3-15-549/42

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Haldusasja number 3-15-549 Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2016, Tartu Kohtunik Maare Aloe Haldusasi Tartu linna kaebus Haridus- ja Teadusministeeriumi kohustamiseks tasuma kaebajale erakooliseaduse § 222 rakendamisel tasutud 1 845 386,60 eurot ning viivist arvestatuna 1 845 386,60 eurolt alates 31.01.2015 kuni 1 845 386,60 euro tasumise täitmiseni Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja – Tartu linn; Vastustaja – Haridus- ja Teadusministeerium Resolutsioon
2. Rahuldada Tartu linna kaebus osaliselt.
3. Kohustada vastustajat 90 päeva jooksul käesoleva kohtulahendi jõustumisest tasuma kaebajale 1 845 386,60 eurot.
4. Jätta kaebus rahuldamata viivistasu kohustamise nõude osas.
5. Mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja riigilõiv summas 15 eurot. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul selle avalikult teatavakstegemisest arvates ehk hiljemalt 21.07.2016 (k.a). Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Tartu Halduskohtusse saabus 06.03.2015 Tartu linna (edaspidi ka kaebaja) kaebus, milles palutakse: 1) kohustada Haridus- ja Teadusministeeriumi (edaspidi HTM ja ka vastustaja) tasuma Tartu linnale erakooliseaduse (edaspidi EraKS) § 222 rakendamisel tasutud 1 845 386 eurot ja 60 senti ning viivist arvestatuna 1 845 386 eurolt ja 60 sendilt alates
7. jaanuar 2015 kuni 1 845 386 euro ja 60 sendi tasumise täitmiseni võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras Tartu linna kasuks; 2) jätta Tartu linna menetluskulud (riigilõiv summas 750 eurot) Haridus- ja Teadusministeeriumi kanda.
8. Tartu Halduskohus võttis 01.04.2015 kohtumäärusega Tartu linna kaebuse menetlusse.
9. 06.05.2015 tegi Tartu Halduskohus kohtumäärusega menetlusosalistele ettepaneku kompromissi sõlmimiseks.
10. 09.07.2015 esitas HTM vastuse, milles otsustas toetada kohtus kompromissi sõlmimist kõikides eraüldhariduskoolide tegevuskulude katmises osalemisega seotud haldusasjades lähtudes haldusasjas nr 3-13-1329 jõustuvast lõpplahendist ja hüvitades kulud vastavalt kompromissile ühekorraga 90 päeva jooksul alates lõpplahendi jõustumisest haldusasjas nr 3-
11. Kompromissi korral viiviseid ei maksta.
12. 01.06.2015 ja 14.08.2015 edastas Tartu linn kohtule vastused, mille kohaselt ei pea võimalikuks sõlmida kompromissi, mis on sõltuvuses haldusasjas nr 3-13-1329 tehtavast lõpplahendist.
13. Riigikohtu halduskolleegiumi 12.01.2016 otsusega asjas nr 3-3-1-41-15 kohustati Haridus- ja Teadusministeeriumi tasuma Tallinna linnale ajavahemikul 01.01.2013 kuni 17.11.2014 EraKS § 222 rakendamisel kantud kulud 618 720 eurot. Ühtlasi jäeti muutmata Tartu Ringkonnakohtu otsus haldusasjas nr 3-13-1329 selles osas, millega jäeti läbi vaatamata viivitusintressi väljamõistmise nõue ning kohustati Haridus- ja Teadusministeeriumi tasuma Tallinna linnale ajavahemikul 01.09.2011 kuni 31.12.2012 EraKS § 222 rakendamisest tulenevad kulud 1 375 879 eurot ja 93 senti.
14. 18.01.2016 tegi Tartu Halduskohus menetlusosalistele täiendava kompromissi ettepaneku.
15. 02.02.2016 esitas Haridus- ja Teadusministeerium kohtule seisukoha, milles nõustus kompromissi ettepanekuga.
16. 19.01.2016, 02.02.2016 ja 25.02.2016 edastas Tartu linn kohtule vastused, mille kohaselt ei pea võimalikuks kompromissi sõlmimist, kuna kaebaja peaks loobuma viivisenõudest. 02.02.2016 vastuses esitab kaebaja omapoolse ettepaneku.
17. 29.03.2016 kohtumääruses palus Tartu Halduskohus vastustajal esitada kirjalik vastus kaebusele. 20.04.2016 esitas HTM vastuse kaebusele.
18. 04.05.2016 kohtumäärusega otsustas Tartu Halduskohus haldusasja lahendada kirjalikus menetluses ning andis tähtaja täiendavate dokumentide esitamiseks. Menetlusosalised täiendavaid menetlusdokumente ei esitanud. KAEBAJA VÄITED
19. 25.02.2016 kaebaja poolt kohtule saadetud seisukohtadest nähtuvalt ei ole käesoleval ajal enam vaidlust selles osas, et vastustaja on kohustatud põhiosa võlgnevuse summa 1 845 386 eurot ja 60 senti kaebajale tasuma, kuid kuni käesoleva ajani vastustaja põhiosa võlgnevust kaebajale tasunud ei ole. Kaebaja on seisukohal, et sellises olukorras, kus vastustaja on keeldunud kaebaja kulude hüvitamist sisututel ja õigusvastastel põhjustel, on põhjendatud kohaldada viivitusintressi sanktsioonina vastustaja ebamõistliku tegevuse eest. Kaebaja on seisukohal, et käesolevas asjas on võimalik viivised välja mõista riigivastutuse seaduse (edaspidi RVastS) alusel. Kaebaja leiab, et tal on õigus taotleda vastustajalt väga pika aja jooksul erakoolide tegevuskulude hüvitamisega viivitamise eest viivitusintressi RVastS § 7 lg 1 alusel koostoimes VÕS §-ga 113 ja RVastS § 7 lg-ga
20. Kahju suurus arvutatakse viivitusintressina kohustuse täitmisega viivitatud aja eest VÕS § 113 sätestatud määras. VASTUSTAJA VASTUVÄITED
21. Vastustajal ei ole hüvitamisele kuuluva summa 1 845 386,60 eurot osas vastuväiteid. Samuti on ministeerium nõus Tartu linnale hüvitama teise poole kaebuselt tasutud riigilõivust, s.o 15 eurot. Kuid vastustaja ei ole nõus Tartu linna viivisenõudega, sh ei ole ministeerium nõus kaebaja poolt 02.02.2016 tehtud ettepanekuga hüvitada Tartu linnale kompromissina viivised summas 140 000 eurot. Vastustaja on seisukohal, et nad ei ole käitunud õigusvastaselt ega ole kohustuse täitmisega viivitanud. Kuna kaebajale ei ole tekkinud täiendavat kahju ning sellest tulenevalt ei ole vastustaja arvates võimalik viivisenõuet rahuldada. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS
22. Käesolevas asjas ei ole vastustajal hüvitamisele kuuluva summa 1 845 386,60 euro osas vastuväiteid, samuti on vastustaja nõus hüvitama kaebajale kaebuselt tasutud riigilõivu summas 15 eurot.
23. Vaidlus on selles, kas viivistasu nõue alates 31.01.2015 kuni põhinõude kohase täitmiseni on põhjendatud või mitte.
24. Kohtu arvates ei ole kaebajale täiendavat kahju tekkinud ning sellest lähtuvalt on viivise nõue põhjendamatu. Vaidlusalust avalik-õiguslikku suhet reguleerivad normid ei näe vastustajale ette sellise viivitusintressi (viivise) tasumise kohustust. Juhul kui kaebaja leiab, et vastustaja on kaebaja kantud kulude tasumise viivitamisega põhjustanud kaebajale kahju, on kaebajal võimalik nõuda vastustajalt riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamist. Sellisel juhul tuleb aga tõendada kahju tekkimine ja selle suurus.
25. Riigikohus on oma 27.11.2014 lahendis kohtuasjas nr 3-3-1-66-14 leidnud, et avalikõiguslikus suhtes on võimalik viivist nõuda RVastS § 7 lg 1 alusel koostoimes VÕS §-ga 113 RVastS § 7 lg-s 4 tehtud viite kaudu ning viivist on võimalik käsitada erilaadse kahjuhüvitisena, kui on täidetud RVastS § 7 lg-s 1 sätestatud eeldused. Seega on viivise väljamõistmise eelduseks ka kahju tekkimine. Antud juhul ei ole kaebajale kahju tekkinud.
26. RVastS § 7 lg 1 sätestab, et isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Antud juhul ei ole RVastS § 7 lg-s 1 sätestatud eeldused täidetud. Esiteks ei ole vastustaja käitunud õigusvastaselt ning isegi kui vastustaja oleks käitunud õigusvastaselt, on kaebaja poolt kantud kulude hüvitamisega võimalik kahju kõrvaldada. Vastustaja on kompromisspakkumisega nõustunud hüvitama kaebaja kantud kulud lähtuvalt Riigikohtu 12.01.2016 otsuses nr 3-3-1-4115 toodud seisukohtadest. Seega on kahju kõrvaldatav raha maksmisega ning täiendavat kahju kaebajale ei esine. Seetõttu tuleb rakendada RVastS § 7 lg 1 lause lõpus toodud aluseid ehk kahju kõrvaldatakse raha maksmisega.
27. Kohus leiab, et viivise tasumise kohustust ei ole käesoleval juhul võimalik tuletada ka otse VÕS §-st 113, kuna viidatud õigusakt reguleerib eraõigusliku iseloomuga võlasuhteid. Eraüldhariduskooli ja kohaliku omavalitsuse vaheline õigussuhe, mille sisuks on kohaliku omavalitsuse kohustus osaleda erakooli tegevuskulude katmises, on aga avalik-õigusliku iseloomuga. Kohtu arvates oleks VÕS § 113 kohaldamine võimalik, kui see tuleneks mõnest avalik-õiguslikku suhet reguleerivast normist, selline norm peaks sisalduma kas avalik-õigusliku iseloomuga kohustuste täitmist reguleerivas riigivastutuse seaduses või mõnd konkreetset avalikõiguslikku suhet reguleerivas eriseaduses. Nii näiteks on Riigikohus kohtuasjas nr 3-3-1-83-10 16.12.2010 tehtud otsuses pidanud RVastS § 7 lg-le 4 tuginedes võimalikuks võlaõigusliku viivise instituudi kohaldamist avalik-õiguslikes kahju hüvitamise suhetes. Sellest ei saa aga järeldada, et VÕS § 113 oleks kohaldatav mistahes rahasumma tasumises seisneva avalikõigusliku kohutuse täitmisega viivitamise korral. Käesoleval juhul ei ole vaidluse all vastustaja poolt kaebajale kahju tekitamine, kaebaja ei ole kohtule esitanud hüvitamiskaebust, vaid kohustamiskaebuse.
28. Kohus on seisukohal, et RVastS § 6, mis reguleerib avaliku võimu kandja vastu haldusakti andmise või sooritamise nõude esitamist, ei viita võimalusele nõuda viivitusintressi tasumist. Viivise tasumise kohustus peaks tulenema aga just riigivastutuse seadusest või konkreetset avalik-õiguslikku suhet reguleerivast eriseadusest. Antud juhul vaidluse all olevat õigussuhet reguleerivad EraKS ja PGS, kuid neis ei viidata VÕS-is sätestatud viivise tasumise kohustusele, järelikult on kaebaja viivise nõue alusetu ja kohus jätab selles osas kaebuse rahuldamata.
29. Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg-tele 1 ja 2 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti ning kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldatud osaga. Kaebaja palub kaebuses jätta menetluskulud vastustaja kanda ja on riigilõivu maksmist summas 750 eurot tõendanud maksekorraldusega (II kd, tl 94). Tartu Halduskohus selgitas 18.01.2016 kohtumääruse p-s 10 riigilõivu tagastamise korda. Vastustaja on nõus Tartu linnale hüvitama riigilõivu 15 eurot. Kohus on seisukohal, et kuivõrd riigilõiv 15 eurot tulnuks kaebuselt tasuda samas summas ka siis, kui kaebaja poleks rahuldamata jäänud viivise tasumiseks kohustamise nõuet esitanud, tuleb riigilõiv 15 eurot välja mõista vastustajalt täies ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Maare Aloe kohtunik