KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Enno Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht
- juuni 2016, Pärnu Haldusasja number 3-16-1240 Haldusasi K. A (A) taotlus riigi õigusabi saamiseks RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord
- Jätta K. A 08.06.2016 riigi õigusabi saamise taotlus osas, milles maakohus selle halduskohtule edastas, rahuldamata;
- Saata käesoleva määruse ärakiri taotluse esitajale ning Rahandusministeeriumile Käesoleva määruse peale võib Tallinna Halduskohtu kaudu esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- K. A esitas 08.06.2016 Pärnu Maakohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks, milles on taotletava riigi õigusabi liikidena märgitud "isiku esindamine tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus," „isiku esindamine haldusmenetluses“, „õigusdokumendi koostamine“, "isiku esindamine halduskohtumenetluses", "isiku esindamine täitemenetluses" ning „isiku muu õigusnõustamine või muu esindamine“. Taotluse põhjendustes viitab K. A muuhulgas soovile vaidlustada Maksu- ja Tolliameti poolt nõutavat (sotsiaalmaksu avansiliste maksetega seotud) maksuvõlga ja vastu vaielda Lindorff Eesti AS poolt nõutavale võla ja viivise nõudele, kuna nõue on aegunud. Lisatud on ka riigi õigusabi taotleja majandusliku seisundi teatis, millest nähtuvalt ei suuda taotleja oma majandusliku seisundi tõttu asjatundliku õigusteenuse eest tasuda. Taotlejal vara ei ole ning pangakontod on arestitud
- aastast. Ülalpidamisel on kaks alaealist last, neist vanem raske puudega, taotleja on ka puudega lapse hooldaja.
- Pärnu Maakohus jättis 17.06.2016 määrusega K. A riigi õigusabi taotluse osas, milles see on esitatud isiku esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus ning isiku esindamiseks täitemenetluses, rahuldamata (määruse resolutsiooni p 2). Sama määrusega edastas Pärnu Maakohus K. A riigi õigusabi taotluse osas, milles taotletakse õigusabi isiku esindamiseks haldusmenetluses ja halduskohtumenetluses Tallinna Halduskohtule (määruse resolutsiooni p 1). KOHTU PÕHJENDUSED
- Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas tuleb riigi õigusabi saamise taotluse lahendamisel hinnata majandusliku seisundi kõrval ka riigi õigusabi andmisest keeldumise aluste olemasolu või nende puudumist (RÕS § 7).
- K. A esitatud riigi õigusabi taotlusest võib järeldada, et avalik-õiguslik vaidlus, mille lahendamine oleks halduskohtu pädevuses, saaks olla seotud vaid Maksu- ja Tolliameti tegevusega. Taotlusest nähtuvalt soovib K. A Maksu- ja Tolliameti poolt nõutud „võla tühistamist“. Taotleja selgitab, et tegemist on sotsiaalmaksuvõlaga, mis tekkis FIE staatuse mittelõpetamisega.
- Kohtute infosüsteemist nähtub, et K. A esitas 21.06.2016 Pärnu Maakohtu 17.06.2016 määruse peale määruskaebuse (tsiviilasi nr 2-16-8978). Määruskaebusele lisatud materjalide hulgas on ka Maksu- ja Tolliameti (MTA) 20.06.2016 otsus nr 9-1.2/1766-1, millega MTA tühistas K. A perioodil 01.01.2011 kuni 08.09.2013 määratud sotsiaalmaksu avansilised maksed summas 2967,52 eurot. Otsusest nähtub, et seda tehti K. Ai 08.06.2016 taotluse ning taotleja poolt esitatud täiendavate tõendite (tuludeklaratsioonid, pangakonto väljatrükk) alusel. MTA 20.06.2016 otsusest nr 91.2/1766-1 saab järeldada, et käesolevaks ajaks on taotleja haldusorganiga iseseisvalt suheldes saavutanud temale soodsa lahenduse. Lähtuvalt eeltoodust ja praegu teadaoleva informatsiooni pinnalt võib asuda seisukohale, et vajadust haldus- või halduskohtumenetluse algatamiseks ei esine. Seetõttu ei ole ka riigi õigusabi taotluse rahuldamine põhjendatud. Eelnevalt nimetatud asjaolusid arvestades ning lähtuvalt RÕS § 7 lg 1 p-st 2 jätab kohus riigi õigusabi nimetatud osas andmata, kuna halduskohtu pädevusse kuuluvates küsimustes ei saa taotlejal olla õigust, mille kaitsmiseks ta õigusabi taotleb. Aga isegi juhul, kui tuleks asuda seisukohale, et kaebaja õigusi on kuidagi rikutud ning kaebaja soovib jätkuvalt enda esindamist nii haldusmenetluses kui ka halduskohtumenetluses, tuleks riigi õigusabi taotlus RÕS § 7 lg 1 p-i 1 alusel praeguses menetlusjärgus rahuldamata jätta. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt tuleb riigi õigusabi andmisest keelduda, kui riigi õigusabi taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Asja materjalidest nähtub, et taotleja on haldusmenetluse raames suutnud edukalt oma õiguste eest seista (MTA 20.06.2016 otsus oli sisuliselt 08.06.2016 taotluse rahuldamine), mistõttu on ilmne, et täiendavalt ta selles osas riigi õigusabi ei vaja. Ka ei ole põhjust arvata, et taotleja ei suudaks vajaduse korral halduskohtule MTA otsuste või tegevuse peale vähemalt üldsõnalist kaebust esitada. Samas nähtuks taolisest esialgsest kaebusest eeldatavalt siiski vaidluse põhiolemus ja kaebuse menetlusse võtmise järgselt ka teise protsessiosalise (esialgne) seisukoht. Samas ei mineta kaebaja sellega vastustaja positsiooni selgumise järgselt ning vajaduse korral siiski riigi õigusabi taotleda. Lähtuvalt eeltoodust jääb maakohtu kaudu edastatud K. Ai 08.06.2016 riigi õigusabi saamise taotlus rahuldamata.
- Käesoleva määruse ärakiri saadetakse tulenevalt HKMS § 110 lõikest 2 ja § 119 lõikest 1 ka Rahandusministeeriumile. (allkirjastatud digitaalselt) Enno Loonurm Kohtunik 2
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.