Obsah (9)

§ 4891§ 663§ 202§ 5§ 230§ 231§ 232§ 79§ 172

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Määruse tegemise aeg ja koht 26. juuli 2016. a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-102118 Tsiviilasi Haanja vald Haanja Vallavalitsuse kaudu

§ 4891

lg 2 p 2 ja 3 alusel, millega palub tühistada maksekäsk tsiviilasjas nr 2-16-102118 ja anda asja lahendamine üle hagimenetlusse. Kõik menetluskulud palub Hansa Ehitus Eesti AS jätta Haanja valla kanda. Määruskaebuses tugineb määruskaebuse esitaja asjaolule, et võlgniku juhatuse liige makseettepaneku ja maksekäsu kättetoimetamise oli I. K, kellel on diagnoositud * ja töövõime kaotus *% ulatuses, kuna tema lühimälu oli kahjustatud. Seetõttu oli I. K raskusi lühiminevikus toimunud sündmuste ja tähtsust omavate asjaolude meelespidamisega. Eeltoodu tõi kaasa juhatuse liikme vahetamise vajaduse ning juhatuse liikme vahetumisel avastas uus juhatuse liige M K, et kohus on edastanud makseettepanku ja maksekäsu, mille I. K on ära unustanud. Lisaks leiab määruskaebuse esitaja, et nõue on selgelt põhjendamatu, kuna Hansa Ehitus Eesti AS-il ei olnud objektiivselt võimalik töid tähtaegselt lõpule viia ja teavitas sellest ka Haanja valda 14.11.2014. a. Tööde lõpetamist takistasid ilmastikuolud, mistõttu ei olnud täidetud poolte vahel sõlmitud lepingu p-st 6.1 tulenev leppetrahvi nõue. Samuti on avaldaja kaotanud õiguse nõuda leppetrahvi, kuna ei teatanud Hansa Ehitus Eesti AS-ile mõistliku aja jooksul leppetrahvi nõudest (VÕS § 159 lg 2). 3.2. 15.06.2016. a saatis kohtunikuabi seisukoha nõude vastustaja (avaldaja) esindajale

§ 663lg 3 alusel.

3.

1. 22.06.
2. a esitas vastustaja esindaja vahendusel kohtule seisukoha määruskaebusele, milles leiab, et vastuväide on aegunud ja aegunud vastuväidet ei saa käsitleda kui määruskaebust ja Riigikohtu 3-2-2-6-09 lahendist tulenevat seisukoht saab kehtida vaid juhul, kui vastuväite esitamata jätmine n tingitud mõjuvast põhjusest. Vastustaja märgib, et temale teadaolevalt on M K tegelenud faktiliselt Hansa Ehitus Eesti AS-i juhtimisega volitatud esindajana ehitustöövõtu lepingu sõlmimise ajast ning seega omas ta täielikku ülevaadet ettevõtte tegevusest ja ettevõttele saadetud dokumentidest. Vastustaja märgib, et pikendas Hansa Ehitus Eesti AS-i soovil tööde lõpetamise tähtaega tema poolt palutud tähtajani, kuid võlgnik ei lõpetanud ehitustöid ka nimetatud tähtajaks. Leppetrahvi määramine tehti Hansa Ehitus Eesti AS-le teatavaks koheselt kui ta andis teada, et tööde lõpetamine
3. a ei ole 2 võimalik ja palus pikendada töövõtulepingut kuni
4. a juuni kuuni. Eeltoodu alusel leiab vastustaja, et võlgnikul puudus mõjuv põhjus määruskaebuse esitamiseks, mistõttu tuleb maksekäsk jõusse jätta ja kõik menetluskulud jätta võlgniku kanda. 3.
5. 22.06.
6. a andis kohtunikuabi määruskaebuse üle lahendamiseks kohtunikule

§ 663lg 6 alusel.

1. Kohtu seisukoht 4.
2. Kohus märgib esmalt, et kohtunikuabi on õigustatult lugenud hilinenult esitatud vastuväite määruskaebuseks tulenevalt Riigikohtu 02.09.
3. a lahendis nr 3-2-2-6-09 toodud seisukohast, et määruskaebuseks võib lugeda makseettepanekule hilinenult esitatud vastuväite, kui see on esitatakse määruskaebuse esitamise tähtaja jooksul. Samuti ei ole määruskaebuse esitamise õigus seatud sõltuvusse sellest, kas maksettepanekule vastuväite esitamata jätmine oli tingitud mõjuvast põhjusest või mitte, nagu on leidnud vastustaja. Tsiviilkohtumenetluse seadustikus (edaspidi

) on välja toodud asjaolud, millele võib maksekäsule esitatud määruskaebuses tugineda (

§ 4891lõikes 2).

Kohtule esitatud määruskaebuses on selgesõnaliselt tuginetud § 4891 lg 2 punktile 2 ja 3, milliste asjaolude olemasolu kohus alljärgnevalt kontrollib. Vastavalt

§ 4891

lg 2 p-le 2 ja 3 määruskaebus võib tugineda asjaolule, et: -võlgnik ei saanud vastuväidet makseettepanekule esitada temast sõltumatu mõjuva põhjuse tõttu; - maksekäsu kiirmenetluse eeldused ei olnud täidetud või rikuti muul olulisel viisil maksekäsu kiirmenetluse tingimusi või nõue, mille sissenõudmiseks maksekäsu kiirmenetlus läbi viidi, on selgelt põhjendamatu. 4.2. Esmalt kontrollib kohus

§ 4891

lg 2 p-s 2 sätestatud asjaolu – määruskaebuse esitaja leidis, et võlgnik ei saanud vastuväidet makseettepanekule esitada temast sõltumatu mõjuva põhjuse tõttu, kuna makseettepaneku ja maksekäsu kättetoimetamise ajal oli võlgniku juhatuse liige oli I. K, kellel on diagnoositud * ja töövõime kaotus *% ulatuses, kuna tema lühimälu oli kahjustatud. Seetõttu oli I. K raskusi lühiminevikus toimunud sündmuste ja tähtsust omavate asjaolude meelespidamisega, mis tõi kaasa juhatuse liikme vahetamise vajaduse. Juhatuse liikme vahetumisel avastas uus juhatuse liige M K, et kohus on edastanud makseettepanku ja maksekäsu, mille I. K on ära unustanud. Eeltoodu tõendamiseks on määruskaebuse esitaja esitanud nn I K puudetõendi ja I. K haiglaravil viibimist kinnitav dokument. Kohtule esitatud nn I. K puude tõend on PDF dokument, millest ei nähtu, kes antud tõendi on väljastanud või millisest andmebaasist andmed on välja trükitud. Tõendist endast nähtub vaid, et K. K on kindlustatud isik, lisatingimuseks on märgitud töövõimetuspensionär või osalise/puuduva töövõimega isik. I. K haiglaravil viibimist kinnitav dokument on väljastatud psühhiaater K R poolt 31.03.2016. a, mille kohaselt K I tervislik seisund ei võimalda tal momendil kohtumenetlusest osa võtta, kuna isik viibib ambulatoorsel psühhiaatrilisel ravil. Eeltoodu alusel kohus leiab, et kumbki määruskaebuse esitaja poolt esitatud tõenditest ei tõenda määruskaebuses esitatud faktilisi asjaolusid I. K esineva lühimälu kahjustuse kohta, mis tingis määruskaebuses viidatud olukorra.

§ 202

lg 1 ja 2 järgi on tsiviilkohtumenetlusteovõime isiku võime oma tegudega kohtus teostada tsiviilmenetlusõigusi ja täita tsiviilmenetluskohustusi. Tsiviilkohtumenetlusteovõimet ei ole piiratud teovõimega isikul, välja arvatud, kui täisealise isiku teovõime piiratus ei puuduta tsiviilmenetlusõiguste teostamist ja tsiviilmenetluskohustuste täitmist. Kohus on kontrollinud kohtuinfosüsteemist ja Rahvastikuregistrist, kas I K teovõimet on piiratud, kuid mõlema andmebaasi vastustest nähtuvalt on I. K teovõimeline isik ning temale ei ole määratud eestkostjat. Seega ei ole kohtul andmeid isiku piiratud teovõime kohta ega ka tsiviilkohtumenetlusteovõime puudumise kohta. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et antud 3 asjas ei esine

§ 4891

lg 2 p-s 2 sätestatud asjaolu, mille tõttu võlgnik ei saanud vastuväidet makseettepanekule esitada temast sõltumatu mõjuva põhjuse tõttu. 4.3. Järgnevalt kohus hindab kohus

§ 4891

lg 2 p-s 3 sätestatud asjaolu – määruskaebuse esitaja leidis, et nõue on selgelt põhjendamatu, kuna Hansa Ehitus Eesti AS-il ei olnud objektiivselt võimalik töid tähtaegselt lõpule viia ja ta teavitas sellest ka Haanja valda 14.11.

1. a. Tööde lõpetamist takistasid ilmastikuolud, mistõttu ei olnud täidetud poolte vahel sõlmitud lepingu p-st 6.1 tulenev leppetrahvi nõue. Samuti on avaldaja kaotanud õiguse nõuda leppetrahvi, kuna ei teatanud Hansa Ehitus Eesti AS-ile mõistliku aja jooksul leppetrahvi nõudest (VÕS § 159 lg 2). Maksekäsu kiirmenetluse avalduses on avaldaja kirjeldanud nõude aluseks olevaid asjaolusid alljärgnevalt: Vastavalt Töövõtulepingu p 6.
2. kohustus Töövõtja tema süül tööde lõpetamise tähtaja ületamisel tasuma Tellijale viivist (leppetrahvi) 0,1% iga kalendripäeva eest tähtajaks lõpetamata tööde maksumusest. Viivist arvestati alates 01.12.2014 kuni 22.05.
3. Lõpetamata tööde rahaline maht oli 14703,20 EUR ning leppetrahviks kujunes 2543,65 EUR, mida töövõtja ei ole vaatamata korduvatele meeldetuletustele senini tasunud. Tõenditena on avaldaja nimetanud järgmisi dokumente: Muu (Töövõtuleping, 1/RH 155482, 03.10.2014), Muu (Haanja Vallavalitsuse 10.12.2014 korraldus nr 280), Muu (Arve nr 1304, 05.08.2015), Muu (Haanja Multispordi väljaku ehitustööde protokoll nr 8; 03.12.2014). 22.06.
4. a esitas vastustaja esindaja vahendusel kohtule seisukoha määruskaebusele, milles leiab, et vald pikendas Hansa Ehitus Eesti AS-i soovil tööde lõpetamise tähtaega tema poolt palutud tähtajani, kuid võlgnik ei lõpetanud ehitustöid ka nimetatud tähtajaks. Leppetrahvi määramine tehti Hansa Ehitus Eesti AS-le teatavaks koheselt kui ta andis teada, et tööde lõpetamine
5. a ei ole võimalik ja palus pikendada töövõtulepingut kuni
6. a juuni kuuni. Seega on kohtule esitatud vaid faktilised asjaolud, kuid vastustaja (avaldaja) ei ole esitanud kohtule ühtegi nõude aluseks olevat tõendit ega ka kohtule esitatud faktilisi asjaolusid kinnitavaid dokumente (tõendeid). Vastustaja on ka seisukohas määruskaebusele nimetanud mitmeid tõendeid, kuid ühtegi neist kohtule ei ole esitatud.

§ 5

lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised.

§ 231

lg 2 sätestab, et poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Kohus leiab, et käesolevas asjas ei ole võlgnik tema vastu maksekäsu kiirmenetluses esitatud nõuet tunnistanud ning leidnud, et see on põhjendamatu. Seetõttu on kohtusse pöördunud isiku kohustus oma nõuet tõendada.

§ 232

lg 1 kohaselt kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte. Käesoleval juhul ei ole vastustaja (avaldaja) esitanud kohtule ühtegi nõude aluseks olevat dokumenti ega ümber lükanud määruskaebuses esitatud faktilisi asjaolusid. Seega ei ole vastustaja (avaldaja) oma nõuet Hansa Ehitus Eesti AS vastu tõendatud. Kohus leiab, et eeltoodu näol esinevad

§ 4891

lg 2 p-s 3 nimetatud asjaolud - nõue, mille sissenõudmiseks maksekäsu kiirmenetlus läbi viidi, on selgelt põhjendamatu. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus Hansa Ehitus Eesti AS-i esitatud määruskaebuse. Kohus leiab, et avaldaja õigusi ei ole rikutud, kuna tal on võimalus oma nõue esitada hagimenetluses, millele on võlgnikul kostjana õigus esitada oma vastuväiteid ja kasutada oma vastuväidete tõendamiseks kõiki seaduses ettenähtud tõendamisvahendeid. 4.4.

§ 4891lg 4 järgi kui kohus määruskaebuse rahuldab, tühistab ta määrusega maksekäsu.

Eeltoodud sättest tulenevalt tühistab kohus tsiviilasjas nr 2-16-102118 17.05.2016. a maksekäsu, millega kohustati võlgnikku Hansa Ehitus Eesti AS tasuma avaldajale Haanja 4 vald Haanja Vallavalitsuse kaudu põhinõudeid summas 2543,65 eurot ning hüvitama riigilõivu 76,31 eurot ja menetluskulu 20 eurot. 4.5.

§ 4891lg 4 2.

lause kohaselt maksekäsu tühistamise korral lõpetab kohus maksekäsu kiirmenetluse või alustab hagimenetlust. Maksekäsu kiirmenetluse avalduses on pädevaks kohtuks nimetatud Tartu Maakohus ja kohus annab asja üle pädevale kohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Vastavalt üldisele kohtualluvusel

§ 79lg 1 järgi võib juriidilise isiku vastu hagi esitada tema asukoha järgi.

Äriregistri andmete järgi on Hansa Ehitus Eesti AS asukoht Tartu linnas. Justiitsministri

1. oktoobri
2. a määruse nr 46 „Maa- ja halduskohtute kohtumajade täpsed asukohad ja teeninduspiirkonnad ning ringkonnakohtute asukohad“ § 2 lg 4 p 1 järgi teenindab Tartu maakonda Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja. Eeltoodust tulenevalt tuleb

§ 79

lg 1 järgi käesolev tsiviilasi anda üle Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 4.6.

§ 172

lg 9 sätestab, et maksekäsu kiirmenetluse kulud kannab maksekäsu tegemise korral ja käesoleva seadustiku §-s 4881 sätestatud juhul võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. (allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik 5