Obsah (8)

§ 402§ 397§ 76§ 100§ 101§ 108§ 113§ 415

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus, Kohtukoosseis Kohtunik Marge Tamme Otsuse tegemise aeg ja koht 27. juuni 2016. a, Valga kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-103734 Tsiviilasi AS Mi

) § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.

§ 402

kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.

§ 397

lg 1 sätestab, et majandusvõi kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud.

§ 76

lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 100

järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p 1 ja p 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

§ 108

lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

§ 113

lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

§ 415

lg 1 kohaselt tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. See ei välista ega piira krediidiandja õigust nõuda tarbijalt viivist ületava kahju 3 hüvitamist. Kokkulepe, millega võimaldatakse tarbijalt nõuda maksetega viivitamisel eelkõige käsiraha või leppetrahvi, on tühine.

1. Kohus on tuvastanud, et poolte vahel on sõlmitud laenuleping nr x(tlk 29 – 33). Laenuleping on sõlmitud.11.03.2013.a. Kohtutoimikust nähtub, et L.M on esitanud laenutaotluse 11.03.2013.a (tlk 27). L.M on käinud tuvastamas isikusamasust 15.02.2013.a (tlk 28 ja 28 pöördel) AS Eesti Post Viljandi postkontoris. 11.03.2013.a kandis laenuandja laenatava summa (200 eurot) L.M kontole (tlk 35). kohus juhib hageja tähelepanu, et maksekorraldusel on lepingu nr x, laenulepingul, mis on edastatud kohtule on laenulepingu numbriks x. Kostja eestkostja on esitanud vastuväite makseettepanekule, hagiavaldusele ei ole kostja eestkostja vastust ega vastuväidet esitanud.
2. Kohus juhib tähelepanu, et kuigi kostja ning tema eestkostja ei ole ise laenulepingu tühisusele tuginenud, kuid kohus võib ja ka peab menetluses omal algatusel ilma vastava vastuväiteta tuvastama tehingu tühisuse, sest kohus ei saa lahendada asja lepingu alusel, mille kehtivust seadus imperatiivselt ei tunnusta (vt RKTKo nr 3-2-1-122-08 p 19, RKTKo nr 3-2-1-106-13 p 24).
3. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 1 sätestab, et füüsilise isiku teovõime on võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid. Sama sätte lõike 2 kohaselt täielik teovõime on 18-aastaseks saanud isikul (täisealisel). Alla 18-aastasel isikul (alaealisel) ja isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. Täisealise isiku piiratud teovõime mõjutab isiku tehingute kehtivust üksnes ulatuses, milles ta ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida. TsÜS § 8 lg 3 sätestab, et kui isikule, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, on määratud kohtu poolt eestkostja, siis eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega ulatuses, milles talle eestkostja on määratud. TsÜS § 11 lg 1 kohaselt piiratud teovõimega isiku poolt seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta tehtud mitmepoolne tehing on tühine, välja arvatud, kui seaduslik esindaja tehingu hiljem heaks kiidab. Kui isik on muutunud pärast tehingu tegemist teovõimeliseks, võib ta tehingu ise heaks kiita. TsÜS § 84 lg 1 kohaselt tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
4. Kohus on tuvastanud, et 05.09.2005.a Valga Maakohtu kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-5905, jõustunud Tartu Ringkonnakohtu 24.11.2005.a otsusega nr 2-2-367-05, määrati L.Mle eestkostja ning välistati L.M puhul õigus iseseisvalt teostada tsiviilõiguslikke tehinguid ja õigustoiminguid. 30.11.2011.a määrusega Tartu Maakohus pikendas L.Mle määratud eestkostja ametiaega ning määras eestkoste kolmeks aastaks (kuni 29.11.2014.a). Eestkoste seati L.M kõigi asjade ajamiseks. 07.01.2015.a määrusega Tartu Maakohus pikendas L.M eestkostja ametiaega ning eestkoste on seatud L.M kõigi asjade ajamiseks. Seega on alates 24.11.2005.a kohtu poolt seatud L.M eestkoste kõikide asjade ajamiseks. Eeltoodust tulenevalt on 11.03.2013.a sõlmitud leping nr x tühine, sest lepingu sõlmimise ajal oli L.Mle määratud eestkoste. Lepingu sõlmimise ajal oli kohtulahendiga 4 välistatud L.M puhul õigus iseseisvalt teostada tsiviilõiguslikke tehinguid ja õigustoiminguid. Kohtutoimikust ei nähtu, et eestkostja oleks laenulepingu nr x hiljem heaks kiitnud, samuti ei esine muid TsÜS § 11 lg 3 või 4 nimetatud eeldusi. Seega on laenuleping nr x tühine ning hagi tuleb jätta rahuldamata, sest hageja nõue on esitatud lepingust tuleneva kohustuse mittetäitmisest, tühise lepingu täitmist aga ei ole võimalik nõuda, sh intressi ja ka viivist, sest tühine leping ei oma algusest peale õiguslikke tagajärgi, st ta ei too pooltele kaasa õigusi ja kohustusi. Menetluskulud
5. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1). TsMS § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
6. Kuna kohus hagi ei rahulda, siis tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Marge Tamme Kohtunik 5