Pankrotihaldur on kohtule esitanud järgneva aruande: Andmed pankrotivara kohta Pankrotivara suurus on kokku 3 390,37 eurot, sh: konto algjääk 1 753,70 eurot; XXX kontoriruumides asunud kontoritehnika, mis sai esimese üldkoosoleku otsusega müüdud XXX OÜ-le hinnaga 884 eurot (736,67 eurot + km 147,33 eurot); Volkswagen Touran (XXX) ja Ford Transit (XXX, asukoht Soomes) said müüdud esimese üldkoosoleku otsuse alusel ühise koguhinnaga 900 eurot (750 eurot + käibemaks 150 eurot). Sealhulgas laekus kommertspandiga kaetud vara müügist 736,67 eurot. Kuigi võlausaldajate
alusel (massikohustused): serveri üüri teenus 307,20 eurot (XXX AS arved 72+81,60+72+81,60), SEB Pank teenused 145,70 eurot (17,60+17,60 juuni-juuli + 5x22 sept-dets), raamatupidamine 540 eurot (6 kuud x 90 eurot) ja transpordikulu 244 eurot (Kodukontor AT OÜ). Väljamaksed
alusel (pankrotimenetluse kulud): ajutise halduri tasu 1 944 eurot (1 620 + km 324, aluseks on 22.06.15 kohtumäärus), halduri tasu 356,80 eurot (20% 1 486,67-st (736,67+750)= 297,33 + km 59,47 = 356,80 eurot). Võlausaldajate üldkoosolek kinnitas menetluskulud kogusummas 3 537,70 eurot, sh täidetud massikohustused 1 236,90 + pankrotimenetluse kulud 2 300,80 eurot, millest omakorda halduritasuks 356,80 eurot (297,33 + käibemaks 59,47). Halduritasu saab välja maksta vaid 356,80 eurot, kuigi 12.08.
lg 1 p 1) 2 Võlausaldaja XXXAS Tunnustatud nõue 400 000 eurot Laekus panditud Väljamaks Jääb saamata vara müügist 736,67 eurot 0 eurot 400 000 eurot Esimese järgu nõue jääb rahuldamata, sest kuigi kommertspandiga koormatud vara müüdi, otsustas üldkoosolek, millel ainsana osales kommertspandipidaja XXXAS esindaja, maksta välja kõik menetluskulud - seega loobus kommertspandipidaja oma õigusest saada panditud vara arvelt üldse mingitki hüvitust. Täies ulatuses jäävad rahuldamata ka kõik 2. järgu nõuded (
lg 1 p 2) Võlausaldaja XXXAS Tunnustatud nõue 506 746,75 eurot Väljamaks 0 eurot Jääb saamata 506 746,75 eurot (106 746,75 + 400 000 eurot) XXX Andmed müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta Müümata jäi XXXOY osa ja 1 041 111,10 euro suurune nõudeõigus sellesama XXXOY vastu. See äriühing on maksejõuetu ja nõue tema vastu väärtusetu ning XXXAS ei nõustunud müügilepingut sõlmima. Nurjusid ka sellesama osa ja nõudeõiguse müügiks läbiviidud avalikud enampakkumised. Puuduvad tagasivõitmise võimalused ja pole teada pankrotivara tekkimise ühtki muud võimalikku allikat. Tagasivõitmishagisid esitatud ei ole. Kuriteoteadet esitatud ei ole. Andmed halduri tegevuse kohta Haldur viis läbi võlausaldajate üldkoosolekud, suhtles ja pidas kirjavahetust võlausaldajatega, võlgniku juhtkonnaga, võlgniku töötajatega, raamatupidajaga, Eesti Töötukaassaga, üürileandjatega, korraldas enampakkumised ja sõlmis vara müügilepingu, avaldas nõuetekohased teadaanded Ametlikes Teadaannetes, koostas jaotusettepaneku ja lõpparuande. Maksejõuetuse põhjused Pankrotiseaduse §-s 22 lg 5 märgitud tähenduses on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks „muu asjaolu“. Maksejõuetuseni viis võlgniku nõrk äriplaan, mis keskendus liiga vähestele klientidele - peamise lepingupartneri osatähtus oli ca 90% kõigist tellimustest ja võlgniku „hävimiseks“ piisas vaid sellesama ühe kliendi kõrgendatud nõudlikkusest võlgniku tütarettevõtte poolt tarnitud teenuste ja toodete vastu. Tasumata arvetest tekkinud kahjum viis omakapitali suurde miinusesse ja pankrot oli vältimatu. Puuduvad andmed, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga PankS § 28 mõttes. Võlgniku dokumentatsiooni hoiustajaks palub haldur määrata juhatuse liige Sven Suureväli. Haldur palub kohtul pankrotimenetlus lõpetada, kinnitada menetluskuluna halduritasuks 356,80 eurot (297,33 + käibemaks 59,47 eurot) ning haldur vabastada. Kohtu põhjendused Pankrotiseaduse (
) § 157 p 2 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus pankrotimenetluse raugemisega.
lg 1 sätestab, et kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja 3 pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest viivitamata kohtule teatama, lg 3 järgi esitab haldur kohtule aruande, mis peab sisaldama
lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid.
lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks.
lg 6 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa. Lõpparuande kohaselt on XXXOÜ pankrotivara suuruseks 3 390 eurot. Võlgnikule kuulub küll 100%-line XXXOY osalus ja 1 041 111,10 euro suurune nõudeõigus sellesama XXXOY vastu, kuid XXXOY on maksejõuetu ja nõue tema vastu väärtusetu. XXXOÜ pankrotimenetluse kulud kokku on 3 537,70 eurot, sh halduri tasu 356,80 eurot – kuigi 12.08.
lg 4 teine lause sätestab, et kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole võlgnik pankrotimenetluses tunnustatud nõuetele vastuväiteid esitanud. Kooskõlas
§-ga 168 on käesolev kohtumäärus pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks. Võlausaldajatel jääb tunnustatud nõuete osas raha saamata järgmiselt: XXX
Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse.
lg 2 järgi arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast. Tasu suuruse 4 määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskusi. Pankrotihaldur on palunud lõpparuandes määrata halduri tasu minimaalmääras (arvestades pankrotivarasse laekunud summat 1 486,67 eurot) summas 297,33 eurot, millele lisandub käibemaks. Lõpparuande kohaselt määras XXXOÜ võlausaldajate esimene üldkoosolek halduri tasuks 1 500 eurot, kuid välja saab halduri tasu maksta vaid summas 356,80 eurot (sh käibemaks). Kuivõrd haldur on taotlenud tasu
¹ sätestatud alammääras, peab kohus võimalikuks määrata haldurile tasu ilma võlgniku arvamust ära kuulamata. Kohus leiab, et halduri taotlus määrata halduri tasu pankrotiseaduses sätestatud miinimummääras summas 297,33 eurot, millele lisandub käibemaks, on mõistlik ja põhjendatud. Vastavalt halduri taotlusele kinnitab kohus XXXOÜ (pankrotis) halduri tasuks 297,33 eurot, millele lisandub käibemaks 59,47 eurot.
lg 1 kohaselt on halduril õigus lisaks tasule nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Lõike 3 kohaselt kontrollib kohus lõpparuande kinnitamisel halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Pankrotihaldur pankrotimenetluse kulude kinnitamist lõpparuandes taotlenud ei ole.
MS) § 172 lg 2 alusel jätab kohus pankrotimenetluse kulud võlgniku kanda. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 46 lg 1 kohaselt tuleb lõppenud juriidilise isiku dokumendid anda 10 aastaks vastutavale hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Kohus leiab, et XXXOÜ (pankrotis) dokumendid tuleb anda vastavalt pankrotihalduri taotlusele võlgniku juhatuse liikme XXX vastutavale hoiule.
lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus rahuldab taotluse vabastada Andres Tootsman XXXOÜ (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.