lg 5 alusel allutada Ain Juhanson 10 (kümneks) kuuks
§-s 75 sätestatud käitumiskontrollile ning kohustada teda järgima
lg 1 p 1 -6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas s, XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 2 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 3. Kohaldada Ain Juhansoni suhtes käitumiskontrolli ajal
lg 2 p 4, 7 ja 9 sätestatud kohustusi: - asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist; - mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega; - alluda elektroonilisele valvele tähtajaga 6 (kuus) kuud alates elektroonilise valveseadme paigaldamisest.
lg 1 järgi ning talle mõisteti karistuseks 4 kuud vangistust.
lg 1 ja
lg alusel mõisteti liitkaristus ja loeti mõistetud karistus kaetuks Harju Maakohtu 15.10.2013.a otsusega mõistetud karistusega – 7 aasta 1 kuu ja 6 päevase vangistusega.
lg 1 arvati liitkaristusest maha eelmise kohtuotsusega kantud karistus ning mõisteti ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 05.09.2014.a seisuga 6 aastat 2 kuud ja 12 päeva vangistust. Karistuse alguseks loeti tulenevalt Harju Maakohtu 15.10.2013 otsusest 15.10.2013.a. Kohtuotsus jõustus 23.09.2014.a. Karistuse kandmise algus oli 15.10.2013.a ja lõpp on 21.11.2020.a. 2 3 Ain Juhansoni kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et alates 28.01.2015.a kannab ta karistust Vangla Maardu üksuses avavanglas. Vangistuse jooksul on osalenud sotsiaalprogrammis „Sotsiaalsete oskuste treening“. 26.02.2015-17.03.2015 töötas vangla majandustöödel. Alates 17.03.2015 töötab järelevalveta väljaspool vanglat ettevõttes XXXOÜ. Tööandja on kinnipeetava kasutusse usaldanud tööandja auto, millega on lubanud liikuda ka lühiajalistel väljasõitudel. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi on 2. Ain Juhansoni kohta kriminaalhoolduses koostatud arvamusest nähtub, et vabanemisel soovib ta asuda elama s, XXX, kus elab tema abikaasa ja kaks alaealist poega. Eluaseme seisukord vastab elektroonilise valve nõuetele. Täiskasvanud isikud andsid kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve seadme paigaldamiseks. Vabanemisel on võimalik jätkate töötamist ettevõttes XXXOÜ. Ain Juhanson soovib vabaneda tingimisi ennetähtaegselt. Karistust kannab
Viimati vabanes karistuse kandmiselt vanglast 1987. aastal. Vanglas on neljandat korda, kolm karistust kustunud. Elama asub XXX, Tallinn. Tal on kaks distsiplinaarkaristust. Töökoht vabanemisel on XXXOÜ-s. On nõus lisakohustustega ning on kindel, et ei hakka uusi kuritegusid toime panema. Kaitsja toetab A. Juhansoni seisukohta ja palub taotlus rahuldada. Garantiikiri töökoha olemasolu kohta on olemas, ta on töötanud avavanglas üle aasta, tööandja on teinud positiivsed järeldused. Tal on võimalus näidata, kas ta suudab lubadusi täita. Abiprokurör Silja Seeder edastas kirjalikult arvamuse, mille kohaselt abiprokurör toetab Ain Juhansoni tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Ain Juhanson kannab liitkaristust narkokuriteo toimepanemise eest ja omastamise eest. Karistusest on ära kantud pool aega ja ta soovib vabaneda elektroonilise järelevalve alla. Ain Juhanson viibib avavanglas ja käib avavanglast tööl ilma järelevalveta XXXOÜ-s, samas kohas pakutakse tööd ka peale vabanemist. On läbinud sotsiaalprogrammi ja enne avavanglat töötas vanglas majandustöödel. Vabanedes on olemas peretoetus. Negatiivne on kahe distsipliini rikkumise olemasolu, kuid üldiselt on käitumine vanglas olnud hea, seda kinnitab ka üle ühe aasta avavanglas viibimine. Prokurör leiab, et Ain Juhansonile võib anda võimaluse vabaneda elektroonilise järelevalve alla ja siis juba käitumiskontrolli alla, katseajaga kuni karistusaja lõpuni. Samuti on põhjendatud kriminaalhooldaja ja vangla poolt taotletud lisakohustused käitumiskontrolli ajaks. Elektroonilise järelevalve pikkuseks võib olla 6 kuud. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud süüdimõistetu ja kaitsja arvamuse, leiab, et Ain Juhansoni võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Ain Juhansoni isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetav kannab liitkaristust narkokuriteo toimepanemise eest ja omastamise eest. 3 4 Antud juhul peab kohus põhjendatuks kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Kohus arvestab, et kinnipeetav on mõistetud karistusest ära kandnud pool karistusaega ning tema püüdlemist õiguskuuleka elu poole kinnitab tema resotsialiseeriv tegevus vangistuse ajal – sotsiaalprogrammi läbimine ja osalemine tööhõives. Vangla ja prokurör toetavad A. Juhansoni tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus usub, et praegune vangistus on pannud A. Juhansoni mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Kohus leiab, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma. Kohtu hinnangul võimaldab A. Juhansoni tingimisi ennetähtaegne vabastamine ühes elektroonilise valvega kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas talle võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Pärast vabanemist on Ain Juhansonil olemas kindel elu- ja töökoht ning lähedaste toetus ning kriminaalhoolduse ja elektroonilise valve kohaldamisega on nõustunud ka A. Juhanson, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt. Kohus juhindub
MS §-dest 426, 432, 383, 384. Eha Popova Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.