja Mere kinnistu aladele liigne vesi. Kaebaja on seda ka selgitanud. Eraldi notariaalsete lepingute sõlmimine omanike vahel kraavide puhastamise kohustuse täiendavaks võtmiseks on aga näilik olukorra lahendamine ja seaduse sätete üle kordamine, sest leping iseseisvalt ei sunni omanikku tegutsema, selliseks aluseks saab olla nagunii ainult avaliku võimu kandja poolne akt. 22. Kaebaja arvates on valla poolt õigusvastane nõuda kavandatud tuletõrje veevõtukoha kavandamist avalikuna ning seeläbi tasuta valla ja naaberkinnistute omanike kohustusi täita. Kaebajale jääb arusaamatuks, miks peaks ta oma detailplaneeringu raames tuleohutusnõuded täitnuna hakkama tasuta valla või naaberkinnistu omanike samalaadseid kohustusi täitma, kui selle kompenseerimine ei ole kindel. Avaliku tuletõrje veevõtukoha rajamine just Tidreko kinnistule ei ole ka kinnistute paigutust arvestades mõistlik. Arvestades, et Tidreko detailplaneeringu lahendusega on tuleohutusnõuded täidetud ja seda on korduvalt kinnitanud ka Päästeamet, on õigusvastane nõuda tuletõrje veevõtukoha kavandamist avalikuna. 23. Tahkuranna vallavalitsus on detailplaneeringut menetlenud üle 7 aasta, rikkudes seejuures head haldustava ning haldus- ja planeerimismenetluse põhimõtteid. Kaebaja rõhutab, et oma niigi õigusvastaseid ja sisuliselt põhjendamata nõudmisi on Tahkuranna vallavalitsus esitanud ka ebajärjepidevalt. Sisuliselt pole üheski alates novembrist 2014 esitatud kirjas välja toodud detailplaneeringule esitatavate lisanõudmiste koondloetelu koos õiguslike ja faktiliste põhjendustega. Vallavalitsuse seisukoha järgi pole nad planeeringut isegi vastu võtnud. Detailplaneering algatati esmakordselt 18.09.2007, vahepeal muutunud üldplaneeringu tõttu uuesti 26.09.2013. Sisuliselt ei ole kahe detailplaneeringu lahendus muutunud, uuesti algatamine toimus formaalsetel põhjustel. Detailplaneeringu menetlusega viivitamine on põhjustanud olulise majandusliku ja moraalse kahju. Alates 2014. aasta novembrist esitatud nõudmised ei põhine enam ühelgi õigusaktil, vaid 4 vallavalitsuse ametniku isiklikul seisukohal. Olenemata sellest, kas lugeda menetlus alustatuks 2007. või 2013. aastal, on ka nö „uue“ detailplaneeringu menetlemine kestnud lubamatult kaua – u 20 kuud. Selle jooksul on vallavalitsus esitanud arusaamatuid, vastuolulisi, ebajärjepidevaid ja õigusvastaseid ning kaebaja huve, omandit ja finantsseisundit kahjustavaid nõudmisi. Planeeringu korraldamine kohaliku omavalitsuse poolt näilike avalike huvide kaitsmise sildi all on maaomaniku suhtes tahtlik kahju tekitamine. 24. Kohtuistungil rõhutas kaebaja, et tema sooviks on see, et võimu teostataks seaduslikul alusel. Kaebaja on teinud kõik, mis tema võimuses, kuid vastustaja ei ole loobunud ebaseaduslikest nõuetest. Lisaks täpsustas kaebaja oma nõuet ning soovis, et vastustajat kohustataks lisaks detailplaneeringu menetlemisega lõpetamisele ka vastavat haldusakti välja andma. VASTUSTAJA SEISUKOHT 25. Vastustaja ei nõustu kaebusega ja palub selle rahuldamata jätta. Vastustaja ei ole siiani temast olenematutel põhjustel saanud Tidreko detailplaneeringut vastu võtta ja avalikustamisele suunata. Kaebaja vastuväited detailplaneeringu tingimustele ei ole asjakohased ja põhjendatud. Vastustaja ei ole viivitanud ja on korduvalt väljendanud valmisolekut detailplaneeringu vastuvõtmiseks. 26. Kooskõlastamise eeldus oli Tidreko detailplaneeringu puhul täidetud. Samas ei ole vald teinud detailplaneeringu vastuvõtmise otsust, millega ta kinnitaks, et detailplaneering vastab õigusaktidele ja valla ruumilise arengu eesmärkidele. 04.11.2014 toimunud istungi arutelul selgus, et detailplaneeringu seletuskiri on puudustega. Konsensuse alusel otsustati mitte suunata detailplaneeringut avalikustamisele enne, kui seletuskirja peatükid IV ja V on korrigeeritud. Kuivõrd kaebaja ei ole aga käesoleva hetkeni vastustaja poolt seatud nõuetele vastavalt seletuskirja täiendanud, ei ole vastustaja saanud detailplaneeringut vastu võtta. 27. Vastustaja märgib, et kuivõrd kohalikul omavalitsusel on seadusest tulenev kohustus tagada teede rajamine, täidab vald oma kohustuse läbi selle, et kohustus teede reaalseks väljaehitamiseks pannakse arendajale või omanikule. Tahkuranna valla kehtiv üldplaneeringu p 2.3 sätestab, et detailplaneeringu järgse enam kui 2 krundiga elamuala väljaehitamise korral on arendajal või omanikul kohustus rajada enne hoonetele ehituslubade väljastamist juurdepääsuteed, puurkaev(
- ud)vastavad trassid, tänavavalgustus, tuletõrjevee saamise kohad ja kaugkütte torud ning –liinid. Selleks sõlmivad kohalik omavalitsus ja ala arendaja või omanik notariaalse lepingu. Kuivõrd vaidlusalune juurdepääsutee tagab juurdepääsu isegi rohkem kui kolmele kinnistule, on olemuslikult tegemist avalikult kasutatava teega. Arvestada tuleb ka sellega, et kinnistud on tulevikus ilmselt eri omanike omandis, seega on oluline, et neil kõigil säiliks igal hetkel tingimusteta juurdepääs oma kinnistule. Seetõttu soovib vastustaja juurdepääsutee avaliku teena üleandmist valla omandisse. Tahkuranna valla üldplaneeringu p 2.6.1, mille kohaselt detailplaneeringu järgse enam kui 2 krundiga elamuala ja iga äri- või tootmisala väljaehitamise korral on ala arendajal või omanikul kohustus rajada enne hoonetele ehituslubade väljastamist juurdepääsuteed, puurkaev(ud), vee- ja kanalisatsioonitrassid ja/või ühiskasutuses olevad reoveepuhastid jne. Seega on õigustatud vastustaja nõue seada ehituslubade andmise eeltingimuseks teede ja tehnovõrkude väljaehitamine. Kooskõla saavutamiseks üldplaneeringuga on vajalik selle nõude sisse kirjutamine detailplaneeringusse. Lisaks on vald soovinud avalikult kasutatava tee tasuta üleandmist. Vastavalt Tahkuranna valla kehtiva üldplaneeringu p-le 2.3.2. tuleb vähemalt kolme krundi teenindamiseks olevale/kavandatud juurdepääsuteele määrata avalik kasutus. Sama on nõutud ka Tahkuranna Vallavolikogu 26.09.2013 otsusega kinnitatud detailplaneeringu lähteseisukohtades. Tahkuranna valla ehitusmääruse § 3 lg 8 kohaselt sõlmitakse notariaalselt tõestatud leping tehnovõrkude ja –rajatiste väljaehitamise 5 tagamiseks ja vallale üleandmiseks enne detailplaneeringu kehtestamise otsustamist. Vastustaja tingimuseks detailplaneeringu vastuvõtmisel on rajatava avalikult kasutatava tee tasuta üleandmine vallale. Vald on nimetatud tingimuse esitanud kaebajale enne detailplaneeringu vastuvõtmist. Tahkuranna vald on ühtlasi viidanud 05.02.2014 kaebajale saadetud kirjas nr 7-1.3/8-1, et kohalikele omavalitsustele riigi poolt eraldatavad rahad, mis on mõeldud teede jaoks, ei ole suurenenud, mistõttu ei ole vallal vabu vahendeid. Selles olukorras ei ole võimalik vallal oma vahenditest juurdepääsuteed rekonstrueerida ning ei ole võimalik ka tee võõrandamine vallale tasu eest, kuivõrd valla eelarves ei ole sellist kulutust ette nähtud. Tidreko detailplaneeringu vastuvõtmise oluliseks eelduseks on, et kaebaja nõustub teede ja tehnovõrkude väljaehitamisega omal kulul ning avaliku kasutusega, mida saab tagada tee vallale tasuta üleandmisega. 28. Vastustaja on seisukohal, et enne detailplaneeringu kehtestamist on vajalik seada Tidreko detailplaneeringuga seoses hoidumisservituudid ehitustegevusest hoidumiseks enne teede ja tehnovõrkude väljaehitamist ning nõuetekohase avaliku kasutusega tuletõrje veevõtukoha rajamist. Juhul, kui arendaja kohaliku omavalitsusega sõlmitud lepingust tulenevat kohustust teede ja tehnovõrkude väljaehitamiseks ei täida, tuleb see lõppkokkuvõttes tagada kohalikul omavalitsusel. Vastustajal on vajalik seada tagatised, mis kindlustavad, et arendaja teed ja tehnovõrgud tõepoolest välja ehitab. Vastasel juhul saaks vastustaja endale kohustuse, mida tal ei ole võimalik täita. Vastustaja on otsustanud tagada arendajale üle antud kohustuste täitmise hoidumisservituutide seadmise teel, mis on selliste kohustuste tagamiseks õige ja praktikas kasutatav vahend. Hoidumisservituutide kasutamine tee ja tehnovõrkude väljaehitamise kohustuse tagamiseks on välja toodud ka Riigikontrolli raportis, milles ei ole leitud, et see ei oleks sobiv vahend kohustuste täitmise tagamiseks. 29. Vastustaja leiab, et detailplaneeringu koosseisus on vajalik lahendada maa-ala sadevete juhtimine. Praegusel ajal on maa-alal olemasolev kraav, mille kaudu juhitakse sadeveed lõunapoolsetele kinnistutele. Varem on kaebaja soovinud menetluse käigus muuta olemasolevat sadevete juhtimise olukorda. Kui detailplaneeringus nähakse ette, et olemasolev kraav jääb alles ning ei muudeta hetkel toimivat sadevete liikumise suunda, ei ole sadeveekraavide küsimus detailplaneeringu vastuvõtmisel eraldivõetuna probleemiks. 30. Vastustaja on teinud kaebajale ettepaneku kavandada Tidreko detailplaneeringuga kavandatud tuletõrje veevõtukoht avalikuna. Tidreko detailplaneeringuga kavandatakse neli elamumaa krunti, mida see veevõtukoht teenindama hakkab, seejuures on veevõtukoht kavandatud teemaale, mis tuleb väljaehitamise järgselt üle anda vallale. Tidreko planeeringualal peab tuletõrje veevarustus olema igal juhul tagatud. Vastustaja huvi on, et asjakohastel isikutel oleks kõigil veevõtukohale tulevikus juurdepääs. Kuivõrd tuletõrje veevõtukohta saab käsitleda antud planeeringus avaliku huvina, võib omavalitsus kaaluda selle väljaehitamise kompenseerimist mingis osas, vastavalt kokkuleppele maaomanikuga. Tuletõrje veevõtukoha väljaehitamine on Tidreko detailplaneeringu puhul vältimatu. 31. Vastustaja ei ole viivitanud detailplaneeringu menetlemisega. Kõnealune Tidreko detailplaneering on algatatud 26.09.2013, käesolevaks hetkeks on Tidreko detailplaneeringut menetletud alla kahe aasta. Eelmise, 2007. aastal alustatud Tidreko detailplaneeringu lahendust ei saa lugeda hetkel käimasoleva menetluse osaks. Pärast 04.11.2014 toimunud vallavalitsuse istungit esitati kaebajale kirjalikult selged ja konkreetsed nõudmised, mis vastustajal detailplaneeringu seletuskirjale olid ning mis korrigeerimist vajas. Kaebaja ise on järjepidevalt esitanud samu vastuargumente ning keeldunud seletuskirja vastustaja nõuetega kooskõlla viimisest ja ise venitanud menetlust vastustajale allkirjastatud lepingu tagasi saatmata jätmisel. 6 32. Kohtuistungil jäi vastustaja oma varasemate selgituste juurde ning vaidles kaebusele vastu. Vastustaja hinnangul ei ole vald õigusvastaselt viivitanud, pooltevaheline suhtlus kestis kuni kaebuse esitamiseni. On selge, et 2007. aastast ei saa viivitust arvestada. Vastustaja on selgelt öelnud, millised on nõudmised. Tingimused, kuidas tagada planeeringute täitmine, on kaebajale esitatud ning need ei ole ülemäära koormavad. Avalikud huvid vajavad kaitset ning ei tohi tekkida olukorda, et muud isikud jäävad tulevikus kuidagi kaitseta. KOHTU PÕHJENDUSED 33. Kohus, analüüsinud poolte argumente ning esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb rahuldada. Kohus põhjendab seda järgmiselt. 34. Käesolevas haldusasjas on kaebaja nõudnud Tahkuranna valla kohustamist – lõpetada Tahkuranna valla Tidereko kinnistu detailplaneeringu menetlusega viivitamine ning võtta vastu vastav haldusakt. Seega taotleb kaebaja kohustusliku ettekirjutuse tegemist viivitamise lõpetamiseks ning sellekohase haldusakti väljaandmiseks. Kuivõrd kohustamiskaebuse aluseks on haldusorgani kohustus haldusakt anda või toiming sooritada ning kaebaja õiguste rikkumine keeldumise või tegevusetusega, tuleb esmajärjekorras välja selgitada ja hinnata seda, kas vastustaja on olnud tegevusetu ning põhjendamatult detailplaneeringu menetlemisega ning vaidlusaluse küsimuse lahendamisega viivitanud. 35. Vaidlust ei ole selles, et detailplaneering peab vastuvõtmisel vastama valla ruumilise arengu eesmärkidele, seadustele ja muudele õigusaktidele (detailplaneeringu algatamise ajal kehtinud planeerimisseaduse § 18 lg 1 teine lause). Samuti ei ole vaidlust selles, et üldplaneering on planeeringute hierarhias kõrgema astme planeering, millega peab detailplaneering kui madalama astme planeering kooskõlas olema. 36. Kohtu hinnangul on vastustaja õigesti viidanud, et detailplaneeringu koostamise algatab ja selle koostamist korraldab kohalik omavalitsus. Ka kaebaja on õigesti märkinud, et detailplaneeringu menetlemine on kohaliku omavalitsuse õigus ja kohustus. Kohalik omavalitsus peab detailplaneeringu menetlemisel lähtuma kehtivast õigusest ja kui planeering vastab kohaliku omavalitsuse kaalutlusotsuse kohaselt valla või linna ruumilise arengu eesmärkidele ja kehtivale õigusele, on kohalik omavalitsus kohustatud detailplaneeringu vastu võtma ja avalikule väljapanekule suunama. Samas on kohalikul omavalitsusel detailplaneeringu menetlemisel ulatuslik kaalutlusruum. Sellest tulenevalt ei saa kohus asuda vastustaja asemele ning võtta seisukohta selles, kas detailplaneering vastab valla ruumilise arengu eesmärkidele või mitte. Küll aga saab kohus kontrollida, kas vastustaja toiminguid detailplaneeringu menetlemisel saab pidada asjakohaseks ning kas teatavat viivitust saab pidada põhjendatuks või mitte. 37. Planeerimismenetlus on spetsiifiline haldusmenetlus ning tihti pikaajaline, mistõttu selle kestel võidakse korduvalt esitada nõudeid seoses muutunud õigusaktidega ning menetluse käigus selguvate asjassepuutuvate huvidega. Planeeringu lähteülesanne ei saa ainuüksi seetõttu käsitleda ammendavalt kõiki tingimusi, millele koostatav planeering peab vastama, vaid tegemist on planeeringu koostamise lähtealustega. Samas ei tähenda planeerimismenetluse spetsiifilisus seda, et haldusakti andmine tuleks poolte omavaheliste erimeelsuste pärast kaugesse tulevikku edasi lükata. 38. Käesoleval juhul tuleb hinnata, kas vastustaja tegevus detailplaneeringu menetlemisel on käsitatav viivitusena ning kas viivitus oli kohtusse pöördumise ajal õigusvastane. Kohus ei määra käesoleva kaebuse raames otseselt kindlaks, millisest kuupäevast algas viivitus. Küll saab aga kohus 7 arvestada asjaolusid kogumis ning hinnata, kas haldusorganil oleks olnud võimalus kaebaja poolt etteheidetud ajal haldusakt vastu võtta või esinesid selleks põhjendatud takistused. Ühtlasi tuleb seejuures hinnata, kas sellist aega saab pidada mõistlikuks. 39. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et 2014. aasta esimesel kümnel kuul on suur osa detailplaneeringu menetlemisega seotud ajast kulunud erinevate ametiasutuste kooskõlastustele. Kuivõrd Maanteeamet kooskõlastas Tidreko detailplaneeringu alles 23.10.2014, ei ole põhjust pidada sellele eelnevat aega vastustajapoolseks viivituseks, kuna on ilmne, et enne nimetatud kooskõlastusi ei oleks ka vastustaja saanud detailplaneeringu menetlusaega kuidagi lühendada. Arvestades eeltoodut, poolte esitatud seisukohti ning kohtuistungil väljendatut, on vaidlus ennekõike selle üle, kas vastustaja tegevust või tegevusetust alates 2014. aasta novembri- ja detsembrikuust saab pidada õigusvastaseks viivituseks. 40. Kohus leiab, et kuivõrd alates 04.11.2014 toimunud vallavalitsuse istungist, mille raames arutati detailplaneeringu vastuvõtmist, kuni kaebuse esitamiseni ega ka käesolevaks ajaks ei ole vastustaja detailplaneeringu vastuvõtmise või sellest keeldumise otsust teinud, on kokkuvõttes tegemist siiski viivitusega, mida ei saa enam mõistlikuks pidada. Kohus on seisukohal, et kuigi formaalselt ei saa viivitust arvestada n-ö esimest detailplaneeringu algatamisest 2007. aastal, ei saa seda hilisema viivituse õiguspärasuse hindamisel ka täiesti kõrvale jätta. Kohus nõustub iseenesest vastustajaga, et planeerimismenetluses ei ole kogu kontroll kohaliku omavalitsuse käes ning kogu menetluse kiirus sõltub muu hulgas ka taotleja tegevusest. Siiski ei saa see olla õigustuseks, et pikka aega seadusega pandud kohustust (otsuse tegemist detailplaneeringu vastuvõtmise või sellest keeldumise kohta) edasi lükata. On küll usutav, et teatud olukordades on proportsionaalne ja põhjendatud anda detailplaneeringu taotlejale täiendavalt aega vastavate dokumentide täiendamiseks ning parandamiseks, kuid selline tegevus ei tohi kokkuvõttes muutuda mõlemale osapoolele ülemäära koormavaks. Pidev vaidlus vastustaja nõudmistega seotud tingimuste üle ning sellega kaasnev mahukas kirjavahetus kulutab mõlema osapoole ressursse, kuid antud juhul ei ole see vaidluse sisulisele lahendamisele oluliselt kaasa aidanud. 41. Kohustamiskaebuse lahendamisel tuleb muuhulgas hinnata, kas vastustaja tegevus, mida kohus on käsitanud viivitamisena, oli kaebuse esitamise aja seisuga õigusvastane. Menetluse sisuline seiskumine võib muutuda õigusvastaseks juba põhjusel, et puudub mõistlik põhjus haldusakti (siinjuures ei oma tähtsust, kas detailplaneeringu vastuvõtmise või sellest keeldumise otsuse) andmata jätmiseks. Haldusorgan peab astuma temast sõltuvaid samme menetlustakistuse kõrvaldamiseks. Asjas kogutud materjalidest nähtub, et vastustaja on sellised toiminguid küll teinud, kuid ainuüksi sellest ei pruugi igas olukorras piisata. Olukorras, kus osapooled tõlgendavad õigusakte erinevalt ning leiavad, et vastaspool eksib, ei saa põhjendatuks pidada vaid selgitavate või oma seisukohta õigustavate kirjade saatmist. Kohtu hinnangul ei saa välistada, et praegusel juhul oleks ka kaebaja suhtes negatiivse haldusakti andmine lõppkokkuvõttes tema õiguste kaitsele paremini kaasa aidanud ning seda lihtsustanud. See ei tähenda ka seda, et vastav menetlus ei võiks hiljem üldse enam toimuda. Nii näiteks on Riigikohtu 16.12.2008 lahendi punktis 25 haldusasjas 3-3-1-56-08 ühe detailplaneeringut puudutava vaidluse kontekstis selgitatud, et planeeringu vastuvõtmata jätmine ei välista planeerimismenetluse jätkumist, kui tegemist on kõrvaldatava puudusega. 42. Eeltoodut arvestades ning haldusasja materjale silmas pidades leiab kohus, et vastustaja on detailplaneeringu menetlemisel õigusvastaselt viivitanud, mistõttu tuleb kaebus rahuldada ja kohustada vastustajat jätkama detailplaneeringu menetluse toimingutega ning tegema hiljemalt 3 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest otsus detailplaneeringu vastuvõtmise või sellest keeldumise kohta. Eelnimetatu ei tähenda, et vastustaja peab detailplaneeringu ilmtingimata vastu võtma, kuid kaebajale on vaja selgust, millised on detailplaneeringuga seotud olemuslikud takistused. Vastustaja 8 poolt detailplaneeringu või ka käesoleva haldusasja menetluse käigus välja toodud etteheited või puudused ei asenda põhjalikult motiveeritud haldusakti, mis võimaldaks vajadusel ka efektiivsemat kohtulikku kontrolli ja sel viisil kaebaja õiguste paremat kaitset. Olukorras, kus vastustaja on põhjendamatult detailplaneeringu vastuvõtmise või sellest keeldumise otsustamisega viivitanud, ei ole kohtul vaja hinnata enam seda, kas vastustaja poolt kaebajale esitatud nõudmised (mis tekitasid poolte vahel vaidlusi ning tingisid seetõttu osaliselt ka viivituse) olid õiguspärased või mitte. Menetlusosalised püüdsid ka kompromisslahendust leida, mis jäi küll realiseerumata, kuid seda arvesse võttes, ei saa kohus praeguses menetlusetapis eeldada, et vastustaja jätab detailplaneeringu igal juhul vastu võtmata. Samuti ei saa haldusasja materjalide juurde esitatud kirjades väljendatud seisukohtadest tuletada etteulatuvalt kõiki võimaliku keeldumisega seotud kaalutlusi ning argumente. Seega ei hinda kohus käesoleva kaebuse lahendamisel vastustaja tingimuste või nõudmiste põhjendatust. Siiski peab kohus (arvestades menetluse jätkumist) vajalikuks juhtida menetlusosaliste tähelepanu asjaolule, et Tallinna Ringkonnakohtu 28.01.2016 otsusega nr 3-12-1411 on Tahkuranna Vallavolikogu 31. mai 2012. a määruse nr 11 §-ga 1 kehtestatud Tahkuranna valla üldplaneeringu seletuskirja punkti 2.3 „Teed ja tehniline infrastruktuur“ teine lõik tühistatud. Nimetatud otsuses märkis ringkonnakohus, et KOV ei saa EhS §-s 13 sätestatud kohustusest vabaneda sellisel viisil, et välistab ÜP-ga igasuguse võimaluse enda osalemiseks üldkasutatava taristu väljaehitamisel. Varem EhS §-s 13 ning praegu PlanS § 131 lg-tes 1 ja 3 sätestatud KOV kohustused on koostoimes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg-tega 1 ja 3 olemuslikult käsitatavad omavalitsuslike ülesannetena, mille täitmine on tehtud KOV-le seadusega kohustuslikuks. Samuti oli ringkonnakohus seisukohal, et vald ei saa PlanS § 8 lg 3 p 3 alusel reguleerida „maa-ala üldise kasutamis- või ehitustingimusena“ ÜP-s küsimust, kelle kohustuseks on tagada DP kohaste teede ja tehnilise infrastruktuuri väljaehitamine, sest EhS §-st 13 tuleneb üheselt, et tegemist on KOV kohustusega, mille omavalitsus saab üle anda üksnes DP koostamise taotlejaga sõlmitava kokkuleppega. 43. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Antud juhul on otsus vastustaja kahjuks. Menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kaebaja on menetluskulude nimekirja ja kuludokumendid, sealhulgas kohtuistungil osalemisega seonduvad kuludokumendid tähtaegselt esitanud. Kaebaja taotleb kokku 4140 euro suuruste õigusabikulude väljamõistmist vastustajalt. Kohtule esitatud dokumentidest nähtuvalt on kulud kantud. Vastustaja ei ole menetluskulude suurusele kui sellisele vastu vaielnud, leides, et need vastavad asja olemusele (kohtuistungi protokoll, tl 157). Arvestades vaidluse keerukust ning läbitöötamist vajavate materjalide hulka, peab kohus nimetatud menetluskulu põhjendatuks. Siinkohal võib mingil määral arvestada ka sellega, et vastustaja õigusabikulud ei ole kaebaja õigusabikuludest oluliselt erinenud ja on samas suurusjärgus. (allkirjastatud digitaalselt) Enno Loonurm Kohtunik 9