KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 31. mail 2016 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-14-6902 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk Merike Erisalu, tõlk Riina Palmi Kohtuasi Viru Vangla materjalid Aleksandr Kondratevi tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 31.05.2016 avalikul videokohtuistungil Süüdimõistetu Aleksandr Kondratev, isikukood 38206132228, xxx Kaitsja Vandeadvokaadi vanemabi Andres Veski RESOLUTSIOON Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , määras: Jätta Aleksandr Kondratev vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Rahuldada kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Andres Veski taotlus ja määrata tema poolt Aleksandr Kondratevile osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest 169,92 eurot (s.h kohtulikus menetluses osalemise eest 141,60 eurot, käibemaks 28,32 eurot). Välja mõista Aleksandr Kondratevilt riigituludesse menetluskulud 169,92 eurot kaitsjatasu kohtulikus menetluses osutatud õigusabi eest. KrMS § 180 lg 3 alusel Aleksandr Kondratevile menetluskulude summa kokku 169,92 eurot maksmine 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele: SEB pangas nr EE351010052031000004 Swedbank nr EE502200221014193355 Nordea pangas nr EE401700017002872300 Danske Bank nr EE873300333499990003 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99914700016307 ning selgitus „Aleksandr Kondratev 1-14-6902 kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 1
(5)Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 17.05.2016 Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Aleksandr Kondratevi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Viru Maakohtu 25.09.2014 otsusega tunnistati Aleksandr Kondratev süüdi KarS § 404 järgi ja karistati teda vangistusega 8 kuud. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati uue kuriteo eest mõistetud karistust Viru Maakohtu 11.02.2013 otsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja ärakandmisele kuuluvaks mõisteti karistuseks 5 aastat 8 kuud vangistust. Karistuse kandmise algusajaks loeti 08.08.
- Kohtuotsus jõustus 11.10.
- Karistuse kandmise algus 08.08.2012 ja lõpp 08.04.
- Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 18.05.
- Kinnipidamisasutusest Aleksandr Kondratevi kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on 21.04.2016 seisuga 99 kehtivat distsiplinaarkaristust peamiselt vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele mitteallumise eest. Vanglakaristust kannab neljandat korda. Süüdimõistetu on kinnipidamisasutuses töötanud koristajana, läbinud riigikeele A 1 ja A 2 tasemete kursused. Lisaks on talle antud psühholoogilist nõustamist. Enne vangistust puudus kindel eluase, vabanemisjärgse elukoha aadress xxx. Tegemist on Aleksandr Kondratevi õe mehele kuuluva kolmetoalise korteriga, kus praegu elab kinnipeetava õde. Kuivõrd korteri omanikult nõusolekut Aleksandr Kondratevi elama asumiseks talle kuuluvasse korterisse ei saanud saada, lubab Aleksandr Kondratevi õde kinnipeetaval elada samas korteris ja garanteerib talle täieliku ülalpidamise määramata aja vältel. Isikul on 8 klassi haridus, xxx jäi lõpetamata. Isik pole vabaduses kunagi töötanud. Järelmaksuga võetud asjad jäid maksmata. Vabanemisel garanteeritud töökoht puudub. Sugulasteks on Aleksandr Kondratevil üksnes õde, kellega on head suhted ning ta on valmis osutama vennale igakülgset abi. Narkootikumidest sõltuvust ei ole tal diagnoositud ning seoses narkootikumidega ei ole kunagi ravil viibinud, kuivõrd ükskord vanglas tarbis ta amfetamiini. Enamus toime pandud Aleksandr Kondratevi kuriteod olid tahtlikud ning vägivalla kasutamisega teiste isikute suhtes. Praeguse vangistuse ajal pani isik toime uue kuriteo – süütamise ning samuti on ta süstemaatiline distsipliinirikkuja. Võib käituda impulsiivselt ning kordab sageli sama viga, kasutades probleemide lahendamiseks vägivalda. Viru Vangla ei toeta Aleksandr Kondratevi tingimisi ennetähtaegset vabanemist. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt kinnipeetavale lähedasteks isikuteks on õde, kellel on vennaga head suhted. Vabanemisjärgselt on õde valmis kinnipeetavat toetama ja osutama vennale igakülgset abi. Aleksandr Kondratevi vabanemisel on tal olemas elukoht, kus elab tema õde koos alaealise lapsega. Õde garanteerib Aleksandr Kondratevile elamise (elukoha) samas korteris. Vabanedes kindel töökoht puudub. Kinnipeetava probleemid on seotud sellega, et tal peaaegu puuduvad suhted seadusekuulekate isikutega, praktiliselt kogu tema suhtlusring on kriminaalse taustaga, ta ei ole mõjutatav, pigem ise võib teisi mõjutada. Samuti on tema elustiiliks kriminaalne käitumine, mis põhineb kuuendat korda kriminaalkorras karistamisel. Kuritegude toimepanemiseks on korduvalt kasutanud vägivalda ja relva. Tekitas kambris tulekahju, millega on põhjustatud oht teiste isikute elule ja tervisele. Iga kord on karistuseks reaalset vangistust kohaldatud. Samuti vaatamata sellele, et isikul ei ole mingit sõltuvust diagnoositud ja ravil ta ei ole viibinud, on kuritahtliku huligaansus toime pannud alkoholijoobes ning vangistuse ajal 2005.a tarvitas ta amfetamiini, mille eest on ta kriminaalkorras karistatud KarS § 331 alusel. 2
(5)Prokuröri arvamuse kohaselt nõustub prokuratuur kinnipeetava kohta Viru Vangla poolt 21.04.2016 koostatud iseloomustuses toodud seisukohtadega, ega toeta samuti Aleksandr Kondratevi ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Prokuratuur märkis seda, et kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud kuuel korral ning vanglakaristust kannab ta neljandat korda. Viimase kuriteo pani kinnipeetav toime vangistuses. Kuna Aleksandr Kondratev kannab liitkaristust mh vägivaldse varavastase kuriteo toimepanemise eest tema ennetähtaegse vabastamise korral saaks kannatanute ühiskonna õiglustunne tugevalt riivata. Prokuratuur rõhutab, et arvestades korduvalt vägivaldse kuriteo (relvastatud röövimine) toimepanemist on Aleksandr Kondratevi puhul olemas arvestatav uue kuriteo toimepanemise oht. Seega Aleksandr Kondratev kõrgohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas) ning ohtlik vangidele ja ametnikele (risk vanglas). Kinnipeetava Aleksandr Kondratevil on 99 kehtivat distsiplinaarkaristust ning on ta süstemaatiline distsipliinirikkuja. Kinnipeetav ei suuda isegi vangistuses olles ühiskonnas kehtestatud reegleid järgida. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, oleks tema ennetähtaegse vabastamise korral ühiskonna heaolu ohustatud. Arvestades süüdimõistetu kriminaalset minevikku puudub prokuratuuril veendumus, et järele jääva rohkem kui 1-aastase ja 9-kuise katseaja jooksul suudaks ta kriminaalhoolduse nõudeid täita. Eeltoodu alusel ei toeta prokuratuur Aleksandr Kondratevi tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Aleksandr Kondratev selgitas kohtuistungil, et ta on valmis järgida kõik kriminaalhooldusele kaasnevaid nõudeid. Kaitsja toetab isiku ennetähtaegset vabastamist. Isikul on lähedaste toetus ja vabaduses leiab ta endale töökoha. Kriminaalhoolduse abil võib uute kuritegude toimepanemise riske vähendada. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu, tema kaitsja ja arvestades prokuröri kirjalikku arvamust, leiab, et Aleksandr Kondratev tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud. KarS § 76 lg 4 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu omab algharidust, 9.klass jäi lõpetamata. Tal ei ole enne kinnipidamist kunagi töötanud ega vabaduses viibides tööd ka otsinud. Vangistuse ajal töötas ta koristajana. Karistusregistri andmetel on süüdimõistetut karistatud kuuel korral ja käesoleval hetkel on tal 6 kehtivat kriminaalkaristust. Isik on karistatud erinevate kuritegude eest, sealhulgas ka relvastatud röövimise, huligaansuse ja karistuse täitmise vastaste süüteo ees. Vangistuses viibib neljandat korda. Osad kuriteod on toime pandud vangistuse jooksul. Käesoleval hetkel kannab süüdimõistetu karistust selle eest, et tema 24xxx süütas põlema Viru Vangla poolt vangistuses viibimise ajaks temale väljastatud poroloonmadratsi maksumusega 21,77 eurot, padja maksumusega 2,46 eurot, teki maksumusega 7,82 eurot ja voodilina maksumusega 5,01 eurot, tekitades sel moel kambris nr 7157 tulekahju, mis seadis ohtu teiste hoones viibivate isikute elu ja tervise. Oma teoga tekitas A. Kondratev Viru Vanglale varalise kahju kogusummas 601,84 eurot ja xxx-le kogusummas 563,33 eurot. Seega Aleksandr Kondratev, süüdates võõra asja, kui sellega on tekitatud oht inimese elule või tervisele, pani toime süütamise ehk KarS § 404 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 3
(5)Isikule mõisteti karistuseks 8 kuud ning KarS § 65 lg 2 alusel suurendati uue kuriteo eest mõistetud karistust Viru Maakohtu 11.02.2013 otsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 5 aastat 8 kuud vangistust. Seega ei ole kohtu jaoks usutav, et isik hakkaks vabaduses õiguskuulekalt elama. Samas tuleb negatiivseks lugeda, et Aleksandr Kondratevil on vanglas kehtivad distsiplinaarkaristused. Ta on süstemaatiline vangla eeskirjade ja distsipliini rikkuja. Ta on korduvalt distsiplinaarkorras karistatud vangla vara suhtes mitte heaperemeheliku suhtumise eest, keelatud esemete valdamise mitte ettenähtud ajal ruumides viibimise eest ja vanglaametniku korralduse eiramise eest. Ta on vangistuse karistuse kandmise kestel kaks korda kriminaalkorras karistatud, nimelt kinnipeetava poolt narkootilise aine arsti ettekirjutuseta tarvitamise ja vangla asjade süütamise eest, millega on põhjustatud oht inimese elule või tervisele. Kohus hindab neid kui asjaolusid, et vangistus ei mõju talle mingil määral distsiplineerivalt ning kohus ei ole veendunud, et vabaduses viibimine osutab Aleksandr Kondratevi käitumisele paremat mõju. Peale vabanemist puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht. Ta ei ole kuskil varem töötanud, mis loomulikult tõstab kuriteo toimepanemisele riski. Elukoht on Aleksandr Kondratevil olemas ning antud korteris elav kinnipeetava õde andis küll loa korterisse elama asumiseks, kuid korteri omanikult ei ole sellele nõusolekut siiani saanud ja kohus puudub veendumus, kas tulevikus jääb selline olukord või ei. Vaatamata süüdimõistetu alkoholi ja narkootikume kuritarvitamise puudumisele, on ta karistatud narkootikumide tarvitamise eest, seda enam kinnipidamisasutuses, mis eriti näitab tema suhtumist parandamise teele. Kinnipeetaval ei ole kehtivat isikut tõendavat dokumenti. Samas ei ole dokumendi puudumine otsene takistus isiku ennetähtaegseks vabastamiseks, kuivõrd tal on võimalik oma isikut tõendada ka kinnipidamisõiendiga. Kohus arvestab nimetatud asjaolusid, mis teatud määral suurendavad need uue kuriteo toimepanemise riske. Arvestades süüdimõistetu poolt toimepandud kuriteo asjaolusid ja suhtumist vangistuse karistuse täitmise suhtes ning käitumist vabaduses, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Kohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk oleks madal või väheoluline. Kuna isik on korduvalt kriminaalkorras karistatud, sealhulgas ka I astme kuritegude eest, leiab kohus, et lühiajaline vabaduses viibimine ei osuta isikule piisavat mõju ja oleks ebaotstarbekas. Isegi kinnipidamises viibimine ei suuda teda õiguskuulekale käitumisele suunata. Seega oleks kergemeelne arvata, et varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistanud ja vangla eeskirju rikkunud isik hakkaks nüüd vabaduses uut, seadusekuulekat elu, alustama. Kohus rõhutab, et kõigepealt võtab kohus arvesse isiku toimepandud kuriteo asjaolusid nagu näeb ette KarS § 76 lg 4. Kohus osutab tähelepanu asjaolule, et vabaduses viibides süüdimõistetu käitumine oli väga ohtlik. Isegi kinnipidamiskohas ta pani kuriteo toime, millega on tekitatud oht inimese elule või tervisele. Samuti ei ole isik lühikesel ajal vabaduses viibides kasutanud võimalust käituda korralikult ega ole teinud mingeid reaalseid jõupingutusi oma elustiili muutmiseks, näiteks elukutse saamiseks, põhikooli lõpetamiseks ja töökoha leidmiseks. Vastupidi - vabaduses olles jätkas isik kuritegude toimepanemist. See näitab, et Aleksandr Kondratev ei ole huvitatud töötamisest ja enesearendamisest ning oma käitumisharjumuste muutmisest, mis võimaldaks tal edaspidi seadusekuulekalt elada. See fakt tugevdab kohtu veendumust selles, et süüdimõistetu võib vabaduses toime panna uue kuriteo. Sellise isiku ennetähtaegne vabastamine peab olema selge erand. Süüdimõistetu puhul selliseid erandlikke asjaolusid kohus ei näe. Seda enam halb käitumine vanglas näitab seda, et kinnipeetava käitumise parandamise eesmärgini ei ole 4
(5)siiani jõutud ja pigem otstarbekam on jätkata isiku karistuse kandmist vanglas, et selliste eesmärkide saavutamiseks. Samas tuleb positiivseks tuleb lugeda, et Aleksandr Kondratev on läbinud eesti keele koolituse ja töötanud vanglas koristajana. Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kohus on seisukohal, et karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on muuhulgas näidata ühiskonnale, et kuritegelik käitumine toimepanemine ei ole aktsepteeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub reaalses vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 08.04.2018, s.o pisut vähem kui 2 aasta pärast. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu tuleb tal jätkata karistuse kandmist vangistuses. Kohtul puudub veendumus, et isik suudaks kuritegelikust käitumisest hoiduda. Aleksandr Kondratevi puhul esinesid samad asjaolud ka enne vangistusse sattumist, kuid sellegipoolest jätkas ta kuritegelikku eluviisi ja isegi vanglas ning ilmutas ükskõiksust eelneva karistuse kandmise täitmise vastu. See tähendab, et olenemata võimalustest elada stabiilset ja õiguskuulekat elu, ei ole isik sellest huvitatud. Kinnipeetav on töötu, ilma elukutseta ning haridusteta isik, tal on järelmaksud maksmata, mida neidki peab kohus üheks riskifaktoriks uue kuriteo toimepanemise tõenäosuse hindamisel. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Seda argumenti toetab ka asjaolu, et nii on teiste inimeste elu ja tervis paremini kaitstud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu Aleksandr Kondratevi temale Viru Maakohtu 25.09.2014 kohtuotsustega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik 5
(5)