← Eesti

1-15-5980/13

Obsah (11)§ 76§ 329§ 65§ 424§ 330§ 68§ 74§ 75§ 120§ 64§ 22

1-15-5980 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 08.07.2016. a, Tartu kohtumaja, Kalevi 1, Tartu Kriminaalasja number 1-15-5980 Kohtunik Madis Kägu Istungisekretär Ragne Põldaru

§ 76ja Kr

MS § 426, § 432 kohus määras: jätta vabastamata Aleksander Solovjov (isikukood 35507202711) Harju Maakohtu 19.08.

  1. a otsusega mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 15 päeva jooksul kohtumääruse teatavaks saamisele järgnevast päevast arvates. Põhjendused Aleksander Solovjov tunnistati süüdi Harju Maakohtu 19.08.
  2. a otsusega

§ 329

järgi ja mõisteti karistuseks 2 kuud vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 25.09.2013.

a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 14 päeva vangistuse võrra ja mõisteti liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 aasta 2 kuud 14 päeva vangistust. Kandmise alguseks 19.08.

  1. a. Karistuse kandmise algus 19.08.
  2. a ja lõpp 02.11.
  3. a. 1 Õigus taotleda tingimisi ennetähtaegset vabastamist tekkis 08.06.
  4. a. Aleksander Solovjovi on enne käesolevat vangistust kriminaalkorras karistatud 14-l korral: 1) 17.10.
  5. a Tartu Rajooni Rahvakohtu poolt KrK § 197 lg 1 järgi parandusliku tööga 1 aasta töötasu kinnipidamisega 10%; 2) 16.02.
  6. a Tartu Rajooni Rahvakohtu poolt KrK § 197 lg 2 järgi 1 aasta 6 kuu pikkuse vabadusekaotusega; 3) 28.06.
  7. a Tartu Linna Rahvakohtu poolt KrK § 195 lg 2 järgi 2 aasta pikkuse vabadusekaotusega; 4) 17.10.
  8. a Tartu Linna Rahvakohtu poolt KrK § 197 lg 1 järgi 1 aasta pikkuse vabadusekaotusega; 5) 20.05.
  9. a Tartu Linna Rahvakohtu poolt KrK § 141 lg 2 p 1, 15 lg 2 – 1151 lg 2 ja 15 lg 2 – 118 lg 2 järgi 9 aasta pikkuse vabadusekaotusega; 6) 12.11.
  10. a Tartu Linnakohtu poolt KrK § 140 lg 2 p 1, 121, 139 lg 2 p 2,3 järgi 3 aasta 6 kuu pikkuse vabadusekaotusega; 7) 10.06.
  11. a Tartu Linnakohtu poolt KrK § 140 lg 2 p 1,2,3,4, 139 lg 2 p 2 ja 141 lg 2 p 1,3 järgi 8 aasta pikkuse vabadusekaotusega; 8) 09.12.
  12. a Tartu Maakohtu poolt

§ 424järgi 2 aasta 16 päeva pikkuse vangistusega; 9) 07.09.2005.

a Harju Maakohtu poolt

§ 330järgi 1 aasta 1 kuu 21 päeva pikkuse vangistusega; 10) 11.01.2006.

a Harju Maakohtu poolt

§ 330järgi rahalise karistusega 60 päevamäära, s.o 3000 krooni; 11) 08.11.2006.

a Harju Maakohtu poolt

§ 330järgi 7 kuu 20 päeva pikkuse vangistusega; 12) 18.11.2011.

a Viru Maakohtu poolt

§ 424

järgi 6 kuu pikkuse vangistusega.

§ 68

lg 1 alusel arvati karistuseaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg, s.o 3 päeva ja mõisteti karistuseks 5 kuud 27 päeva vangistust.

§ 74

lg 1 alusel määrati, et vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Aleksander Solovjov ei pane 18-kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab

§ 75

lg 1 p 1-5 sätestatud kontrollnõudeid.

§ 75

lg 2 p 2 alusel kohustati Aleksander Solovjov käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume; 13) 03.10.2012. a Viru Maakohtu poolt

§ 120

järgi 6 kuu pikkuse vangistusega, § 415 lg 1 järgi 4 aasta pikkuse vangistusega; 118 p 1 järgi 6 aasta pikkuse vangistusega.

§ 64lg 1 alusel loeti kergemad karistused kaetuks raskemaga ja mõisteti liitkaristuseks 6 aastat vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra ja mõisteti karistuseks 4 aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud 2 päeva karistusaja hulka ja mõisteti karistuseks 3 aastat 11 kuud 28 päeva vangistust.

§ 65lg 1, § 64 lg 1 liideti mõistetud karistus Viru Maakohtu 18.11.2011.

a otsusega mõistetud karistusega, s.o 5 kuu 27 päeva vangistusega ja mõisteti Aleksander Solovjovile liitkaristuseks, lugedes kergema karistuse katuks raskemaga, 3 aastat 11 kuud 28 päeva vangistust; 14) 25.09.2013. a Tartu Maakohtu poolt

§ 22

lg 3 ja 199 lg 2 p 4 järgi 1 aasta 5 kuu pikkuse vangistusega.

§ 65

lg 1 alusel loeti mõistetud 1 aasta 5 kuu pikkune vangistus kaetuks Aleksander Solovjovile Viru Maakohtu 03.10.

  1. a otsusega mõistetud 3 aasta 11 kuu 28 päeva pikkuse vangistusega ja loeti 3 aasta 11 kuu 28 päeva pikkuse vangistuse kandmise alguseks 05.09.
  2. a. Vangla iseloomustuse kohaselt on Aleksander Solovjovi kriminaalkorras karistatud 15 korral ja ta kannab
  3. ndat vangistust. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on soov tarvitada alkoholi. Vangla ei toeta tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt Aleksander Solovjovil kindel elukoht puudub. Vabanedes soovib ta XXXX elama jääda ja tal oleks võimalik elada XXXX. Aleksander Solovjovi varasemat käitumist iseloomustavad riskiv ja hoolimatu elustiil ja alkoholi kuritarvitamine. 2 Aleksander Solovjov avaldas istungil, et soovib tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Prokurör ei toeta oma kirjalikus seisukohas Aleksander Solovjovi tingimisi ennetähtaegset vabastamist kokkuvõtlikult järgmistel põhjustel. Aleksander Solovjovi on kuritegude toimepanemise eest karistatud kokku 15-l korral, kehtivaid karistusi on
  4. Reaalset vanglakaristust kannab üheksandat korda. Käesolevalt kannab ta liitkaristust Harju Maakohtu 19.08.2015 otsuse alusel muu hulgas selle eest, et isik põgenes avavanglast tingituna suurest soovist tarvitada alkoholi. Teda on varasemalt korduvalt allutatud käitumiskontrollile, kuid ka nende ebaõnnestumise põhjus oli sama: isik rikkus korduvalt talle pandud kohustust mitte tarvitad alkoholi. Samas ise ta ennast alkoholisõltlaseks ei pea, mistõttu on suur tõenäosus, et vabanedes jätkab ta alkoholi tarvitamist, millest tulenevalt tõuseb alkoholijoobes vägivaldsusele kalduva Aleksander Solovjovi ohtlikkus. Tal on käesolevalt 7 kehtivat distsiplinaarkaristust, mis kinnitab, et tema käitumine on isegi rangelt kontrollitud keskkonnas jätkuvalt normieirav ning vangistuses viibitud aeg ei ole mõjutanud isiku käitumist paremuse suunas. Isik ei ole loobunud kuritegude toimepanemisest, vaatamata mitmekordsele süüdimõistmisele. Varasemad karistused ja nende kandmiseks antud kergemad võimalused ei ole süüdimõistetule vajalikku mõju avaldanud ega teda õiguskuulekusele suunanud. Aleksander Solovjovi puhul on uue mitte vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul 45% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 54%. Samuti puudub tal

§ 75lg 1 p 1 mõttes vabanemisjärgselt alaline elukoht.

Kindla elukoha puudumine ei võimalda teostada järelevalvet tema käitumise üle. Samuti puudub tal vabanedes töökoht. Temal esinevad sõltuvusprobleemid võivad aga takistada töökoha leidmist, töökohal püsimist ja suurendavad uute süütegude toimepanemise tõenäosust. Positiivne on, et isik on vangistuse jooksul osalenud majandusabitöödel, osalenud sotsiaalprogrammides, osalenud riigikeele kursustel, isik väljendab motivatsiooni muutumiseks, kuid antud asjaolud ei kaalu üle seda negatiivset, millel prokurör eelnevalt peatus. Tuginevalt Aleksander Solovjovi eelnevale elukäigule, suhtumisele õiguskorda, korduvale karistatusele, kõrgele uue kuriteo toimepanemise tõenäosusele leiab prokurör, et isiku karistuse eesmärgid ei ole täidetud ja ei ole võimalik piisava kindlusega eeldada, et vabanedes ei pane isik toime uut kuritegu. Esinevate asjaolude valguses on alus arvata, et kriminaalhoolduslike vahenditega ei ole võimalik Aleksander Solovjovi käitumist korrigeerida ning tema vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei oleks tulemuslik. Kohtunik, ära kuulanud kinnipeetava seletuse ja läbi vaadanud prokuröri arvamuse tegi kindlaks, et süüdimõistetu on ära kandnud nõutava osa mõistetud karistusest ja seetõttu on olemas ettenähtud formaalne alus tema vabastamiseks tingimisi enne tähtaega. Sisuliselt asja hinnates tuleb asuda seisukohale, et Aleksander Solovjovi vabastamine tingimisi enne tähtaega on põhjendamatu. Korduvalt kriminaalkorras karistatud Aleksander Solovjov kannab käesolevalt üheksandat reaalset vangistust liitkaristusena muu hulgas raske tervisekahjustuse tekitamise eest, kui sellega on tekitatud oht elule, ja karistuse kandmiselt kõrvale hoidmise eest. Varem on teda muu hulgas karistatud varavastaste kuritegude, mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise ja alkoholi tarvitamise eest vanglas. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on olnud alkoholi kuritarvitamine ning puuduliku majandusliku toimetuleku oskus ning emotsioonide kontrollimatus. Positiivne on, et Aleksander Solovjov on vangistuses osalenud mitmetes taasühiskonnastavates tegevustes, sealhulgas riigikeele kursustel, sõltlaste tugigrupis „Sotsiaalsete oskuste treening“ ja „Eluviisitreening“. Samuti on ta vangistuse jooksul töötanud nii majandustöödel kui ka väljaspool vanglat. Aleksander Solovjovi lähivõrgustikku kuuluvad kaks venda ja õde. Tema vanemad on surnud. Rahvastikuregistri andmetel on ta abielus ning tal on varasemast kooselust kaks tütart. Tütarde 3 kasvatamises ei ole ta aga kunagi osalenud ja ei soovi ka nendega kontakti leida, kuigi ta on varem enda XXXX elava tütrega suhelnud ning tema juures elanud. Aleksander Solovjov suhtleb ka välismaal elava õega ja lapsepõlvesõbrannaga, kuid hoolimata sellest tuleb asuda seisukohale, et toetavat sotsiaalvõrgustikku Aleksander Solovjovil vabanedes ei ole. Samuti ei ole Aleksander Solovjovil vabanedes kindlat elu- ega garanteeritud töökohta. Varem on keevitaja-lukksepa, traktoristi ja tõstukijuhi kutset omav Aleksander Solovjov teinud nii metallitöid kui ka töötanud keevitaja-lukksepana. Ta on teinud ka juhutöid. Käesoleval ajal on ta osaliselt töövõimetu. Kuigi Aleksander Solovjov suhtub töösse positiivselt ja on kindel, et ta leiab vabaduses töö, on ta varem pannud kuritegusid toime ka majandusliku kasu saamise eesmärgil. Kindla töökoha olemasolu tuleb pidada eriti oluliseks, kuivõrd Aleksander Solovjovil on hulgaliselt tasumata nõudeid (üle 5000 euro), mis võib hoolimata vabanemisfondis olevast rahast (üle X euro) tingida uute kuritegude toimepanemise. Aleksander Solovjov omab sissekirjutust XXXX, kuid ei soovi vabanemise korral sinna elama minna, vaid sooviks jääda elama XXXX. Siin tal aga kindlat elukohta ei ole, kuna ta ei soovi tütrega, kelle juures ta varasemalt elas, suhelda ning tütar on avaldanud, et tal ei ole võimalik isale ei elukohta ega materiaalset tuge pakkuda. Seega oleks ainsaks võimaluseks peatumine XXXX aadressil asuvas XXXX, mida ei saa aga pidada kriminaalhoolduse läbiviimist võimaldavaks elukohaks. Tähelepanuta ei saa jätta ka asjaolu, et Aleksander Solovjov on küll sõltuvusprobleemi käsitleva programmi läbinud, aga ei pea end alkoholisõltlaseks, kuivõrd tarvitas enda sõnul nagu normaalsed inimesed. Väidetavalt saab ta alkoholi kahjulikkusest aru, aga on siiski otsustanud tarvitamist jätkata, kuna see on lubatud- tuleb vaid end kontrolli ja piire teada. Samas on olemas andmed, et just viimasega on Aleksander Solovjovil raskusi, kuivõrd viimase kuriteo, s.o vanglast põgenemise tingis just Aleksander Solovjovi soov alkoholi tarvitada. Lisaks sellel kaldub puudulike suhtlemisoskustega Aleksander Solovjov alkoholijoobes vägivaldsusele. Ta on varasemalt olnud kriminaalhooldusel olles olnud kriminaalhoolduse nõuete rikkumise tõttu tagaotsitav, samuti on teda varem ennetähtaegselt vabastatud, kuid karistus tuli uuesti täitmisele pöörata, kuna ta rikkus talle pandud kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Arvestades asjaolu, et Aleksander Solovjov ei suuda näha põhjus-tagajärg seoseid ning keskendub pigem lühiajalistele lahendustele, tagajärgedele mõtlemata, on võimatu hinnata, kas enda sõnul „vanglast väsinud“ Aleksander Solovjov suudaks oma elu edaspidi seaduskuulekalt elada. Eriti võttes arvesse asjaolu, et tal on käesoleval ajal mitmeid kehtivaid distsiplinaarkaristusi, mis näitab, et tal on ka range järelevalve tingimustes probleeme enesedistsipliiniga. Kohus arvestab ka riskihindamise tulemust. Vangla, kes ei toeta Aleksander Solovjovi tingimisi ennetähtaegset vabastamist, hindab uue üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosuseks 2 aasta jooksul 45% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuseks 54%. Seega tuleb asuda seisukohale, et mõningased positiivsed momendid ei kaalu üles negatiivseid aspekte, mistõttu on Aleksander Solovjovi tingimisi ennetähtaegne vabastamine põhjendamatu ja ta tuleb jätta vabastamata. Madis Kägu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.