1-08-366/46

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai 2016, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-08-366 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Mati Kartau, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. aprilli 2016 määrus süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise valve alla vabastamata jätmise kohta Süüdimõistetu Sergei Romanov (isikukood 37409103724), määruskaebus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik RESOLUTSIOON
4. Tartu Maakohtu
5. aprilli 2016 määrus jätta muutmata. Määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Harju Maakohtu 12.02.2008 otsusega tunnistati Sergei Romanov süüdi KarS § 331 järgi ja talle mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati seda karistust S. Romanovile Narva Linnakohtu 29.09.2004 otsusega kriminaalasjas nr 1-188/04 kriminaalkoodeksi (KrK) § 15 lg 2 - § 115 lg 2 p 4 ja KarS § 114 p 1 järgi mõistetud liitkaristuse ärakandmata osa, s.o 15 aasta 9 kuu ja 21 päeva vangistuse võrra, ning kohtuotsuste kogumis mõisteti temale liitkaristuseks 16 aastat 3 kuud 21 päeva vangistust alates 12.02.
7. S. Romanovi karistusaeg lõpeks 02.06.
9. Tartu Maakohtu 21.04.2016 määrusega jäeti S. Romanov tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise valve alla vabastamata. Kohus pidas otsustuse tegemisel oluliseks järgmisi asjaolusid. 2.1 Vangistuse ajal on S. Romanov omandanud elektriku kutse, 16.06.2010-07.01.2011 töötas ta OÜ-s Star Invest, 2015/16 töötas ta majandusabitöölisena. Ehkki S. Romanov on rikkunud vangistust reguleerivaid norme, ei ole viimasel ajal peetud vajalikuks teda distsiplinaarkorras karistada ning seega tal kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei ole. Vanglateenistuse ametnikega suheldes ei ole kinnipeetaval probleeme täheldatud. Seega võib S. Romanovi käitumist vangistuses pidada üldjoontes rahuldavaks. 2.2 Vabaduses oleks kinnipeetaval kindel elukoht, tal on ka kokkulepe kindla töökoha osas ning tal on ka tugiisik, kes lisaks eluaseme võimaldamisele on lubanud S. Romanovit toetada ka moraalselt. 2.3 Samas on S. Romanovit kriminaalkorras karistatud juba kolmel korral. Seejuures oli viimane kuritegu toime pandud ajal, mil isik kandis vangistust. Samuti kannab ta liitkaristust vägistamise katse eest, millega kaasnes raske kehavigastuse tekitamine ning piinaval ja julmal viisil toime pandud tapmise eest. Narva Linnakohtu 29.09.2004 otsusest nähtuvalt seisnes S. Romanovi poolt piinaval ja julmal viisil sooritatud tapmine järgnevas. S. Romanov peksis kannatanut, kes oli ühtlasi ka tema elukaaslane, nii rusikate, jalgade, noa kui ka naelaga kepiga. Sellise tegevusega tekitas ta kannatanule hulgaliselt kehavigastusi, st aju-koljutrauma ning torke- ja lõikehaavad. Pärast peksmist ja vigastuste tekitamist surus S. Romanov kannatanu kaela sõrmedega kokku, mille tagajärjel kannatanu suri. 2.4 Eelnevast lähtuvalt leidis kohtunik, et S. Romanovit ei ole võimalik praegu veel ennetähtaegselt vanglast vabastada. Kinnipeetavat on korduvalt karistatud kriminaalkorras, sh kahe raske esimese astme kuriteo eest. Seejuures oli tema toimepandud tapmine jõhker ning ebainimlik. S. Romanovi ära kantud karistusaeg on seda arvestades ebaproportsionaalselt väike. Tema vangistusest vabastamine käesoleval ajal oleks vastuolus õiguskorra kaitsmise huvide ning ühiskonna üldise õiglustundega. Lisaks ei ole kinnipeetav oma süüd tunnistanud. Seetõttu ei ole ta pidanud vajalikuks seniajani läbida ka kuriteopõhiseid sotsiaalprogramme. Praegu on ta andnud neis osalemiseks nõusoleku, kuid need on planeeritud alles
10. ja
11. aastasse. Järelikult ei ole S. Romanov veel tegelenud oma kuritegeliku käitumise ning selleni viinud põhjuste ja probleemide analüüsimisega. Seega ei ole välistatud, et ta vabanedes kuritegude toimepanemist jätkab. 2.5 Maakohtu hinnangul S. Romanovi viited enda halvale tervislikule seisundile tema tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamist kaasa ei too. S. Romanov saab vajalikku arstiabi ka kinnipidamisasutuse meditsiiniosakonnas.
12. Tartu Maakohtu määruse vaidlustas S. Romanov, soovides lahendi tühistamist ja enda tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise valve alla vabastamist. Seejuures ei vaidle S. Romanov vastu ei maakohtu poolt tuvastatud asjaoludele ega nende pinnalt tehtud järeldustele, vaid põhjendab oma taotlust halva terviseseisundiga, s.o järgmiste väidetega. 3.1 S. Romanov nimetab kõigepealt ära teda vaevavad tervisehädad ning lisab, et kannatab valude käes ööpäevaringselt, kusjuures valu intensiivsus varieerub raskesti talutava ja väljakannatamatu vahel. Magada saab ta parimal juhul mõne tunni haaval, kuid tihti veedab ta mitu ööpäeva täiesti magamata. Samuti ei saa ta istuda. Sel põhjusel ei ole ta osalenud üheski rehabilitatsiooniprogrammis. 3.2 S. Romanov märgib veel, et vangla talle mingisugustki ravi ei võimalda, välja arvatud ibuprofeeni tabletid, kuid abi on neist vähe. Seetõttu kujutab elu temale vahetpidamatut piina. Ta vajab operatsiooni, kuid vanglas seda ei tehta ega leita ka raha tema opereerimiseks väljaspool vangistusasutust. S. Romanov soovibki vabaneda eelkõige selleks, et lasta teha hädavajalik seljaoperatsioon ning pääseda valudest. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
13. Tartu Ringkonnakohus leiab, et kaevatav kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebus jääb tagajärjetuks. Seejuures nõustub kriminaalkolleegium maakohtu argumentatsiooniga, mida juhinduvalt KrMS § 342 lg 3 p-st 1 ei pea otstarbekaks korrata ning vastab seega vaid edasikaebuse argumentidele. 2 2
14. Apellatsioonikohus asub seisukohale, et määruskaebuses tehtud rõhuasetus S. Romanovi halvale tervislikule olukorrale tema tingimisi enne tähtaega vanglast elektroonilise valve alla vabastamist kaasa ei too. Siinjuures peab kõigepealt märkima, et vangistusseaduse §-de 52 ja 53 kohaselt tagatakse kinnipeetavale vajalik arstiabi ka vanglas ning samuti suunatakse ta vajadusel ravile väljapoole vangistusasutust asjakohase eriarstiabi osutaja juurde. Ringkonnakohtul puudub alus arvata, et S. Romanovile kinnipidamisasutuses vajalikku meditsiinilist abi ei osutata. Teiseks peab toonitama, et kinnipeetava ennetähtaegse karistusest kandmisest vabastamiseks tema haiguse tõttu on ette nähtud eraldi menetluskord. Nimelt sätestab KrMS § 425 lg 1, et kui süüdimõistetu on karistuse kandmise ajal parandamatult raskesti haigestunud, teeb karistuse täitmise asukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik karistust täitva asutuse juhi esildise ja arstliku komisjoni otsuse alusel KarS § 79 kohaselt määruse süüdimõistetu edasisest karistuse kandmisest vabastamise kohta. Siinjuures tuleb aga tähele panna sedagi, et isegi siis on tegemist kohtu kaalutlusotsustusega, mille juures peab lisaks haiguse iseloomule arvestama ka kuriteo asjaolusid ja süüdlase isikut. Kriminaaltoimiku materjalidest tulenevalt käesoleval juhul arstliku komisjoni vastavat otsust ei esine, s.o S. Romanovi puhul ei ole täheldatud tervisest tulenevaid takistusi, mis seaksid kahtluse alla tema poolt vanglakaristuse kandmise jätkumise.
15. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ Aarne Sarjas 3 /allkiri/ Mati Kartau 3 /allkiri/ Tiit Lõhmus