) § 10 lg 2 ja § 59 lg 2 p 2 ning 15.05.2015 korralduse nr 12.2-3/032332-1 alusel aktsiaselts APPLAFORD ES (edaspidi äriühing) käibemaksu, tulumaksu (äriühinguga mitteseotud kuludelt) ja tööjõumaksude (tulu- ja sotsiaalmaks, töötuskindlustusmakse ning kohustusliku kogumispensioni maksete) arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust maksustamisperioodidel juuli kuni detsember 2014 (edaspidi kontrollitav periood). Kontrolli raames väljastas maksuhaldur 25.05.2016 äriühingule revisjoniakti nr 12.2-3/032332-39, mille tulemusel suurenes äriühingu maksukohustus kokku 1 653 954,53 euro võrra, s.h käibemaks 1 589 081,55 eurot ja tööjõumaksud 64 872,98 eurot. 2.2. Revisjoni käigus ei esitanud äriühing maksuarvestust tõendavaid dokumente (va lähetusaruanded, mille kohta on koostatud dokumentide üleandmise-vastuvõtmise akt 08.06.2015), mis tõendaks maksustamisperioodidel juuli kuni detsember 2014 käibedeklaratsioonidel (edaspidi KMD) kajastatud andmete õigsust. Revisjon on läbi viidud kolmandatelt isikutelt saadud andmete põhjal. Revisjoni läbi viies leidis tõendamist, et äriühing on KMD-del jätnud müügikäibena kajastamata 16 veoauto Mercedes Benz Actros 1848 edasimüügi I.V.R. Trans OÜ-le maksumusega 1 738 000 eurot ning arvestamata käibemaksu kokku 347 600 eurot. Samuti ei ole esitatud dokumente, mis kinnitaks KMD-del sisendkäibemaksu kajastamise õigsust kokku 1 241 481,55 euro ulatuses. Kuna äriühingu raamatupidamisarvestuses puuduvad reaalselt kaupa/või teenust müünud käibemaksukohustuslasest tehingupartneri soetusarved, siis on täitmata sisendkäibemaksu mahaarvamise tingimused ning äriühingul puudus õigus maha arvata kontrollitaval perioodil sisendkäibemaksu kokku 1 241 481,55 eurot. Lisaks tuvastas maksuhaldur, et äriühing on ajavahemikul juuli kuni detsember 2014 teinud füüsilistele isikutele väljamakseid, mis ei ole kontrollitaval perioodil tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonidel (edaspidi TSD) deklareeritud. Äriühingu füüsilistele isikutele tehtud deklareerimata väljamaksed tuvastati äriühingu arvelduskontodelt Swedbank AS-is ja SEB Pank AS-is. Maksukohustuslaste registri andmete kohaselt on äriühing teinud väljamakseid isikutele, kellele on lisaks deklareerinud töötasu väljamakseid äriühinguga seotud äriühingud I.V.R. Trans OÜ ja OÜ APPLAFORD ES TRANSPORT &LOGISTICS. Kõik eelviidatud äriühingud asuvad ühel ja samal aadressil, s.o Mustamäe tee 4, Tallinn. Raivo Nirk on äriregistri andmetel AS APPLAFORD ES ja OÜ APPLAFORD ES TRANSPORT &LOGISTICS juhatuse liige ning I.V.R Trans OÜ üks osanikest OÜ APPLAFORD ES TRANSPORT &LOGISTICS kaudu. Ivo Männik on äriregistri andmetel I.V.R. Trans OÜ juhatuse liige ning AS APPLAFORD ES nõukogu liige. Maksukohustuslaste registri kohaselt on Raivo Nirk maksudeklaratsioonide esitaja AS-is APPLAFORD ES ja OÜ-s APPLAFORD ES TRANSPORT &LOGISTICS. Perioodil 01.07-31.12.2014 on äriühingule laekunud ülekanded OÜ-lt APPLAFORD ES TRANSPORT &LOGISTICS kokku 3 550 250 eurot ning I.V.R. Trans OÜ-lt kokku 619 000 eurot. Maksuhaldur märgib, et nimetatud arvelduskontole laekub ülekandeid just sellise summa ulatuses kui AS-il APPLAFORD ES on vajalik kohustuste täitmiseks sh ülekannete tegemiseks töötajatele. Revisjoni käigus tuvastati, et äriühing on teinud maksustamisperioodidel juuli kuni detsember 2014 deklareerimata väljamakseid 12 isikutele kogusummas 91 927,59 eurot. Kontrolli käigus tuvastatud faktiliste asjaolude ning kogutud tõendite analüüsimisel ja nende kogumis hindamisel on maksuhaldur jõudnud järeldusele, et 12 füüsilisele isikule tehtud väljamaksete näol on tegemist varjatud töötasu maksmisega äriühingu kaudu, mida maksuhaldur käsitleb netoväljamaksetena. 2 Et teha kindlaks isikute neto töötasu summalt deklareerimata töötasu summa ja maksud, arvestas maksuhaldur saadud neto töötasu summa bruto tasuks ning tegi arvestuse füüsilistele isikutele tehtud väljamaksetelt arvestatud ja kinnipeetud tulumaksu, sotsiaalmaksu, töötuskindlustus- ja kogumispensionimaksete osas. Eeltoodust tulenevalt oli äriühingul kohustus perioodil juuli kuni detsember 2014 deklareerida, kinni pidada ja tasuda 12 isikule tehtud palgaväljamaksetelt järgmised tööjõumaksud: a) tulumaksu kokku summas 22 857,87 eurot; b) sotsiaalmaksu kokku summas 37 561,15 eurot; c) töötuskindlustusmakseid kokku summas 3 414,59 eurot (2 276,37 + 1 138,22); ning d) kogumispensionimakseid kokku 1 039,37 eurot. Eelnevast tulenevalt ning revisjoni käigus kogutud tõendeid arvesse võttes on maksuhalduril praeguses kontrollimenetluse staadiumis tõsikindlad kahtlused selles, et äriühing on tasumisele kuuluva käibemaksu ja tööjõumaksude tasumise vältimiseks esitanud maksudeklaratsioonidel valeandmeid, misläbi on vähendatud kontrollitaval perioodil tasumisele kuuluvat maksukohustust vähemalt 1 653 954,53 euro võrra (s.h käibemaks 1 589 081,55 eurot ja tööjõumaksud 64 872,98 eurot). Arvestades
lg-t 1 ja § 117 lg-t 1 ning samuti
§-i 32 on äriühingu poolt tasumata jäänud maksusummadelt seisuga 20.06.2016 tulenev intressi summa 633 044,98 eurot. Seega on äriühingu võimalik tulevane rahaline kohustus riigi ees vähemalt 2 286 999,51 eurot (s.h käibemaks 1 589 081,55 eurot, tööjõumaksud 64 872,98 eurot, intress 20.06.2016 seisuga 633 044,98 eurot). 2.
lg 1 sätestatud täitetoimingute eesmärk on tegevus, millega tagatakse võimaliku maksukohustuste täitmine ning ei piirata/pärsita äriühingu majandustegevust. Koostatava maksuotsusega kuulub juurdemääramisele maksusumma 1 653 954,53 eurot, mille tulemusel tekib äriühingul maksuvõlg, mille täitmine ei ole tagatud, sest äriühing ei oma kinnisvara, või väikelaevu (
Samuti ei oma äriühing maksuhaldurile teadaolevalt väärtpabereid ega väärtpaberite kontosid (
Äriühingul on arvelduskontod Swedbank AS-is ja SEB Pank AS-is, kus seisuga 31.12.2014 oli rahalisi vahendeid 8 153,05 eurot. MTA hinnangul ei näita eelnimetatud raha jääk äriühingu tegelikku hetke rahalist seisu, kuid oleme seisukohal, et
lõikes 1 p 3 ja 4 täitetoimingute sooritamist on võimalik rakendada koheselt maksukohustuse täitmiseks ning arestida äriühing pangakontod summas 2 286 999,51 eurot (sisaldab intressisummat). Äriühingu pangakontode arest on ainuke võimalus äriühingu võimaliku määratava maksusumma kättesaamiseks. 2.5. Tulenevalt
¹ lg 2 p 3 lõpetab maksuhaldur AS APPLAFORD ES vastu suunatud täitetoimingud hiljemalt kahe tööpäeva jooksul, kui täitetoimingu sooritamist tinginud asjaolu on ära langenud või AS APPLAFORD ES on esitanud tagatise
lg 1 p 3, § 121 kohaselt vähemalt suuruses 2 286 999,51 eurot, valides tagatise liigi vastavalt
§-s 122 loetelule. KOHTU PÕHJENDUSED 3. Halduskohtumenetuse seadustiku (edaspidi HKMS) § 264 lg-s 1 on sätestatud, et kohus annab seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa või pikendab seda.
ei näe ette maksukohustuslase seletuste esitamist maksuhaldurile täitetoimingute sooritamiseks loa andmise menetluses, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil, mistõttu otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata. 4.
lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada
Maksuhalduril on muuhulgas õigus taotleda kinnisasjale hüpoteegi seadmist asjaõigusseaduses sätestatud kohtuliku hüpoteegi regulatsiooni kohaselt (
5.
lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esmalt, et maksuhaldur on läbi viimas menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine ning teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda, kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav maksuotsus oleks õiguspärane. Võimaliku maksuotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik pärast sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel.
lg 1 nimetatud loa andmisel saab kohus lähtuda maksuhalduri kinnitusest, et maksumenetlus on käimas. Taotluse rahuldamiseks ei oleks alust, kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava maksuotsuse või vastutusotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist prognoosiga, kus 4 maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust. 6. Kontrollinud taotluse lubatavust ja seaduse nõuetele vastavust, leiab kohus, et taotlus vastab
Kohtule on esitatud taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused. Kohtupraktika kohaselt on taotluse lahendamiseks vajalikuks peetud kindlaks teha, kas:
lg 2 p 3 kohaselt märgitud ka andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud (Riigikohtu määrus haldusasjas nr 3-3-1-28-13, p 10 ja seal viidatud praktika). Kohus ei kontrolli maksuhaldurile loa andmise menetluses üksikasjalikult seda, kas maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav maksuotsus oleks õiguspärane. Võimaliku maksuotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik pärast sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel.
lg 1 nimetatud loa andmisel saab kohus lähtuda maksuhalduri kinnitusest, et maksumenetlus on käimas ning et selle tulemusel on tõenäoline maksuotsuse tegemine. Taotluse rahuldamiseks ei oleks alust, kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava maksuotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist prognoosiga, kus maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust. 7.
lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu käesoleva seaduse § 130 lg 1 või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks. Kohtu hinnangul vastab esitatud taotlus
Kohtule on esitatud taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused. 7.1. Taotlusest ja selle lisadest nähtub, et täidetud on
lg-s 1 sätestatud eeldus, et maksuhaldur peab kontrollima maksude tasumise õigsust ja kontrolli tulemusena määratakse maksusumma. MTA esitas kohtule 15.05.2015 korralduse 12.2-3/032332-1 (taotluse lisa 1; tlk 12-14), kust nähtub, et MTA alustab 08.06.2015 kell 10:00 aadressil Mustamäe tee 4, Tallinna linn AS APPLAFORD ES revisjoni, mis hõlmab käibemaksu, tulu- ja sotsiaalmaksu ning kogumispensioni ja töötuskindlustusmaksete arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust maksustamisperioodidel juuli kuni detsember 2014 (k.a). Samuti on maksuhaldur kohtule esitanud revisjoniakti (taotluse lisa 2; tlk 15-44) ning selle aluseks olevad tõendid (kätte saadavad e-toimikust), millest nähtub, et kontrolli tulemusel tuleb äriühingul täiendavalt tasuda 1 653 954,53 eurot. Taotluses kohtule on maksuhaldur täiendavalt välja toonud ka intressikohutuse, mille suurus seisuga 20.06.2016 oli 633 044,98 eurot. Möödunud ei ole maksu määramise aegumistähtaeg (
Seega ei saa taotluses ja selle lisades välja toodud asjaolude pinnalt väita, et maksuotsuse tegemine oleks välistatud või ilmselgelt võimatu. Seega on täidetud
lg-s 1 sätestatud 5 eeldus, et maksuhaldur viib läbi kontrollimenetlust ning selle tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine. 7.2.
lg 1 kohaldamine eeldab, et maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks ning et sundtäitmise võimatus tuleneb maksukohustuslase tegevusest. Kohus leiab, et ka eelviidatud eeldus on täidetud. Maksuhaldur on veenvalt põhjendanud seisukohta, et äriühingul ei pruugi maksu määramise hetkeks olla piisavalt rahalisi vahendeid määratava maksukohustuse tasumiseks. Maksuhaldur on välja selgitanud, et äriühingul puudub registervara (kinnisasjad, laevad, sõidukid) ning samuti ei ole äriühingul väärtpabereid (taotluse punkt 4; tlk 8, samuti 77–80). Kohus märgib, et kuigi maksuhalduri kinnistusraamatu päringu tegemisel oli eksitud äriühingu registrikoodiga, siis ka õige registrikoodi korral ei ole kinnistusraamatu andmetel äriühingul kinnisvara (tlk 81). Maksuhalduri taotluse kohaselt oli äriühingul seisuga 31.12.2014 rahalisi vahendeid 8 153,05 eurot (taotluse punkt 4.3; tlk 8). Seisuga 30.11.2014 oli kaebaja rahaliste vahendite jääk 6 069,94 eurot. Kohtule esitatud pangakonto väljavõtetelt nähtub, et seisuga 31.12.2014 oli äriühingu Swedbank AS arveldusarvel rahalisi vahendeid 7 706,38 eurot (taotluse lisa 17; tlk 53 pöördel) ning SEB Pank AS arveldusarvel oli seisuga 31.12.2014 vabu rahalisi vahendeid 446,67 eurot (taotluse lisa 8, tlk 47 pöördel). Seisuga 16.07.2015 oli äriühingu rahaliste vahendite jääk SEB Pank AS-is 171.94 (taotluse lisa 8; tlk 48). Seisuga 31.12.2014 LHV pangas ja Nordea Pangas äriühingul kontod puudusid (taotluse lisad 11 ja 14; tlk 49–50 pöördel). Vastuseks 29.06.2016 kohtunõudele tõi maksuhaldur täiendavalt välja, et seisuga 30.11.2015 oli äriühingu rahaliste vahendite lõppjääk 6 069,94 eurot (tlk 59 pöördel ja 60–76). 7.
Arvestades taotleja põhjendusi ning maksumenetluse ja võimaliku kohtumenetluse pikkust, on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud
lg-s sätestatud täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist, kuna ennetavate meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine olla raskendatud või koguni muutuda võimatuks. Arvestades äriühingu käitumist ja võimalikku rikkumist ning maksuotsusega eeldatavalt sisse nõutava summa suurust on maksuhalduri taotletav täitetoiming taotluses nõutavas ulatuses ainuvõimalik, kuigi suure tõenäosusega ei tagaks see kuigivõrd olulisel määral maksuotsuse täitmist. Äriühingu pangakontode arestimine on äriühingu igapärast majandustegevust enim koormav abinõu ning tegemist on pigem äärmusliku abinõuga, siis ei nähtu kohtule praegusel juhul ühegi muu abinõu kasutamise võimalust ning samuti ei nähtu kohtule äriregistris olevatest andmetest, et tegemist oleks äriühinguga kellel oleks aktiivne majandustegevust, mida pangakontode arestimine võiks piirata. Kohus märgib, et maksukohustuse täitmine on avalikes huvides ning olukorras, kus äriühingul puudub igasugune muu vara maksukohustuse täitmise tagamiseks ning maksupettuse toimepanemine maksukohustuslase poolt on esitatud asjaolude pinnalt usutav, peab kohus äriühingu pangakontode arestimist tulevase maksukohustuse suuruses summas põhjendatuks ja proportsionaalseks. Seejuures arvestab kohus asjaoluga, et maksuhaldur on ka varasemate ja hilisemate maksustamisperioodide osas avastanud äriühingu poolt maksupettusele viitavat käitumist, mis tähendab, et äriühingu tegelik eesmärk ei ole teenida tulu majandustegevuse, vaid maksupettuse kaudu. Taotluses on märgitud, et maksuhaldur lõpetab täitetoimingud isiku suhtes, kui isik esitab
lg 1 p 3, § 121 ja § 122 kohase tagatise ning valitud tagatise väärtus peab olema 2 286 999,51 eurot. Seega on äriühingul endal võimalik võtta samme, et vabastada äriühingu pangakontod aresti alt. 9. Eelnevast tulenevalt rahuldab kohus maksuhalduri taotluse ning annab Maksu- ja Tolliametile loa arestida aktsiaselts APPLAFORD ES (registrikood 10341937) arveldusarved Eesit Vabariigi kõikides krediidiasutustes 2 286 999,51 euro ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristina Maimann 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.