KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Tsiviilasja number 2-15-8917 Määruse tegemise aeg ja koht 29. juuni 2016. a, Tallinn Kohtukoosseis Iko Nõmm, Reet Allikvere, Ulvi Loonurm K
§ 664
lg 1 kohaselt oleks hagejal õigus maakleritasule, kui korteri ostu-müügileping ostjatega oleks sõlmitud tema vahendusel. Korter võõrandati OÜ Aare Invest Group maakleri vahendusel, kelle kaudu oli kostja kinnistu müüki pannud juba enne hagejaga lepingu sõlmimist ning kellele kostja maksis maakleritasu.
§ 664
lg 2 ei sätesta maakleri õigust maakleritasule juhul, kui leping jääb tema poolt täitmata põhjusel, et käsundiandja on valinud ka teise maakleri, kelle vahendamise tulemusel sõlmitakse leping. Kostja oli seisukohal, et hagejal kulus teenuse osutamiseks maksimaalselt 4 tundi. Kostja oli nõus tasuma hagejale kompromissina 300 eurot. Maakohtu otsus 3. Harju Maakohus rahuldas 3. mai 2016. a otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse 1900 eurot, viivise 81,93 eurot ja lisanduva viivise 1 põhivõlgnevuselt (1900 eurot)
§ 113
lõikes 1 ja
§ 94
sätestatud määras päevas alates hagiavalduse esitamise päevast kuni kohustuse täieliku täitmiseni.
- Hageja seletustega, kostja omaksvõtuga ja tunnistajate JB ja JŠ ütlustega tuvastas maakohus, et hageja poolt osutasid kostjale maakleriteenust hageja töötaja, elamispindade kutseline maakler J.B ning hageja töötaja, elamispindade kutseline maakler J.Š, kes asendas JB puhkuse ajal 22-29.10.
- Poolte vahel oli vaidlus selle üle, kas Vdele, kes
- novembril
- a sõlmisid kostjaga korteri ostu-müügilepingu ja asjaõiguslepingu OÜ Aare Invest Group vahendusel, esitles kostja korterit esimesena hageja maakler JŠ või OÜ Aare Invest Group maakler TA. Kohus luges tunnistajate J.B ja J.Š ütlustega ning lisatud ekirjadega tõendatuks, et korteri ostjaid (Vd) vahendas kostjale hageja maakler J.Š. Kostja oli seisukohal, et kliendi leidmine ei tähenda, et kliendi leidmisega osutas 2
(4)hageja kostjale täielikult maaklerilepingust tulenevaid kohustusi. Tehingu initsiaatoriteks olid kostja esindaja seletuste kohaselt Vd mitte kostja.
- Kohus asus seisukohale, et kuigi korteri ostu-müügileping sõlmiti OÜ Aare Invest Group maakleri TA vahendusel, leidis korterile ostjad oma aktiivse tegevusega hageja ning ostu-müügileping jäi sõlmimata hageja vahendusel kostjast tulenevatel põhjustel. Hageja tasunõuet ei välista asjaolu, et korteri ostja tasus vahendustasu teise büroo maaklerile. Ostjad ja kostja olid jätnud hageja teadlikult kõrvale ostu-müügilepingu sõlmimisest. Kohus asus seisukohale, et hagejal oli õigus kokkulepitud maakleritasule. Apellatsioonkaebus
- Kostja esitas maakohtu otsuse peale
- juunil
- a apellatsioonikaebuse ning palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata.
- Hagejale oli algusest peale teada, et kostjale kuuluvat korteri müüki vahendas samaaegselt ka OÜ Aare Invest Group maakler TA. Kostja avaldas
- jaanuari
- a kohtuistungil, et hageja tõi huvilisi, kellega müügilepingu sõlmimist ei toimunud. Samast protokollist nähtus, et potentsiaalseid ostjaid (Vd) nägi kostja esmakordselt koos TAga. Vastupidist pole keegi suutnud tõendada. Hageja ja kostja sõlmisid maaklerilepingu tingimusega, et maakleritasu makstakse sellele, kes leiab reaalse ostja. Ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et ostjad olid hageja kliendid, esitatud ei ole. Ei ole ka ühtegi tõendit (peale J.Š
- aprilli
- a kohtuistungil antud ütluste), et J.Š üldse oleks käinud Vdele
- oktoobril
- a näitamas kostjale kuulunud korterit. Kohtuotsus ei sisalda ühtegi põhjendust, miks ostjad, kellele oli väidetavalt korterit näidanud hageja, oleksid pidanud sõlmima broneerimislepingu teise maakleri vahendusel. Eeltoodust lähtuvalt oli ilmne, et hageja tegevus ei viinud kostjale kuulunud korteri müügitehinguni, vaid selleni viis üksnes maakler TA tegevus, kelle vahendusel sõlmisid ostjad
- oktoobril
- a broneerimislepingu, mille alusel omakorda sõlmiti notariaalne korteri müügileping. Seega rikkus kohus tõendite igakülgse, täieliku ja objektiivse hindamise kohustust TsMS § 232 mõistes. Ringkonnakohtu seisukoht
- Kolleegium, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda.
- Hageja esitas kohtusse raha maksmisele suunatud hagi ning nõudis kostjalt võla (maakleritasu) maksmist. Kuna tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole, menetles maakohus hagi TsMS § 405 lg 1 järgi lihtmenetluses. Seetõttu on edasikaebeõigus maakohtu otsusele piiratud. TsMS § 637 lg 21 järgi võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi, või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi, või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
- Vaidlusaluses asjas ei ole maakohus andnud TsMS § 442 lg-s 10 sätestatud luba otsuse edasikaebamiseks. Asjaolu, et maakohus täitis seadusest tuleneva nõude ja lisas kohtuotsusele edasikaebamise korda käsitleva selgituse, ei ole edasikaebamise loa andmine TsMS § 637 lg 2¹ tähenduses.
- Ringkonnakohtu hinnangul ei esine TsMS § 637 lõikes 2¹ sätestatud aluseid apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks. Maakohus ei ole otsuse tegemisel kohaldanud selgelt ebaõigesti materiaalõigust ega hinnanud selgelt ebaõigesti tõendeid. Hageja apellatsioonkaebuses esitatud väited ei võimalda ringkonnakohtu hinnangul jõuda maakohtu otsuses märgitust teistsugustele järeldustele.
- Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul alus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks. 3
(4)(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Iko Nõmm Reet Allikvere Ulvi Loonurm 4
(4)