Obsah (5)

§ 100§ 52§ 97§ 101§ 102

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Marge Tamme Otsuse tegemise aeg ja koht 20. juuni 2016.a, Valga kohtumaja, lihtmenetlus Tsiviilasi K.V., K.V. ja J.V. hagiavaldus V.V. va

§ 100lg 4).

1. K.V. elatis tuleb kanda hiljemalt kalendrikuu, mille eest elatis tasumisele kuulub,
2. kuupäevaks K.V. arveldusarvele nr EExxxxxxxxxxxxxxxxxx, selgituseks märkida „K.V. elatisraha“.
3. K.V. elatis tuleb kanda hiljemalt kalendrikuu, mille eest elatis tasumisele kuulub,
4. kuupäevaks K.V. arveldusarvele nr EExxxxxxxxxxxxxxxxxx, selgituseks märkida „K.V. elatisraha“.
5. J.V. elatis tuleb kanda hiljemalt kalendrikuu, mille eest elatis tasumisele kuulub,
6. kuupäevaks K.V. arveldusarvele nr EExxxxxxxxxxxxxxxxxx, selgituseks märkida „J.V. elatisraha“.
7. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
8. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
9. Jätta kõik menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Apellatsioonkaebuse esitamine Pooled võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). ASJAOLUD 19.02.2016.a esitasid K.V., K.V. ja J.V. enda seadusliku esindaja kaudu hagiavalduse V.V. vastu elatise nõudes. Avalduse kohaselt on G.V. ja V.V. abielust sündinud kolm last, keda G.V. kasvatab üksinda. Hagejad paluvad mõista välja igakuiselt elatis igale lapsele alates 01.03.2016.a kuni lapse täisealiseks saamiseni miinimumsummas ehk 215 eurot kuus iga lapse kohta. 29.02.2016.a määrusega võttis Tartu Maakohus hagi menetlusse. 28.03.2016.a esitas kostja vastuse hagiavaldusele. Vastuse kohaselt on hagiavaldus koostatud ebakorrektselt, kulutuste kalkulatsioon ei vasta tõele, kulutused on liialdatud. Kostja on panustanud laste kasvatamisse, sh materiaalselt ja mittemateriaalselt ning hagejate seaduslik esindaja rikub

§ 52lg 1 sätestatud kohustust.

Samuti märkis kostja, et tema eeldatav sissetulek hakkab olema netos 400 eurot kuus (2,65 eurot tund) ning ta on saanud ka toimetulekutoetust, et tasuda kulutused elamispinnale ja oma toidule. Seega järeldas kohus, et kostja tugineb asjaolule, et tal ei ole võimalik täita kolmele lapsele ülalpidamiskohustust miinimumsummas, ehk siis 215 eurot kuus iga lapse kohta. 30.03.2016.a määrusega kohustas kohus kostjat esitama kohtule tõendeid – pangakonto(de) viimase 6 (kuue) kuu väljavõtted ja tõendid varalise seisundi kohta (kas omab kinnisvara, sõidukeid, muud vara). 13.04.2016.a määrusega rahuldas kohus G.V. elatisabi taotlemiseks esitatud hagi tagamise avalduse ning kohustas kostjat tasuma laste ülalpidamiseks elatist igale lapsele eraldi seaduses sätestatud minimaalse igakuise elatusraha (so. ühele lapsele 215 eurot kuus, mis teeb kolmele lapsele 645 eurot kuus) ulatuses. KOHTU SEISUKOHT Perekonnaseaduse (

) § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). Ülalpidamiskohustust ei mõjuta muudatused hooldusõiguses.

§ 97

p 1 kohaselt ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps.

§ 100

lõike 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Sama sätte lõike 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused (

§ 101lg 2).

Vaidlust ei ole selles, et hagejad ja kostja elavad eraldi. Lapse vajaduste kaitseks on seadusandja näinud

§ 101

lõikes 1 ette lapsele määratud elatise miinimumsuuruseks pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ühes kuus, milleks on alates 01.01.2016.a 215 eurot. Elatisnõude määramisel tuleb lähtuda miinimummääras kehtivatest normidest, millest tulenevalt ei pea elatisenõuet ega selle nõude esitamise eelduseks olevaid lapse vajadusi, mis ei ületa seaduses sätestatud miinimummäära põhjendama ega tõendama.

§ 102

lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sama sätte lõige 2 sätestab, et vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. 09.06.2016.a kohtuistungil, mis toimus kostja osavõtuta, ilmnes, et kostja oli läinud tööle uude töökohta, tema sissetulek ei ole teada. Tõenditest nähtuvalt on kostjal mitu võlga. Hagejate seaduslik esindaja tõdes, et kostja sissetulekud on eeldatavasti väiksed ning kostja ei saa igale lapsele eraldi miinimumsummas elatist maksta, kuna kostjal on vaja tasuda ka enda kulutused elamispinnale ja toidule ning samuti tasuda võlad. Hagejate seaduslik esindaja tegi seetõttu ettepaneku tasuda kostjal iga lapse kohta kuus 120 eurot, mis jääb alla

§ 101lg 1 sätestatud määra.

Reeglina elatise alla miinimummäära vähendamine on võimalik vaid väga erandlikel juhtudel, seaduses sätestatud eelduste esinemise korral. Selleks, et elatist saaks alla miinimummäära vähendada, tuleb kostjal esile tuua ja tõendada, et kostja ei ole muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma oma alaealistele lastele ülalpidamist, kahjustamata seejuures enda tavalist ülalpidamist (

§ 102lg 1).

Selliste üldiste eelduste rakendamine alaealiste laste elatise alla miinimummäära väljamõistmiseks on võimalik üksnes juhul, kui vanema vara hulka kuuluvate vahendite ülalpidamiskohustuse täitmise eesmärgil kasutamine elatise miinimummääras väljamõistmist ei taga (

§ 102

lg 2 lause 2) ja kui esineb oluline põhjus, milleks saab seaduse kohaselt olla eelkõige vanema töövõimetus või asjaolu, et vanemal on veel mõni laps, kes elatise miinimummääras väljamõistmise korral osutuks majanduslikult vähemkindlustatuks, kui elatist saav laps (

§ 102lg 2 lause 3).

Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-118-12 märkinud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Eeltoodust tulenevalt tuleb ka alla minimaalmäära nõutava elatise nõude lahendamiseks kohtul hinnata lapse tegelikke vajadusi ja mõlema vanema varanduslikku seisundit ja võimalusi sissetulekut saada. Hagejate seadusliku esindaja sissetulek on 250 eurot kuus, millele lisandub riigitoetus 200 eurot, sealjuures kasvatab ta 3 alaealist last üksinda. Elatisabi ei ole hagejate seaduslik esindaja kohtumenetluse ajal saanud. Kostja on varasemalt saanud toimetulekutoetust Valga Linnavalitsuselt, et tasuda kulutused elamispinnale ja toidule, samuti on kostjal võlgasid. Seetõttu ei ole kostja võimeline tasuma lastele elatist miinimumsummas. Kohtu hinnangul ei ole siiski põhjendatud jätta kostja alaealisi lapsi täielikult ilma isapoolse ülalpidamiseta. Seega tuginedes eeltoodule, mõistab kohus kostjalt hagejate kasuks välja elatise 120 euro ulatuses iga lapse kohta alates 01.03.2016.a kuni lapse täisealiseks saamiseni. MENETLUSKULUD TsMS § 173 lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lõige 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 162 lõike 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Kuna elatise hagi on riigilõivuvaba ja hagejal menetluskulusid tekkinud ei ole, jätab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramata. /allkirjastatud digitaalselt/ Marge Tamme Kohtunik