2-16-8100 KOHTUOTSUS TAGASELJAOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-16-8100 Otsuse tegemise aeg ja koht
(3)2-16-8100 Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale menetluse taastamiseks kaja Viru Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamise päevast arvates. Kui tagaseljaotsus toimetati kostjale kätte avalikult, teatavakstegemisega teadaandega väljaandes Ametlikud Teadaanded, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib esitada, kui kostja poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.o. tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik hagiavalduse vastus koos lisadega. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD Hageja esitas
- mail 2016 kohtule hagiavalduse kostja vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt teostab hageja alates
- jaanuarist 2003 I.Grafovi 6, Narva elumaja haldamist ja majandamist. Korteriomand asukohaga XXX, Narva linn, Ida-Viru maakond kuulub kostjale. Vastavalt sellele on kostja hageja kui KÜ liige. Kostja on jätnud oma kohustused hageja eest täitmata ja tema põhivõlgnevus moodustab alates
- veebruarist 2014 kuni
- märtsini 2016 kokku 2131,64 eurot. Kostjale on arvestatud viivist määras 0,07 % tasumata jäänud summalt iga viivitatud kalendripäeva eest. Viivise suurus moodustab alates
- märtsist 2014 kuni
- märtsini 2016 kokku 518,90 eurot. Hageja palub mõista kostjalt välja põhivõlgnevuse 2131,64 eurot ja viivised 518,90 eurot. PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega. Kohus on kostjale saatnud hagimaterjalid kirjaliku vastamise kohustusega hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest (t.l.-31-33). Hagimaterjalid on kostjale nõuetekohaselt kätte toimetatud (t.l.-36). Kohus hoiatas kostjat, et hagile vastuse esitamata jätmise korral teeb kohus asjas tagaseljaotsuse. Kostja kohtule vastust ei esitanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 407 lg 1 teise lause kohaselt loeb kohus hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. 2
(3)2-16-8100 Korteriomandiseaduse (KOS) § 13, korteriühistuseaduse (edaspidi KÜS) § 151 lg 1, KÜS § 13 lg 4, KÜS § 7 lg 4, võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p 1 ja 6 ning VÕS § 108 lg 1 alusel rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja korteriomandi XXX, Narva majandamiskulude võlgnevuse perioodi eest
- veebruar 2014 kuni
- märts 2016, millest põhivõlg moodustab 2131,64 eurot ning alates
- märtsist 2014 kuni
- maini 2016 sissenõutavaks muutunud viivise 518,90 eurot, kokku 2650,54 eurot. MENETLUSKULUD Lähtuvalt TsMS § 162 lg 1 ja lg 2 jätab kohus kõik menetluskulud täies ulatuses kostja kanda ning kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Vastavalt TsMS § 175 lg 1 mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja nimetab enda menetluskuludeks hagiavalduse esitamiselt tasutud riigilõivu 275 eurot ja õigusabi kulud 183 eurot. Kohus leiab, et hageja menetluskulud 275 euro riigilõivu osas on hagiavalduse esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja RLS lisa 1 alusel põhjendatud. Hageja nimetab esindajaga seotud õigusabi kuludeks 183 eurot dokumentidega tutvumise, konsultatsiooni ja hagiavalduse koostamise eest. Arvestades tsiviilasja keerukust, hageja esindaja poolt tehtud töö mahtu ja kvaliteeti on taotletav tasu kohtu hinnangul vajalik ja põhjendatud. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista hageja menetluskulud kokku 458 (275+183) eurot. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik 3