1-14-5518/27

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuli 2016, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-14-5518 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Viivi Tomson, Tanel Saar Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja
2. mai 2016 määrus süüdimõistetu Stanislav Jankovski karistuse täitmisele pööramise kohta KarS § 74 lg 4 alusel Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Stanislav Jankovski (isikukood 39307082223) lepinguline kaitsja Jüri Sakkart, määruskaebus RESOLUTSIOON
5. Viru Maakohtu
6. mai 2016 määrus jätta muutmata. Määruskaebus jätta rahuldamata. KrMS § 4081 lg 4 ja IKS § 4 lg 2 p 3 juhindudes avalikustada käesoleva määruse jõustumisel üksnes selle sissejuhatus ja resolutiivosa. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
7. Viru Maakohus 08.09.2014 otsusega tunnistas Stanislav Jankovski süüdi KarS §-de 200 lg 1, 120, 136 lg 1, 141 lg 1 ja 1572 järgi ning mõistis talle liitkaristuseks KarS § 64 lg 1 alusel 3 aastat vangistust. KarS § 68 lg-t 1 kohaldades luges kohus tema lõplikuks karistuseks 2 aastat 11 kuud 27 päeva vangistust. KarS § 74 lg-te 1, 3 alusel määras maakohus, et vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui S. Jankovski ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja lg 2 p-des 2, 7 nimetatud kohustusi.
8. S. Jankovski kriminaalhooldusametnik esitas 18.06.2015 Viru Maakohtule erakorralise ettekande, paludes määrata hooldusalusele lisakohustus alluda ettenähtud ravile. S. Jankovski oli rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Samuti ei olnud ta ilmunud registreerimisele 15.10.
9. 2.1 Viru Maakohus 22.06.2015 määrusega pani S. Jankovskile lisakohustuse läbida narkovastane ravi hiljemalt 01.09.
11. 11.11.2015 esitas kriminaalhooldaja Viru Maakohtule juba uue erakorralise ettekande taotlusega pöörata S. Jankovski karistus täitmisele. Taotluse põhjustas asjaolu, et hooldusalune ei täitnud narkovastasele ravile minemise kohustust ning samuti oli ta 22.06.2015 jätnud ilmumata ka registreerimisele. 3.1 Maakohus arutas kriminaalhooldusametniku erakorralist ettekannet kohtuistungil 25.11.
12. Samal kuupäeval tegi kohus määruse, millega jättis ametniku taotluse rahuldamata. Kohtu hinnangul ei ole registreerimisnõude rikkumine tõsine ja S. Jankovski on andnud selles osas veenva vabanduse. Ravi läbimise kohta märkis maakohus, et kriminaalhooldaja oleks pidanud kontrollima, kas ja kuidas see toimub. Süüdimõistetu täitis kohtumäärust nii, nagu tema sellest aru sai ja kuidas psühhiaater talle ravi määras.
13. 06.05.2016 esitas kriminaalhooldusametnik Viru Maakohtule taas erakorralise ettekande taotlusega pöörata S. Jankovski karistus täitmisele. Taotluse tingis asjaolu, et süüdimõistetu ei allu ravile ega ka keelule mitte tarvitada alkoholi. SA-st Ahtme Haigla väljastatud tõendist selgub nimelt, et S. Jankovski viibis seal statsionaarselt ravil 17.-18.01.2016 ning haiglasse saabudes oli ta alkoholijoobes. Maakohtu määrus
14. Viru Maakohus 23.05.2016 määrusega ametniku erakorralise ettekande ka rahuldas ning pööras S. Jankovskile Viru Maakohtu 08.09.2014 otsusega mõistetud 2 aasta 11 kuu 27 päeva pikkuse vangistuse täitmisele. Vastavat otsustust põhjendas kohus järgmiselt. 5.1 Käesolevaks ajaks on S. Jankovski suhtes kohaldatud kõikvõimalikke meetmeid eesmärgiga, et kriminaalhooldus saaks jätkuda. Kuna isik ei ole aga suutnud täita täiendavat kohustust läbida narkovastane ravi ja tarvitab edasi narkootikume, on kriminaalhooldus tema suhtes ebaõnnestunud. Kohus on andnud isikule võimaluse oma käitumise korrigeerimiseks, mis kahetsusväärselt ei ole aga õnnestunud. Kriminaalhoolduse edasine läbiviimine ei ole põhjendatud, sest S. Jankovski ei näita üles huvi kriminaalhooldusametnikuga koostöö vastu ning suhtub negatiivselt kohtu määratud karistusse ja kohustustesse. S. Jankovski on kohtu usaldust kuritarvitanud ja ei võta tingimisi mõistetud karistust tõsiselt. Kriminaalhoolduse mõte on vangistuse tingimuslik asendamine katseajaga, mille ajal on süüdimõistetu kohustatud järgima talle määratud käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi. Kui isik näitab oma käitumisega järjepidevalt, et ta ei suuda kehtestatud reeglitele alluda, on kriminaalhooldus ebamõistlik ja ta tuleb saata talle määratud karistust kandma. Määruskaebus
15. Maakohtu määruse peale esitas edasikaebuse kaitsja J. Sakkart, taotledes lahendi tühistamist ja süüdimõistetu katseaja pikendamist kuni ühe aasta võrra või talle täiendavate kohustuste määramist. Kaebuse argumendid on järgmised. 6.1 Kohus lahendas asja formaalselt ega arvestanud S. Jankovski seletusi. Isiku rikkumine ei olnud nii suur, et välistaks katseaja pikendamise ja talle lisakohustuste panemise. 6.2 Kohus ja hooldusametnik jätsid tähelepanuta, et S. Jankovski töötas kogu aeg, püüdis omandada elukutset ja leida töökohta. Tema haigust arvestades ei olnud see lihtne. S. Jankovskit iseloomustatakse tööl positiivselt. Süüdimõistetu püüab täita järelevalveametniku nõudmisi, tal on elukoht ja alaline töökoht. Tal ei ole ühtegi ametniku juurde ilmumata jätmises seisnevat rikkumist. 6.3 S. Jankovski on alates
16. eluaastast olnud psühhiaatri jälgimisel. Lähtudes meditsiinilistest dokumentidest on tal diagnoositud keskmise raskusega psüühiline haigus 70% töövõime kaotusega. Tulenevalt S. Jankovski psüühilisest seisundist oleks järelevalveametnik pidanud konsulteerima ka hooldusaluse raviarstiga ja tegema viimasega koostööd. Mõningad S. Jankovski ebaadekvaatsed teod 2 võisid olla seotud tema haiguse ja psüühilise seisundiga. Seoses sellega peaks tema tegevuse ja rikkumiste hindamine toimuma natuke teisel viisil kui psüühiliselt tervel inimesel. 6.4 Vaieldamatult sooritas S. Jankovski rikkumise ja ta kahetseb seda, et ta ei ole lõpuni aru saanud, milliseid toiminguid ta pidi sooritama kohtuotsuse alusel. See ei osuta aga sellele, et ta tahtlikult ei täida või hoidub kõrvale ametniku korraldustest. 6.5 Kriminaalhooldaja alates novembrist 2015 kuni maini 2016 ei teinud S. Jankovskile ühtegi märkust või hoiatust järelevalve tingimuste rikkumise osas, ei nõudnud meditsiiniliste dokumentide esitamist, ei kohtunud ega tundnud huvi tekkinud probleemide tõttu S. Jankovski arsti või tööandjaga. 6.6 S. Jankovski ei saanud aru, et ta peab ise otsima endale narkovastase ravi. Ta vajas nõuannet, juhist või järelevalveametniku nõuet konkreetsete selgitustega, kuhu ta peab ravi saamiseks pöörduma. Kusjuures kohtule ei esitatud tõendeid, et S. Jankovski on narkootilistest ainetest sõltuv isik. 2016 jaanuaris sattus S. Jankovski haiglasse alkoholijoobe tunnustega ning tema selgitustest ilmneb, et ta ise teatas politseile, et ta on järelevalve all, tal on katseaeg ja ta on alkoholijoobes. Antud asjaolu iseloomustab tema psüühilist seisundit. Samuti peab arvestama, et ta kahetses oma tegu ja palus andestust sooritatu eest. 6.7 Võttes arvesse S. Jankovski isikut, käitumist ja psüühilist seisundit on tema suhtes vajalik pidev arsti kontroll ja täiendav hooldamine, mis on kinnipidamisasutuses komplitseeritud. Tal on alaline elukoht, töö ja soov olla ühiskonnale kasulik. Seoses eeltooduga on otstarbekas ja humaanne näidata S. Jankovski suhtes üles armulikkust ja anda talle võimalus tõestada, et ta on teinud enda jaoks vastavad järeldused. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
17. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kohtutoimiku materjalide, maakohtu määruse ja määruskaebuse väidetega, leiab, et kaevatav kohtulahend on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks edasikaebuses toodud motiividel puudub alus. Vastavat seisukohta põhistab kolleegium järgmiselt.
18. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole vaidlust selles, et S. Jankovski on katseaja jooksul rikkunud temale kohtuotsusega pandud keeldu tarvitada narkootilisi aineid ja ka alkoholi ning samuti on ta jätnud täitmata talle Viru Maakohtu 22.06.2015 määrusega pandud lisakohustuse alluda ettenähtud ravile. Määruskaebuse väited keskenduvad püüule S. Jankovski eelmärgitud käitumist õigustada, s.o seda välja vabandada. Seega peab apellatsioonikohus praeguses määruskaebemenetluses otsustama, kas süüdimõistetu rikkumised olid temale vältimatud või vähemalt vabandatavad või näitavad need süüdimõistetu tahet hoida kõrvale kohtulahendiga temale määratud kohustuste täitmisest. Nimelt on kontrollkohustuste täitmata jätmine karistuse täitmisele pööramise aluseks vaid siis, kui nõudeid eirati mõjuva põhjuseta. Võimalike õigusjärelmitena annab KarS § 74 lg 4 kohtule õiguse määrata isiku rikkumistele reageerimisel temale ka täiendavaid kohustusi või tema katseaega kuni ühe aasta võtta pikendada. Osundatud kahe variandi vahel valimist kaitsja taotlebki.
19. Alljärgnevalt, hinnates seega küsimust, kas S. Jankovski rikkumised olid talle vabandatavad, asub ringkonnakohus siin eitavale seisukohale. 9.1 Kõigepealt tuleb ära märkida, et süüdimõistetut on 16.04.2015 Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri otsusega karistatud väärteokorras NPALS § 151 lg 1 järgi rahatrahviga 200 eurot (samuti on teda kohtuvälise menetleja 16.04.2015 otsusega karistatud ka KarS § 275 lg 1 ja § 262 järgi). Ehk siis kuigi S. Jankovski rikkumisest on möödas üle aasta, on siiski tegemist tõsise eksimisega katseaja nõuete vastu. Samuti on ta 17.01.2016 pruukinud alkoholi, mille järel toimetati ta halva enesetunde tõttu haiglasse. Sealt lahkus ta järgmisel päeval omal soovil. Mingeidki vabandavaid ja taaskordset rikkumist õigustavaid põhjusi ringkonnakohus siin näha ei suuda. 3 9.2 Samuti ei ole S. Jankovskile vabandatav Viru Maakohtu 22.06.2015 määrusega temale pandud ravikohustuse täitmata jätmine. Kaitsja on teistsugusel seisukohal, leides, et tema kaitsealune ei olnud tema tervisest tulenevalt võimeline aru saama nõudest pöörduda ravile ise. Ringkonnakohus kaitsjaga ei nõustu. Kolleegiumi hinnangul välistub S. Jankovski poolt vastava kohustuse mitte mõistmise võimalus juba seetõttu, et kõnealust küsimust on arutatud maakohtu istungil 25.11.
20. Ehk siis, isegi kui süüdimõistetu enne nimetatud aega ei teadnud, mida vastava lisakohustusega nõustumine tema jaoks kaasa tõi, siis sellest ajast ta taolise kaitseväitega ennast õigustada ei saa. Samuti iseloomustatakse S. Jankovskit tööandjate poolt muuhulgas kui arukat, täpset ja iseseisvat töötajat. Seetõttu ei ole määrav ka advokaadi etteheide, et süüdimõistetu isikut arvestades oleks tema puhul pidanud suuremat nn hoolsust üles näitama hoopis kriminaalhooldusametnik.
21. Ringkonnakohus on seisukohal, et katseaja pikendamine ja täiendavate lisakohustuste panemine, s.o KarS § 74 lg-s 4 nimetatud alternatiivid, S. Jankovski puhul oma eesmärki ka ei täidaks. Nimelt ei ole neil meetmetel mõju olukorras, kus täitmata on seniselt temale määratud kohustus läbida narkovastane ravi ning samuti esineb rikkumisi kontrollkohustuste täitmisel. Nagu aga öeldud, tingib S. Jankovski karistuse täitmisele pööramise juba asjaolu, et tema rikkumised on korduvad ning neid ei vabanda mõjuvad põhjused.
22. Viimaseks märgib apellatsioonikohus, et ei näe S. Jankovski karistuse täitmisele pööramisel takistusena ka kaitsja tehtud viiteid süüdimõistetu tervislikule seisundile, temal väidetavalt pidevalt vajaminevale arstlikule kontrollile ja täiendavale hooldamisele. Esmalt selgub kohtutoimiku materjalidest, et süüdimõistetu on täiesti iseseisvalt toimetulev, s.o käib tööl ja näitab end seal igati tööka, aruka, õppimisvõimelise, iseseisva ja distsiplineeritud töötajana. Samuti ei selgu S. Jankovski puude raskusastme ja lisakulude tuvastamise otsusest tema vajadust saada igapäevaelus hakkamasaamiseks kõrvalist abi. Lisaks juhib kolleegium tähelepanu ka asjaolule, et VangS §-de 52 ja 53 kohaselt tagatakse kinnipeetavale vajalik arstiabi ka vanglas ning samuti suunatakse ta vajadusel ravile väljapoole vangistusasutust asjakohase eriarstiabi osutaja juurde. Ehk siis puudub alus arvata, et S. Jankovskile vanglas vajalikku meditsiinilist abi ei osutata.
23. Tulenevalt eelmärgitust ning juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab Tartu Ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ Aarne Sarjas /allkiri/ Viivi Tomson 4 /allkiri/ Tanel Saar