← Eesti

3-16-94/9

Obsah (4)§ 184§ 182§ 116§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kaupo Kruusvee Otsuse tegemise aeg ja koht 22.06.2016, Tallinn Haldusasja number 3-16-94 Haldusasi MTÜ Eneseabi Keskus kaebus Eesti

) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (

§ 184

). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 182lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (

§ 116lg 6).

3-16-94 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Eesti Töötukassa (hankija) kuulutas 15.12.2015 välja lihtsustatud korras tellitava teenuse „Tööharjutus psüühilise erivajadusega klientidele Lääne-Virumaal“ hanke nr 7-2/15/198 (viitenumber 169854), millele esitasid pakkumuse Kogu OÜ, MTÜ Mesilind ja MTÜ Eneseabi Keskus.
  2. Eesti Töötukassa jättis 12.01.2016 otsusega kvalifitseerimata pakkujad MTÜ Mesilind ja MTÜ Eneseabi Keskus. Hankija jättis MTÜ Eneseabi Keskus kvalifitseerimata põhjusel, et pakkuja ei esitanud hankedokumentide (HD) p-s 5.6 nõutud tööharjutuse vastutavate juhendajate töökogemuse vormikohaseid andmeid ega ka muid andmeid, millest nähtuks tööharjutuse vastutavate juhendajate töökogemus. Sama otsusega kvalifitseeriti, tunnistati vastavaks ja edukaks Kogu OÜ pakkumus (tl 168).
  3. MTÜ Eneseabi Keskus esitas 13.01.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus kõrvaldada tekkinud õigusvastased tagajärjed, tuvastada haldusakti või toimingu tühisus ning määrata õiglane hüvitis kohu äranägemisel. Kaebuse kohaselt on kaebus vajalik tulemuste ülevaatamiseks ja pakkuja kvalifitseerimiseks, kuna MTÜ Eneseabi Keskus on jäänud õigusvastaselt ilma võimalusest osaleda hankes võrdselt kvalifitseeritud pakkujaga. Lisaks taotles MTÜ Eneseabi Keskus esialgset õiguskaitset.
  4. Tallinna Halduskohus tagastas 15.01.2016 määrusega MTÜ Eneseabi Keskus kaebuse ning jättis MTÜ Eneseabi Keskus esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.
  5. MTÜ Eneseabi Keskus esitas 19.01.2016 määruskaebuse halduskohtu 15.01.2016 määruse osaliseks või täielikuks tühistamiseks. MTÜ Eneseabi Keskus hinnangul ei tulnud tulenevalt tööturuteenuste ja -toetuste seaduse (TTTS) § 13 lg-test 1 ja 3 ning halduskoostöö seaduse (HKTS) § 13 lg-test 1 ja 4 enne kohtusse pöördumist läbida vaidlustusmenetlust riigihangete vaidlustuskomisjonis (VAKO). Samuti tõi kaebaja välja, et 14.01.2016 sõlmiti hankeleping Eesti Töötukassa ja Kogu OÜ vahel ning seetõttu on igal juhul välistatud VAKO-sse pöördumise võimalus. Kaebuse eesmärgiks on vaidlustada Eesti Töötukassa otsust.
  6. Tallinna Halduskohus rahuldas 22.01.2016 määrusega MTÜ Eneseabi Keskus määruskaebuse, tühistas halduskohtu 15.01.2016 määruse, jättis MTÜ Eneseabi Keskus kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse käiguta ning andis MTÜ-le Eneseabi Keskus tähtaja kaebuse eesmärgi ja nõuete täpsustamiseks, esialgse õiguskaitse taotluse põhistamiseks ning esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõivu tasumiseks.
  7. MTÜ Eneseabi Keskus esitas vastusena määrusele selgitused 25.01.
  9. Halduskohus jättis 01.02.2016 määrusega MTÜ Eneseabi Keskus kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse teistkordselt käiguta ning andis tähtaja kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse täiendavaks selgitamiseks.
  10. MTÜ Eneseabi Keskus esitas täiendavad selgitused 05.02.
  12. Tallinna Halduskohus jättis 02.03.2016 määrusega MTÜ Eneseabi Keskus esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata ning võttis kaebuse menetlusse nõudega Eesti Töötukassa vastu kahju hüvitamiseks summas 11 464,20 eurot.
  13. Eesti Töötukassa esitas vastuse kaebusele 01.04.2016, paludes jätta MTÜ Eneseabi Keskus kaebus rahuldamata.
  14. MTÜ Eneseabi Keskus esitas 23.05.2016 seisukohad vastustaja vastuse kohta. 2

(10)3-16-94
  1. Eesti Töötukassa esitas 25.05.2016 täiendava seisukoha ning 08.06.2016 vastuväited MTÜ Eneseabi Keskus 23.05.2016 seisukohtadele. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
  2. MTÜ Eneseabi Keskus kaebuse põhjendused: 1) Eesti Töötukassa poolt olid kõnealuses hankes esitatud pakkumuse koostamiseks eksitavad dokumendid, mistõttu pakkuja (MTÜ Eneseabi Keskus) jäi kvalifitseerimata. HD p 5.6 kohaselt peab olema tööharjutusel vähemalt kaks vastutavat juhendajat, kellest ühel peab olema kõrgharidus sotsiaaltöö alal (HD p 5.6.1) ja teisel muu kõrgharidus ja vähemalt 1-aastane töökogemus psüühilise erivajadusega inimestega töötamisel ajavahemikul
  3. a kuni pakkumuste esitamise tähtajani (HD p 5.6.2). MTÜ Eneseabi Keskus esitas 04.01.2016 pakkumuses kolm juhendajat: K. A., K. N. ja S. S.. Kõigil eelpool nimetatud juhendajatel on omandatud sotsiaaltöö kõrgharidus. Kahel juhendajal (K. A.l ja K. N.l) on olemas antud sihtgrupiga töötamise kogemus alates
  4. a, kuid pakkuja ei tõendanud juhendajate kogemust, kuna HD lisa 5 (andmed HD p 5.6.2 täitmise kohta) oli vaja HD lisas 5 toodud selgituse kohaselt esitada vaid vajadusel ja juhul, kui juhendajatel ei ole sotsiaaltöö alast kõrgharidust. Seetõttu jäid nii HD kui ka lisa 5 ebaselgeks ning lisa 5 esitamata. MTÜ Eneseabi Keskus tutvus hankega, koostas dokumente ja esitas need 04.01.2016 õhtul, mistõttu ei olnud võimalik täiendavaid küsimusi hankijale esitada (pakkumste esitamise tähtaeg lõppes 05.01.2016 kell 11.00). Kogemused on näidanud, et hankija selgitab või vastab pakkujate päringutele eriigihangete registris üks ühele hankedokumendist väljavõtteid tehes ja selgitus jääb tihti ebaselgeks. Hangetele pakkumuste koostamiseks peaksid HD ja nõuded olema kõigile osapooltele arusaadavalt vormistatud. Tööturuteenus “Tööharjutus psüühilise erivajadustega klientidele Lääne-Virumaal” on uus teenus, mistõttu on inimlik, et HD-s, täitmise nõuetes ja täitmisel võib ilmneda segadust tekitavaid asjaolusid. Ka MTÜ Mesilind jäeti samadel alustel kvalifitseerimata, mis kinnitab, et HD ja nende täitmise nõuded olid eksitava sisuga ja kaheti mõistetavad ning antud olukorras tuleks neid tõlgendada pakkuja kasuks). Juhendajate K. N. ja K. Ale kvalifikatsioon ning kogemused antud sihtrgupiga olid ka varasemates hangetes Eesti Töötukassale esitatud ja teada. Koostöö Eesti Töötukassaga erinevate teenuste osutamiseks on alates oktoobrist
  5. a. Kõiki hankeid vaadatakse ja hinnatakse eraldi nende dokumentide põhjal, mis on esitatud, kuid kogemused näitavad ka seda, et Eesti Töötukassal on olemas andmebaas, mille alusel nad kontrollivad juhendaja valmisolekut alustada teenusega. 2) MTÜ Eneseabi Keskus püüdis tekkinud olukorda lahendada ka Eesti Töötukassaga otse suheldes, kuid Eesti Töötukassa ei olnud valmis koostööks. Peale MTÜ Eneseabi Keskuse esitatud selgituse palumist ja kaebuse esitamist halduskohtule on Eesti Töötukassa teinud korrektuure HD arusaadavuses ja täpsemates nõuetes. Täiendatud dokumendid on selgelt mõistetavad. 3) Õigusvastase kvalifitseerimata jätmise tuvastamisega soovib MTÜ Eneseabi Keskus esitada kahju hüvitamise nõude, mis on otseselt seotud pakkumuse vaidlustamisega seonduvate kuludega (kohtukulud, tööjõukulu). MTÜ Eneseabi Keskus taotleb hankelepinguga tekitatud kahju õiglast hüvitamist kohtu äranägemisel aga mitte alla 30% hankelepingu kogumaksumusest. Hankija sõlmis 14.01.2016 hankelepingu oluliselt kallima pakkujaga (Kogu OÜ kogumaksumus 41 850 eurot, MTÜ Eneseabi Keskus kogumaksumus 38 214 eurot). Riigihangete seaduse (RHS) § 3 lg 1 kohaselt peab hankija rahalisi vahendeid kasutama 3
(10)3-16-94 säästlikult ja otstarbekalt. Kaebajal oli olemas teenuse osutamiseks valmisolek, tehnilised- ja töövahendid ning kokkulepped teenuse osutamise ruumi ja juhendajatega. Tekitatud kahju seisneb saamata jäänud tulus (võlaõigusseaduse (VÕS) § 128 lg 4), kuna kaebaja on kaotanud võimaluse hankemenetluse jätkamiseks, hanke võitmiseks, hankelepingu sõlmimiseks ja seega ka tulu saamiseks. Hankemenetluse jätkamise korral oleks hankeleping sõlmitud kaebajaga, kuna kaebaja poolt pakutav teenuse hind oli Kogu OÜ poolt pakutavast teenuse hinnast madalam. HD p 7.1 alusel sõlmib hankija hankelepingu(
  1. d)madalaima päeva hinna alusel. Kui hankija oleks esitanud korrektse, mitte eksitava sisuga HD, oleks pakkuja MTÜ Eneseabi Keskus olnud kvalifitseeritud kuna MTÜ Eneseabi Keskuse juhendajatel K. N.l, K. A.l ja S. S.l on olemas kõrgharidus sotsiaaltöös ning K. N.l ja K. A.l on olemas töötamise kogemus psüühilise erivajadusega klientidega. 4) Hankeleping Kogu OÜ-ga sõlmiti 14.01.2016, mistõttu MTÜ-lt Eneseabi Keskus võeti võimalus hankemenetluse otsus vaidlustada (RHS § 29 lg 3 p 1) ning otsuse läbivaatamise ja tühistamise korral teenust pakkuda. 15. Eesti Töötukassa vastuväited: 1) Kaebaja kahjunõude puhul ei ole täidetud RVastS § 1 lg-s 1, § 2 lg-s 1 ja § 7 lg-s 1 kehtestatud eeldused. 2) Esmalt on vajalik tuvastada, kas kaebaja pakkumuse kvalifitseerimata jätmine oli õiguspärane või mitte. Pakkumuse koostamisel tuli pakkujatel juhinduda HD-s sätestatust. Kui pakkuja ei vasta kvalifitseerimistingimustele, jäetakse pakkuja kvalifitseerimata ning ta ei osale edaspidises hankes. Kaebaja on pakkumuses esitanud kolm tööharjutuse vastutavat juhendajat, mis tulenevalt HD p-st 5.6.2 on lubatud. Kõik vastutavad juhendajad vastavad HD p-le 5.6.1, st neil on kõrgharidus sotsiaaltöö alal. Kaebaja ei esitanud andmeid vastutava(
  2. te)juhendaja(
  3. te)töökogemuse kohta, kellel oleks muu kõrgharidus. Seetõttu pole täidetud HD p-s 5.6.2 nõutud tingimus. Vastavalt HD p-le 5.2: küsib hankija erandkorras dokumendid järele üksnes juhul, kui hankes on üks pakkuja. Kuna hankes oli kolm pakkumust, siis ei saanud vastustaja küsida puuduolevaid dokumente tagantjärele. Kuivõrd kaebaja neid ei esitanud ja need ei olnud avalikes andmekogudes vastustajale kättesaadavad, siis on põhjendatult jäetud kaebaja kvalifitseerimata. Ka Euroopa Kohtu praktikas on leitud, et kui HD näevad dokumentide või andmete esitamisel ette tingimuse, et nende puudumise korral taotleja või pakkuja kõrvaldatakse hankemenetlusest, siis ei tule küsida täiendavalt dokumente (kohtuasjas C-336/12). Samas on ka varsemalt Euroopa Kohtu praktikas leitud, et hankija peab rangelt kinni pidama enda poolt kindlaks määratud tingimustest (kohtuasi C-496/99). 3) Ekslik on kaebaja seisukoht, et HD p-s 5.6.2 nõutud andmed tuleb esitada vaid juhul, kui tööharjutuse vastutaval juhendajal ei ole kõrgharidust sotsiaaltöö erialal. Kuivõrd HD p-s 5.6.2 on nõue, et teisel tööharjutuse vastutaval juhendajal peab olema muu kõrgharidus ja HD-s nõutav 1-aastane töökogemus, siis tuleb esitada muu kõrgharidusega isiku töökogemust tõendavad andmed igal juhul HD lisas 5, sest teisel vastutaval juhendajal peab olema muu kõrgharidus kui kõrgharidus sotsiaaltöö alal. Vastupidise tõlgenduse korral puuduks HD lisal 5 mõte. 4
(10)3-16-94 4) Kaebaja väide, et HD p-s 5.6 toodud nõuded on sisult eksitavad, on põhistamata ja paljasõnaline. Kui kaebajale jäänuks HD-s sätestatud tingimused arusaamatuks või tal tekkinuks kahtlus tingimuste tõlgendamise üle, saanuks ta vastustajalt täiendavalt küsida. Ühtlasi on see subjektiivne hinnang, kas konkreetne HD-s sätestatud tingimus on piisavalt selgelt ja üheselt määratletud. Asjaolu, et kaebaja vormistas pakkumuse päev enne pakkumuste esitamise tähtaega ning seetõttu ei jõudnud vastustajalt HD sätestatud kavlifitseerimistingimusi täpsustada, oli kaebaja enda risk. Pakkuja OÜ Kogu on tingimustest üheselt aru saanud ning tunnistatud vastavaks ja edukaks. Eksitavad võiksid hanketingimused olla üksnes siis, kui ükski pakkuja ei oleks kvalifitseerunud põhjusel, et nad ei ole esitanud andmeid vastutava juhendaja töökogemuse kohta. 5) Kaebaja esitatud väljavõtted teistes hankemenetluses antud vastustaja vastustest ei seostu käesoleva vaidlusega ja pole seega asjakohased. Samuti ei saaks vastustaja anda enne eduka pakkuja väljakuulutamist hinnanguid selle kohta, kas üks või teine juhendaja kvalifitseeruks. Selline tegevus seaks kahtluse alla kogu hankemenetluse õiguspärasuse. Asjaolu, et kaebaja on korduvalt osalenud samade juhendajatega teistel riigihangetel, ei tähenda, et samad juhendajad kvalifitseeruksid ka vaidlusaluses hankes. Igal hankel on siiski erinevad hanketingimused. 6) Arusaamatud on kaebaja väited, et vastustaja ei ole olnud koostöövalmis. Vastustaja on igati selgitanud kaebajale kvalifitseerimata jätmise põhjuseid ning selgitanud hankelepingu sõlmimise erisusi ja vaidlustamise võimalusi. 7) Kaebaja viited teisele HD-le, eesmärgiga näidata, et vastustaja on teinud korrektuure oma HD tingimustes, ei ole asjakohased ega seostu käesoleva vaidlusega. Tegemist on olemuselt erinevate tööturuteenustega, mistõttu on teenuste eesmärgid ning vajadused teenuse läbiviimiseks täiesti erinevad. 8) Kaebust saamata jäänud tulu hüvitamiseks ei oleks võimalik rahuldada ka juhul, kui vastustaja oleks jäetud õigusvastaselt kvalifitseerimata ehk asjas oleks tuvastatud põhjuslik seos kahju ja vastustaja õigusvastase tegevuse (kaebaja õigusvastaselt kvalifitseerimata jätmise) vahel. Kohtupraktikas on saamata jäänud tulu hüvitamise küsimuses lähtutud normi kaitse-eesmärgi teooriast. Selle kohaselt ei kuulu kahju hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. Menetluslikke õigusi sätestavad normid saavad üldjuhul olla suunatud üksnes negatiivse kahju ehk usalduskahju ärahoidmisele. Kaebaja saaks nõuda üksnes pakkumuse ettevalmistamise ja hankemenetluses osalemisega seotud mõistlike kulude hüvitamist ning seda juhul, kui pakkuja tõendab, et hankija rikkus riigihanke läbiviimist reguleerivaid sätteid, ilma milleta oleks temaga hankelepingu sõlmimine olnud tõenäoline (RHS § 115). RVastS on üldseaduseks RHS suhtes, mis piirab riigihankemenetluses pakkujale tekitatud võimaliku kahju väljamõistmist. Ei ole mõeldav, et hankija peaks lisaks HD täitmise kuludele maksma välja ka teistele pakkujatele, kellega lepingut ei sõlmitud, nende loodetava marginaali. Sellisel viisil muutuks asja ostmine hankija jaoks oluliselt kallimaks võrreldes muu majanduskäibega ning tekitaks konkurentsimoonutusi, kus isikud, kes ei ole reaalselt töid teostanud, võiksid oma 5
(10)3-16-94 kasumit saada üksnes hankemenetluses osalemise tõttu. Erinevalt kaebajast on vastustaja hinnangul pigem kirjeldatud olukord vastuolus RHS § 3 lg 1 mõttega. 9) Kaebaja nõue saamata jäänud tulu väljamõistmiseks on pigem hüpoteetiline, kui reaalselt saavutatav. Saamata jäänud tulu nõue oleks tõenäolisem lepingulise kohustuse rikkumise korral. Käesoleval juhul puudub vastustaja ja kaebaja vahel lepinguline suhe. Kaebaja pole tõendanud, et rikkumise tagajärjel jäi temaga hankeleping sõlmimata ega ka seda, et rikkumine põhjustas kahju, mis seisneb saamata jäänud tulus summas 11 464,20 eurot. Kaebaja pakkumuse vastavust ei ole hinnatud, kuivõrd kaebaja pakkumus jäeti kvalifitseerimata, mistõttu ei saaks pelgalt väite alusel, et kaebaja pakkumus oli madalaima hinnaga, teha järeldust, et kaebaja pakkumus oleks olnud hankemenetluse järgmistes etappides ka vastav ja edukas. Kaebaja andmeid vastutavate juhendajate töökogemuse kohta hankemenetluses ei esitanud, mistõttu ei oma need käesoleval hetkel tähendust. Riigihanke läbiviimist reguleerivatest normidest ei tulene pakkujale subjektiivset õigust nõuda, et temaga sõlmitaks hankeleping. Kuivõrd ükski norm sellist õigust ei anna, ei saa ka nõuda selle normi rikkumisest tekkinud kahju, mis seisneb lepingu mittesõlmimises. Sama mõtte võtab kokku Riigikohus lahendis nr 3-3-1-66-
  1. Seetõttu ei kuulu kaebaja väidetav saamata jäänud tulu hüvitamisele. 10) Kaebajale tekitatud kahju saamata jäänud tulu näol on ka paljasõnaline ning tõendamata. Kaebaja on kaebuses väitnud, et talle on tekkinud kahju 30% ulatuses hankelepingu kogumaksumusest, kuid puuduvad põhjendused ja tõendid kahju suuruse kujunemise kohta. Kaebaja on kirjeldanud erinevaid tegevuskulusid ruumide rendile (2700 eurot), toitlustusele (3600 eurot) jne, kuid selgusetuks jääb jätkuvalt nende summade kujunemine. KOHTU PÕHJENDUSED
  2. Õiguslikult on riigihange avalik-õiguslike normidega reguleeritud lepingueelsete läbirääkimiste vorm (RHS § 1, § 3, § 10). Avalike ülesannete täitmisel rikutud õiguste kaitse ja taastamise ning tekitatud kahju hüvitamise alused ja korra (riigivastutuse) sätestab RVastS (RVastS § 1 lg 1). RVastS-i tuleb seega pidada kahju hüvitamise üldregulatsiooniks riigihankemenetluses. RHS on RVastS suhtes eriregulatsiooniks. Kahju hüvitamist riigihankemenetluses reguleerib RHS § 117 lg 3, mis sätestab, et pärast hankelepingu sõlmimist võib kahju hüvitamise taotluse esitada VAKO-le taotleja või pakkuja, kellega jäi hankeleping sõlmimata hankija õigusvastase otsuse, toimingu või RHS § 117 lg 2 p-des 1-7 nimetatud dokumendi tõttu. RHS § 129 lg 1 sätestab, et riigihanke korraldamisel, samuti hankelepingu sõlmimisega või muutmisega hankija poolt tekitatud kahju hüvitamiseks võib esitada taotluse hankijale RVastS-s sätestatud korras, taotluse VAKO-le RHS-s sätestatud korras või kaebuse halduskohtule. RVastS § 7 lg 4 sätestab, et kui seadusega pole sätestatud teisiti ja see pole vastuolus avalikõiguslike suhete olemusega, kohaldatakse avaliku võimu teostamisel tekitatud kahju hüvitamisel lisaks RVastS-le ka eraõiguse kahju hüvitamise sätteid. Lisaks eeltoodule peab siseriiklik hankemenetlust puudutav kahju hüvitamise regulatsioon vastama Euroopa Ühenduste Nõukogu direktiivi 89/665 eesmärkidele, st olema kooskõlas Euroopa Liidu õigusest tuleneva võrdväärsuse ja tõhususe põhimõttega ning vastama Euroopa Kohtu praktikas välja kujundatud seisukohtadele. 6
(10)3-16-94
  1. Eeltoodud õiguslikust raamistikust tulenevalt peavad hankemenetluses tekitud kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks olema täidetud vähemalt järgmised eeldused: 1) nõude esitamise õiguse olemasolu (kahju hüvitamise taotluse esitamine pärast hankelepingu sõlmimist taotleja või pakkuja poolt, kellega jäi hankeleping sõlmimata); 2) riigihankeõiguse rikkumine (hankija tegevuse või otsuse õigusvastasus); 3) kahju tekkimine nõude esitajal; 4) põhjuslik seos rikkumise ja kahjuliku tagajärje (hankelepingu sõlmimata jäämise) vahel. Lisaks peab arvestama seadusest tulenevate kahju hüvitamise piirangutega. Nii ei kuulu võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg-st 2 tulenevalt (RVastS § 7 lg 4 kaudu) kahju hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis.
  2. Pakkumuste esitamise tähtaeg hankes nr 7-2/15/198 oli 05.01.
  3. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja esitas pakkumuse tähtaegselt. Hankija teavitas kaebajat 12.01.2016 e-kirjaga otsusest kvalifitseerida pakkuja Kogu OÜ, mitte kvalifitseerida pakkujad MTÜ Mesilind ja MTÜ Eneseabi Keskus ning tunnistada vastavaks ja edukaks Kogu OÜ pakkumus. Kaebaja esitas nimetatud otsuse peale kaebuse halduskohtule 13.01.
  4. Hankija sõlmis Kogu OÜ-ga hankelepingu 14.01.
  5. Kaebaja täpsustas enda nõuet 25.01.2016 ja 05.02.2016 ning kohus võttis 02.03.2016 määrusega kaebuse menetlusse kahju hüvitamise nõudega summas 11 464,20 eurot (30% pakkumuse maksumusest). Kohus leiab eeltoodu pinnalt, et kaebaja vastab RHS § 117 lg-st 3 tulenevatele tingimustele osas, mis puudutavad nõude esitamise õigust.
  6. Järgnevalt tuleb hinnata, kas kaebaja kvalifitseerimata jätmine on toimunud õiguspäraselt (kas on toimunud riigihankeõiguse rikkumine hankija poolt). Vaidlus seisneb poolte vahel selles, kuidas tõlgendada koostoimes HD p 5.6 ja HD lisa
  7. 19.
  8. HD p 5.5 kohaselt peab pakkujal olema võimalus kasutada pakkumuse tegemisel kahte tööharjutuse vastutavat juhendajat. HD p 5.6 kohaselt on tööharjutuse läbiviijateks kaks tööharjutuse vastutavat juhendajat, kellel peab olema: 5.6.
  9. ühel tööharjutuse vastutaval juhendajal kõrgharidus sotsiaaltöö alal; 5.6.
  10. teisel tööharjutuse vastutaval juhendajal muu kõrgharidus ja vähemalt 1-aastane töökogemus psüühilise erivajadusega inimestega töötamisel ajavahemikul 2013.a. kuni pakkumuste esitamise tähtajani. Pakkuja võib kvalifitseerimise dokumentides esitada ka kaks või enam tööharjutuse vastutavat juhendajat kes vastavad mõlemale kvalifitseerimise tingimusele (HD p 5.6.1 ja 5.6.2). Töökogemus mitmes valdkonnas summeeritakse. Töökogemuste ajalise kattumise puhul arvestatakse kattuvaid kogemusi ühekordselt. Pakkuja esitab koopia kõrgharidust tõendavast dokumendist ning vajadusel tööharjutuse vastutava juhendaja töökogemuse vormikohased andmed (hankedokumentide lisa 5). Kui diplom on välja antud välisriigis, siis tuleb pakkumusele lisada Sihtasutuse Archimedes struktuuriüksus Eesti ENIC/NARIC Keskuse hinnang haridust tõendavale dokumendile. NSV Liidu territooriumil enne 20.08.1991 omandatud kvalifikatsiooni kohta, mille vastavus on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 06.06.2005 määrusega nr 120, ei pea Eesti ENIC/NARIC Keskuse hinnangut esitama. HD lisa 5 „Andmed hankedokumentide punktide 5.6.2 täitmise kohta“ sisaldab järgmist selgitust: „Hankedokumentide punktis 5.6.2 nõutud vastutavate juhendaja(te) kogemus (esitada, kui tööharjutuse vastutaval juhendajal ei ole kõrgharidust sotsiaaltöö alal)“. 7
(10)3-16-94 19.
  1. Eeltoodud HD p-dest tuleneb, et pakkujal peab olema võimalus kasutada vähemalt kahte tööharjutuse vastutavat juhendajat, kellest ühel (või mõlemal) peab olema kõrgharidus sotsiaaltöö alal ja teisel (või mõlemal) muu kõrgharidus ja vähemalt 1-aastane töökogemus psüühilise erivajadusega inimestega töötamisel ajavahemikul
  2. a kuni 05.01.
  3. HD tingimused ei anna kohtu hinnangul mõistlikku alust järelduseks, et kui juhendajal on nii kõrgharidus sotsiaaltöö alal, kui ka muu kõrgharidus, siis ei vaja tõendamist / pakkumuses esiletoomist HD p-s 5.6.2 nõutud töökogemus. Sotsiaaltöö alane kõrgharidus (p 5.6.1 tingimuse täitmine) ei ole samastatav konkreetse ajavahemiku töökogemusega spetsiifilise abivajajate rühma osas (p 5.6.2 teine tingimus). HD p 5.6 sisaldab küll sõna „vajadusel“, kuid töökogemuse esiletoomise vajadus sõltubki kohtu hinnangul sellest, kas tegemist on p 5.6.1 nõuetele vastava juhendajaga või p 5.6.2 nõutele vastava juhendajaga (töökogemus on vajalik välja tuua üksnes p 5.6.2 nõuete täitmiseks esitatava juhendaja osas). HD lisas 5 sisalduvat selgitust tuleb kohtu hinnangul mõista viisil, et lisa 5 tuleb täita HD p 5.6.2 nõuete täitmiseks ning lisa 5 ei ole vajalik täita HD p 5.6.1 nõuete täitmiseks. Kohus möönab, et HD lisas 5 sisalduv selgitus (eelkõige sulgudes olev osa) on mõnevõrra mitmetimõistetav, samas tuleb juhul, kui HD lisa on võimalik mõista mitmeti, lähtude tõlgendusest, mis on enam kooskõlas HD tingimustega. HD tingimused ei anna alust järelduseks, et HD p-s 5.6.2 sisalduv teine tingimus (töökogemus) ei pea teatud tingimustel olema üldse pakkumuses välja toodud. 19.
  4. Mitmetimõistetavust ei ole HD puhul võimalik absoluutselt välistada ja seetõttu näebki RHS § 56 lg 1 ette, et igal hankemenetluses osaleval isikul ja huvitatud isikul, kellel on vastaval hetkel võimalus selles hankemenetluses osaleda, on õigus saada selgitusi või täiendavat teavet hanketeate ja HD kohta ning pakkumuse esitamise ettepaneku kohta. Vaidlusaluses hankes ei ole kaebaja ega üksi kolmas isik teadaolevalt selgitusi või täiendavat teavet hankijalt küsinud. Kaebaja on küll selgitanud, et tutvus hankega, koostas dokumente ja esitas need pakkumuste esitamise tähtaja eelõhtul (04.01.2016), samas ei ole nimetatu käsitatav objektiivse takistustena selgituse küsimiseks hankemenetluse kestel. Seejuures on kohtu hinnangul oluline, et HD p 5.6 ja lisa 5 sõnastuse puhul (nende koostoimes) saab siiski rääkida äärmisel juhul mitmetimõistetavusest, mitte sellest, et sõnastus viitaks üheselt töökogemuse väljatoomise vajaduse puudumisele olukorras, kus HD p 5.6.2 nõuete täitmiseks esitataval juhendajal on sotsiaaltöö alane kõrgharidus. Mitmetimõistetavuse puhul ja olukorras, kus täiendavate selgituse küsimine ei ole enam ajaliselt võimalik, tuleb kohtu hinnangul eelistada tõlgendust, mis ei hõlma endas ebapiisava teabe esitamise riski. Töökogemuse väljatoomine p 5.6.2 nõuete täitmiseks esitatava juhendaja puhul ei tähendanuks kummagi tõlgenduse korral kvalifitseerimata jätmise riski (p 5.6.2 täitmise kontekstis), küll aga hõlmas kaebaja poolt aluseks võetud tõlgenduse korral sellist riski töökogemuse väljatoomata jätmine. Seega oleks kaebaja pidanud asjaolusid arvestades eelistama töökogemuse esile toomist. Kaebaja ei ole toonud välja asjaolusid, mis oleksid pakkumuses töökogemuse kirjeldamist objektiivselt takistanud. Seega tuleb asuda seisukohale, et andmete esitamata jätmise näol oli tegemist kaebaja subjektiivse valikuga, mis tingis kokkuvõttes pakkumuse mittevastavuse kvalifitseerimistingimustele. 19.
  5. Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et HD tingimuste ebaõiget sisustamist tuleks tõlgendada kaebaja kasuks. Täiendava teabe küsimine pakkumuse esitamise järgselt on piiratud HD p-ga 5.2, mis sätestab, et kui pakkuja jätab hankija poolt nõutud kvalifikatsiooni dokumendid esitamata ning dokumendid ei ole avalikes andmekogudes kättesaadavad, jäetakse 8
(10)3-16-94 pakkuja kvalifitseerimata. Erandkorras küsib hankija dokumendid järele üksnes juhul, kui hankes on üks pakkuja. Käesoleval juhul oli hankes rohkem kui üks pakkuja. Täiendava teabe küsimine pakkujalt pakkumuse esitamise järgselt ei kahjustaks seejuures üksnes hankija huvi viia hange kiiresti läbi, vaid ka konkureerivate pakkujate huvi, et tähtajaks piisavad kvalifikatsiooni dokumendid esitamata jätnud pakkuja jääb edasisest menetlusest kõrvale. 19.
  1. Kohtu hinnangul ei saa kohaseks võrdluseks pidada asjaolu, et HD p 5.6 ja HD lisa 5 tõlgendas sarnaselt kaebajale ebaõigesti ka teine kvalifitseerimata jäetud pakkuja MTÜ Mesilind. MTÜ Mesilind pakkumusest nähtuvalt ei ole isik küll täitnud HD lisa 5, samas oli pakkuja lisanud pakkumusele juhendaja elulookirjelduse (CV). Hankija on vaatamata HD lisa 5 täitmata jätmisele kontrollinud nõuetekohase töökogemuse olemasolu CV pinnalt ning leidnud kvalifitseerimata jätmise otsuse põhjendustes (tl 167), et CV-st ei nähtu juhendaja poolt HD p-s 5.6.2 kehtestatud minimaalse nõude täitmist. Seega ei saa MTÜ Mesilind pakkumusest järeldada, et isik ei pidanud töökogemuse põhjendamist pakkumuses vajalikuks, vaid seda tehti ebakorrektses vormis (lisa 5 täitmise asemel CV lisamisega) ja esitatud andmed töökogemuse kohta ei vastanud sisuliselt HD p 5.6.2 nõuetele.
  2. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kaebaja kvalifitseerimata jätmist hankija poolt ei saa pidada õigusvastaseks. Õigusvastasuse puudumine hankija tegevuses on kahjunõude rahuldamist välistavaks asjaoluks. Seega ei kuulu MTÜ Eneseabi Keskus kaebus rahuldamisele.
  3. Kohus märgib siiski täiendavalt, et kaebaja kahjunõude rahuldamist ei saaks pidada põhjendatuks ka juhul, kui lugeda tuvastatuks riigihankeõiguse rikkumine hankija poolt. Nimelt nõuab kaebaja käesolevas asjas saamata jäänud tulu hüvitamist, s.o eeldatavat kasu, mida kaebaja oleks saanud hankelepingu sõlmimise korral. Jättes kõrvale küsimuse, kas pidada kaebaja arvestatud kahjusumma suurust põhjendatuks, tuleb kahjunõude lahendamisel muu hulgas hinnata, kas sellise kahju (saamata jäänud tulu) ärahoidmine oli selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis (VÕS § 127 lg 2). Riigikohus on leidnud, et kohaliku omavalitsuse vara kasutusse andmist reguleerivate normide eesmärgiks tuleb pidada pakkujate menetluslike õiguste kaitset, samuti menetluslike õiguste rikkumise tagajärjel tekkiva kahju ärahoidmist. Kaitse-eesmärgist ei ole hõlmatud pakkumise tulemusel sõlmitavast eraõiguslikust lepingust tekkida võivad pakkuja õigused ega nende õiguste rikkumise tagajärjel tekkida võiva kahju ärahoidmine (Riigikohtu otsus nr 3-3-1-66-09 p 21). Kohtu hinnangul kohalduvad samad põhimõtted ka riigihankemenetluses, st riigihankemenetlust reguleerivate normide eesmärgiks tuleb pidada pakkujate menetluslike õiguste kaitset, samuti menetluslike õiguste rikkumise tagajärjel tekkiva kahju ärahoidmist. See tähendab, et pakkujal on subjektiivne õigus hankemenetluse nõuetekohasele läbiviimisele, kuid puudub (üldreeglina) subjektiivne õigus eeldada hankelepingu sõlmimist hankemenetluse tulemusena. Seega puudub pakkujal ka subjektiivne õigus hankelepingu kaudu tulevikus tulu teenida. Järelikult ei ole hankemenetlust reguleerivate normide eesmärgiks saamata jäänud tulu näol tekkiva kahju ärahoidmine. Menetluslikke õigusi sätestavad normid saavad üldjuhul olla suunatud üksnes nn usalduskahju ärahoidmisele, st menetlusõiguste rikkumise korral saab nõuda eelkõige menetluses osalemise nurjumise tõttu kasutuks muutunud kulutuste hüvitamist.
  4. Isegi kui jaatada võimalust, et hankemenetluses eksisteerib teatud olukorras pakkuja subjektiivne õigus hankelepingu sõlmimisele, st hankijal on kohustus hankemenetluse tulemusena konkreetse isikuga hankeleping sõlmida, siis eeldaks see range põhjusliku seose tuvastamist rikkumise ja kahju tekkimise vahel. See eeldab tõendatust, et lepingu sõlmimine kahjunõude esitajaga oleks ilma rikkumiseta olnud kahtlusteta kindel, st hankijal puuduks 9
(10)3-16-94 igasugune seaduslik alus hankelepingu sõlmimata jätmiseks konkreetse isikuga. Sellist järeldust kohtu hinnangul käesoleval juhul tõsikindlalt teha ei saa. Hankemenetluse etappideks on kvalifitseerimine, vastavuse kontroll ja hindamine. Kaebaja jäeti kvalifitseerimata põhjusel, et kvalifitseerimise dokumentidega ei esitatud HD p-s 5.6 nõutud tööharjutuse vastutava(
  1. te)juhendaja(
  2. te)töökogemuse vormikohaseid andmeid (HD lisa 5) ega ka muid andmeid, millest nähtuks tööharjutuse vastutava(
  3. te)juhendaja(
  4. te)töökogemuse vastavus HD p-s 5.6.2 esitatud tingimustele. Kohus leiab, et isegi kui töökogemuse andmete esitamist ei saaks HD p 5.6 alusel pidada nõutavaks, ei saa eeldada, et kaebaja vastaks kõigile muudele HD tingimustele. Seega ei saa kohtu hinnangul eeldada, et kaebaja oleks töökogemuse andmeid kõrvale jättes igal juhul kvalifitseeritud ning seejärel vastavaks ja edukaks tunnistatud. Vastavad asjaolud ei ole üheselt tõendatud. 23. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et MTÜ Eneseabi Keskuse kahjunõude rahuldamiseks alus puudub. 24.

§ 108lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. Vastustaja ei ole tema kantud menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule ettenähtud tähtajaks esitanud, mistõttu jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda (

§ 108lg 1 ja § 109 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Kruusvee Kohtunik 10

(10)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.