← Eesti

3-15-672/39

Obsah (9)§ 212§ 215§ 213§ 223§ 116§ 201§ 62§ 108§ 118

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Villem Lapimaa ja Kaire Pikamäe Otsuse tegemise aeg ja koht 29. juuni 2016, Tallinn Haldu

§ 212

lg 1 teises lauses sätestatud juhul (

§ 212lg 1).

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (

§ 215lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 213lg 1 p 5).

Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (

§ 223lg 1).

3-15-672 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (

§ 116lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Tallinna Vangla kinnipeetav AE viibis 11.03.2015 kriminaalasja nr 1-15-1478 arutamisega seoses Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja ooteboksis nr
  3. AE esitas 16.03.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse seoses Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja ooteboksidega, taotledes 100 euro suuruse kahju hüvitamist ning vastustaja kohustamist kõrvaldada ooteboksides inimväärikust alandavad tingimused. Tallinna Halduskohus tagastas kohustamisnõude 27.03.2015 määrusega, kohtu menetlusse jäi kahju hüvitamise nõue (täiendatud 15.04.2015, 05.10.2015, 15.10.2015 ja 19.10.2015). Kaebuse kohaselt toimetati kaebaja 11.03.2015 kella 9:15 paiku kriminaalasja nr 1-15-1478 raames Tallinna Vanglast Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajja, kus ta paigutati kohtumaja keldris asuvasse ooteboksi nr
  4. Boks haises, selle seinanurgad olid roojased, puudus adekvaatne õhuvahetus ja oli pime (silmade kõrgusel ukse kõrval asus mingi valgusti, valgustustihedus umbes 20 luksi). Kätt ventilatsiooniavadele asetades tundus, et ventilatsioon ei töötanud või töötas minimaalselt. Boksis viibis kaebaja kuni kella 15:20-ni, v.a kohtuistungi ajal (12:00 – 12:15) ja määruse kätteandmise ajal (14:05 – 14:10), seega kokku 5 tundi ja 45 minutit. Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art-st 3 ja Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 18 lg-st 1 tulenev inimväärikust alandava kohtlemise keeld laieneb ka kinnipeetavatele. Kuigi üheski seaduses ei ole defineeritud, millistele nõuetele peab vastama kohtumaja keldris asuv ooteboks, saab kohaldada vangistusseaduse (VangS) § 45 lg-s 1 ja rahvatervise seaduse (RTerS) § 4 p-des 7 ja 11 sätestatut. Ooteboks ei ole kinnipeetava elukamber tavamõistes, kuid tegemist on siiski ruumiga, kus kinnipeetavat sunnitakse olema pika aja päevast. Kohtumaja ooteboksis peab olema adekvaatne õhuringlus ja kunstlik valgustus, mis kindlustab ruumi piisava valgustatuse. Samuti peaks ooteboks olema puhas vähemalt sel määral, et ei tekiks okserefleksi. Kaebaja on varemgi kohtumaja keldris asuvates boksides viibinud ja esitanud kohtule märgukirju, kuid peale seinte värvitooni pole midagi muutunud. Kaebaja esitas 12.03.2015 Harju Maakohtule selgitustaotluse, millele vastati üsna lakooniliselt, et Riigi Kinnisvara AS (RKAS) on kinnipeetavate kambrite olukorrast informeeritud. Kaebajal ei ole ooteboksis nr 4 valitsenud tingimusi millegagi tõendada, kuid kohus saab need ise välja selgitada.
  5. Harju Maakohus palus jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja reageeris kaebaja 13.03.2015 selgitustaotlusele koheselt ja tegi kõik, et selgitada välja 11.03.2015 ooteboksis valitsenud olukord. Lisaks visuaalsele vaatlusele küsitles vastustaja vaidlusalusel ajal tööl olnud politseiametnikke ja esitas päringu hoone omanikule RKAS-le selgitamaks, kas viimane on täitnud oma seadusest ja lepingust tulenevaid kohustusi hoone suhtes. Vaatluse alusel ei leidnud kinnitust asjaolu, et 11.03.2015 oleks ooteboksis nr 4 valitsenud inimväärikust alandav olukord ning politseinikelt saadud informatsiooni kohaselt ei esitanud kaebaja ka mingeid pretensioone ooteboksis valitsevate tingimuste kohta seal viibimise ajal. RKAS kinnitas, et kinnipeetavate ootebokse hooldatakse ja puhastatakse igapäevaselt. Samuti hooldatakse ventilatsioonisüsteeme vastavalt hooldusgraafikule ning järgmine põhjalikum ventilatsioonisüsteemi puhastustöö on
  6. a aprillikuus. Ootebokside sanitaarsed värvimistööd olid juba varasemalt ette planeeritud. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja on tervikuna amortiseerunud ning ruumide väljanägemine ei ole kaasaegne, kuid kõiki ruume, sh 2

(7)3-15-672 kinnipeetavate ootebokse, hoitakse heas seisukorras ning neid hooldatakse regulaarselt. Ootebokside põrandaid ja pinke koristatakse iga päev. Vastustaja on ootebokside korrashoiu ja hooldustöö osas teinud kõik, mis võimalik. Vastustajale ei ole varem kinnipeetavatelt bokside olukorra kohta kaebusi laekunud, mis annab alust järeldada, et boksides ei ole esinenud ega esine inimväärikust alandavat olukorda. Enne kinnipeetavate ooteboksidesse paigutamist kontrollivad politseiametnikud alati üle, et boksides ei esineks puudusi või rikkeid. Kõiki ootebokse koristatakse viis korda nädalas esmaspäevast reedeni; niisket puhastust tehakse kolm korda nädalas; ventilatsiooniavade, -restide ja laeplaatide puhastus toimub üks kord kvartalis. Tööde teostamisel kasutatakse sobivaid kemikaale ja tarvikuid. Tõendist selgub ka kohtumaja kõigi ruumide ennetuslike hooldustööde regulaarsus ning et ventilatsioonisüsteemide sissepuhkeagregaatide veekalorifeeriga ja väljatõmbeventilaatorite tehniline hooldus viidi läbi
  1. a jaanuarikuus. Hoolduspäevikust nähtub, et ventilatsioonisüsteemide plaaniline hooldus viidi läbi 09.03.2015, s.o kõigest kaks päeva enne 11.03.
  2. Politseikapten MM, kes näeb igapäevaselt koristajate töö kvaliteeti, ei ole nende töö kvaliteedi kohta pretensioone. Kogutud tõendite pinnalt on selge, et kaebaja väited on ainetud.
  3. Tallinna Halduskohus jättis 13.11.2016 otsusega kaebuse rahuldamata ning vastustaja menetluskulud tema enda kanda ja kaebaja menetluskulud (riigilõiv) riigi kanda. Kaebajal on pretensioonid ooteboksi nr 4 valgustuse, ventilatsiooni, haisu ja seinte puhtuse osas, kuid oma väidete tõendamiseks ei ole tal esitada ühtegi tõendit. Riigikohus on kinnipidamistingimuste tõendamisega seoses selgitanud, et tõendamisreeglitest tulenevalt peab küll kaebaja eelkõige ise esitama tõendeid kaebuses väidetud asjaolude kohta, kuid kohus ei saa kaebaja väiteid tagasi lükata pelgalt nende tõendamatuse motiivil. Kaebuses nimetatud asjaolude esinemise või puudumise peab kohus tuvastama uurimisprintsiipi järgides ning arvestades kinnipeetava tegelikke võimalusi tõendite kogumiseks ja esitamiseks (vt Riigikohtu 21.04.2010 otsus nr 3-3-1-14-10, p 10 ja 22.03.2006 otsus nr 3-3-1-2-06, p 13). Otseseid tõendeid Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja ooteboksi nr 4 seisukorrast 11.03.2015 seisuga ei ole võimalik tagantjärele esitada. Puuduvad andmed, et vastustaja oleks fikseerinud või oleks pidanud selle aja seisuga fikseerima ooteboksi nr 4 valgustuse, ventilatsiooni, haisu ja puhtuse näitajaid (nt numbriliselt või fotode abil). Nähtuvalt konvoiteenistuse vanema MM 29.09.2015 ettekandest (tl 97), politseinik AK 30.09.2015 ettekandest (tl 98) ja vanempolitseinik RK 30.09.2015 ettekandest (tl 99) ei esitanud kaebaja 11.03.2015 ooteboksi nr 4 tingimuste ega enda tervise osas kaebusi. Ka kaebaja ise ei väida seda. Seega ei olnud vastustajal isegi ajendit lasta ootekambri tingimusi fikseerida, rääkimata fikseerimise kohustusest. Hiljem kogutud tõendid saavad vaid kaudselt näidata, kas nende alusel on põhjust uskuda inimväärikust alandavate tingimuste esinemist 11.03.
  4. Ventilatsioonisüsteemi mõte on tagada ruumis vajalik õhuvahetus. Kaebaja ei väida, et tal ei olnud ooteboksis viibides piisavalt õhku, vaid et ta ei tunnetanud käega katsudes ventilatsiooni töötamist. Vastustaja selgitas 27.04.2015 vastuses, et Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja omanik RKAS korraldab hoone ventilatsioonisüsteemide hooldust ja puhastamist. Vastustaja esitas 06.10.2015 tõenditena RKAS esitatud koristamise ja puhastamise graafiku ning ennetusliku hoolduse graafiku tabelid (tl 66-68), hoolduspäeviku (69-78) ning ventilatsioonisüsteemi puhastustööde akti nr 1208 (tl 79-81) Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kohta. Ooteboksid on põhiotstarbelised ruumid, mille ventilatsiooniavade, -restide ja laeplaatide puhastust ventilatsiooniavade ümbert teostatakse üks kord kvartalis. Ennetusliku hoolduse graafikust nähtub, et ventilatsioonisüsteemide tehnohooldus teostati
  5. a jaanuaris (graafikus tähistatud mustade kastikestega). Liivalaia kohtumaja hoolduspäevikus sisalduvad tabelid (tl 74, 75) kinnitavad, et nii plaat- kui rootorsoojusvahetiga ventilatsiooniagregaatide plaaniline hooldus toimus 09.03.
  6. Plaanilist tehnohooldust 3
(7)3-15-672 iseloomustab regulaarsus ja eesmärk vähendada rikete ilmnemise tõenäosust või ventilatsioonisüsteemi toimimise halvenemist. Olenemata sellest, milliste regulaarsete toimingute tegemises ventilatsioonisüsteemide hooldamine seisneb, on selge, et need toimingud tagavad ventilatsioonisüsteemi edaspidise toimimise. Kaebaja väide, et puhastusvõi hooldustööd ei olnud korrektsed, sest erinevalt 11.03.2015 ooteboksis nr 4 viibimisest tundis ta 13.08.2015 samas ooteboksis, et ventilatsioon töötab, on paljasõnaline. Lisaks selgitas MM 29.09.2015 ettekandes, et politseiametnikud kontrollivad kohtuhoone ajutisi kinnipidamiskambreid enne kinnipeetavate paigutamist kambritesse. Lõhutud kambri sisustuse korral teatatakse Liivalaia kohtumaja haldusosakonna vanemspetsialistile, kes saadab töömehed rikkeid või puudusi kõrvaldama (nt lõhutud pink, ventilatsiooniavad jne). Liivalaia kohtumaja kohta 16.04.2012 väljastatud ventilatsioonisüsteemi puhastustööde akt nr 1208 kinnitab, et põhjalikum ventilatsioonisüsteemide puhastus toimus 29.03.2012 – 10.04.2012 ning järgmine puhastusvajadus tekib viie aasta pärast. Kuna aktist ei nähtu, et puhastus oleks tehtud vaid osale ventilatsioonisüsteemist, siis saab eeldada, et puhastati kogu süsteemi. Arvestades Liivalaia kohtumaja ventilatsioonisüsteemide puhastamise ja hooldamise regulaarsust ning seda, et politseinikud kontrollivad enne kinnipeetava sinna paigutamist mh ventilatsiooni puuduste esinemist, puudub alus arvata, et ooteboksi nr 4 ventilatsioon oli 11.03.2015 ebapiisav. Sarnaselt ventilatsioonile ei ole ka ooteboksi valgustustihedusele sätestatud nõudeid. Seega, kuigi valgustustingimused on kaebaja sõnul praegu samad, ei oleks valgustustiheduse mõõtmine vajalik. Ooteboks on kinnipeetavale mõeldud istungi või vanglasse tagasiviimise ootamiseks, mitte töötamiseks, lugemiseks, elamiseks ega mingiks muuks tegevuseks, mille ohutuse või kvaliteedi tagamiseks oleks nõutav teatud valgustustihedus. Siiski on selge, et ooteboksis ei tohiks olla täiesti pime, sest see võiks tõesti tekitada hirmu ja ängistust. Kuna kaebaja ise märkis, et ooteboksis oli üks valgusti, siis olenemata valgustipirni võimsusest jm näitajatest ei saanud valgustus olla ebapiisav, arvestades, et kaebajal tuli ruumis ainult oodata. Kaebusest ei selgu, millise muu tegevuse jaoks oleks valgustus veel pidanud piisav olema. Vastustaja on kinnitanud, et Liivalaia kohtumaja on küll amortiseerunud ja ruumide väljanägemine ei ole kaasaegne, kuid kõiki ootebokse hoitakse heas seisukorras ja hooldatakse regulaarselt. Vastustaja esitatud Liivalaia kohtumaja koristamise ja puhastamise graafikust nähtub, et ruumide, sh ootebokside põrandaid puhastatakse viis korda nädalas, ja seinu vastavalt vajadusele, kuid mitte vähem kui kolm korda nädalas (esmaspäeval, kolmapäeval ja reedel). Seega on usutav, et ooteboksi nr 4 sein ei saanud enne kaebaja sinna paigutamist roojane olla, sest märgatava räpasuse korral oleksid koristajad seina eelmisel päeval vastavalt vajadusele ära puhastanud. Kuna kaebaja viidi kohtumajja umbes kell 9:15, siis tõenäoliselt oli ta tol päeval ooteboksis nr 4 esimesena viibiv kinnipeetav ja mõni varasem kinnipeetav ei saanud pärast koristamist ja enne kaebaja ooteboksi paigutamist seina ära määrida. Seega ei ole usutav ka see, et ooteboks haises mustuse järele. Kaebaja arusaam sellest, et 2015. a suvel ooteboksides värskendava remondi tegemine tõendab ruumide ebainimlikku seisukorda 11.03.2015, on alusetu. Kohtul puudub alus kahelda vastustaja poolt juba 10.04.2015 määruskaebusele vastates esitatud väites, et 2015. a suvised värvimistööd olid RKAS poolt planeeritud varem. MM 29.09.2015 ettekandest ei tulene, et värvimistööde ja ventilatsiooni puhastamise põhjuseks oli AE kaebus, vaid et ajaliselt toimus värskendusremont ja ventilatsiooni puhastamine pärast AE esimese kaebuse esitamist. Isegi, kui kaebamine ajendas RKAS plaanitud töid varem tegema, ei tõenda see kuidagi, et ooteboksi seinte olukord oli ebainimlik. Kuna vastustaja on tunnistanud, et kohtumaja on amortiseerunud, siis on loogiline, et mingi aja tagant tulebki teostada värskendavat remonti. Ka kaebaja ise märkis 16.03.2015 esitatud kaebuses, et ootebokside seinte värvitoon on varemgi muutunud, s.o ooteboksides on remonti tehtud. 4
(7)3-15-672 Ooteboksidele esitatavate nõuete osas VangS § 45 lg-le 1 tuginemine ei ole asjakohane, sest kohtumaja ooteboks ei ole kinnipeetava eluruum. Ooteboks erineb olemuslikult elukambrist, kus toimub kinnipeetava igapäevane elutegevus. Ka varasemas kohtupraktikas on peetud oluliseks eristada kinnipeetavate ooteruume eluruumidest (nt Tallinna Ringkonnakohtu 31.10.2006 otsus asjas nr 3-05-195, p-d 4 ja 12). RTerS § 4 p-le 7 viitamine on asjakohatu põhjusel, et kaebaja ei väida enda tervise kahjustamist kohtumaja ooteboksis. Samuti pole väidetud, et hämar ruum oleks kaebaja nägemist kahjustanud ja et ta oleks saanud või pidanud ooteruumis viibides töö- ja õppeülesandeid täitma (RTerS § 4 p 11). Ooteboksi mõõdud, mille väljaselgitamise vajadusele on kaebaja 15.10.2015 avalduses (tl 90) viidanud, ei puutu asjasse. Kaebaja ei väida, et üheks inimväärikust alandavaks tingimuseks oleks olnud ruumi mõõtmed ega selgita, milline muu tähtsus ruumi mõõtmetel olla saab. Kohtute infosüsteemist ei nähtu, et keegi oleks kunagi kaevanud Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja ootebokside tingimuste peale. Ka vastustaja kinnitab, et neile ei ole varem ootebokside olukorra kohta kaebusi laekunud. Õiguskantsleri kontrollkäikude andmebaasist ei nähtu, et õiguskantsler oleks Liivalaia kohtumajas kontrollkäigul käinud. Ka eeltoodu tõendab kaudselt, et Liivalaia kohtumaja ooteboksides ei ole süsteemset probleemi inimväärikust alandavate tingimustega. Õigusvastaste valgustus- ja ventilatsioonitingimuste ning antisanitaarse olukorra esinemine 11.03.2015 ooteboksis nr 4 ei ole tõendatud. Seega ei ole ka tõendatud ega usutav, et kaebaja oleks ooteboksis viibides kannatanud nii, et kannatused oleksid ületanud kinnipidamisega kaasnevate kannatuste vältimatu taseme, arvestades kinnipidamistingimuste kumulatiivset mõju ja ooteboksis viibimise ajavahemikku (vt Riigikohtu 15.03.2010 otsuse nr 3-3-1-93-09, p 11). Isegi kui leida, et ooteboksis esinesid õigusvastased ja alandavad tingimused, siis oleks täitmata RVastS § 7 lg-st 1 tulenev esmaste õiguskaitsevahendite ammendamise nõue. Kaebaja väited, et kõik ooteboksid olid ühesuguste tingimustega ehk järelikult haisesid, olid roojased ning neis oli puudulik ventilatsioon ja valgustus, on oletuslikud. Kui kaebaja viibis 11.03.2015 ooteboksis nr 4, siis ei saanud ta teada sel ajal teistes ooteboksides valitsevat seisu. Seega isegi juhul, kui kaebaja väidetud tingimuste esinemine oleks tuvastatud, puuduks alus kahju hüvitamiseks, sest kaebaja pole püüdnud kahju teket vältida. Kui kaebaja pole politseiametnike poole kaebustega pöördunud, siis ei saa ta oletada, et ametnikel poleks niikuinii olnud võimalik midagi ette võtta. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 5. AE palub apellatsioonkaebuses Tallinna Halduskohtu 13.11.2015 otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Kohus on vastustaja esitatud tõendeid ebaõigesti hinnanud ning see on kaasa toonud ebaõige kohtuotsuse. Kohus väidab, et ooteboksis nr 4 ei valitsenud inimväärikust alandavat olukorda, samas MM 29.09.2015 ettekande ja RKAS tegevuse põhjal saab väita vastupidist. Nimelt on märgitud, et pärast esimese kaebuse laekumist toimusidki kinnipidamiskambrites ventilatsiooni puhastused ja värskendusremont ning nii enne tööde teostamist kui pärast tööde vastuvõtmist käisid kohal ka RKAS esindajad. Vastustaja, teades, et temal lasub tõendamiskoormus, ei fikseerinud mingil moel pärast kirja või kaebuse saamist boksi nr 4 tingimusi ning pole esitanud ühtegi veenvat tõendit ka kohtumenetluse jooksul. Kui spetsialistid käivad olukorda hindamas, siis tavaliselt fikseeritakse ka olemasolev olukord. Seega ei ole usutav, et vastustajal ei õnnestunud hankida andmeid toonasest olukorrast ooteboksis. Vastustaja ei ole kaebaja väiteid ebainimlike tingimuste kohta ümber lükanud. Esitatud ettekanded kinnitavad üksnes seda, et kaebaja ei teavitanud ametnikke olukorrast. Kaebajal puudus võimalus kahju tekkimist vältida, sest kõik ooteboksid on ühesuguste 5
(7)3-15-672 tingimustega. Asjaolu, et õiguskantslerile ei ole esitatud ühtegi kaebust ja ta ei ole teinud kontrollkäike, ei tõenda midagi.
  1. Harju Maakohus palus kirjalikus vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Halduskohus on vastustaja esitatud tõendeid piisava põhjalikkusega analüüsinud ning hinnanud neid õigesti. Vastustaja tegi kõik, selgitamaks 11.03.2015 ooteboksis valitsenud tegelikku olukorda – lisaks visuaalsele vaatlusele küsitles vastustaja sel päeval tööl olnud politseinikke ooteboksis valitsenud olukorra tuvastamiseks ning selgitamaks, kas kaebaja esitas ooteboksis viibides pretensioone seal valitseva halva olukorra kohta. Asjakohatu on vaielda selle üle, kas värskendusremont oli plaaniline või mitte, kuna lõppkokkuvõttes omab kõige suuremat tähtsust kinnipeetavate ruumide korrastamise ja hooldamise regulaarsus, mida vastustaja on tõendanud kirjalike tõenditega. Värvimistöid ei ole võimalik alati teostada ainult neid pikalt ette planeerides, kuna värvimistööde vajalikkuse ja sageduse määrab ära kinnipeetavate ootebokside seinte kujunduslike elementidega kattumise kiirus. Värvimistööde teostamine ajaliselt plaanitust varem ei tõenda, et 11.03.2015 valitses ooteboksis nr 4 ebainimlik olukord. Kaebaja esitas kaebuse alles kaks päeva hiljem, s.o 13.03.2015, mistõttu ei olnud vastustajal võimalik fikseerida vahetult ja objektiivselt 11.03.2015 valitsenud tegelikku olukorda ning esitada kohtule otseseid tõendeid. Küll aga nähtub 11.03.2015 tööl olnud politseinike RK, AK ja MM kirjalikest ütlustest, et AE ei esitanud ooteboksis viibides ühtegi kaebust, mis annab alust järeldada, et ooteboksis valitsenud olukord ei saanud olla inimväärikust alandav. Samuti kinnitab politseinik MM oma 29.09.2015 ettekandes, et ootebokse kontrollitakse alati enne kinnipeetavate sisse paigutamist ning puuduste esinemisel reageeritakse nende kõrvaldamiseks koheselt. Kaebaja ei saanud teada teiste ootebokside olukorda, kuna ta viibis sel päeval ainult ooteboksis nr
  2. Kaebajal oli võimalus teavitada sel päeval tööl olnud politseinikke väidetavast inimväärikust alandavast olukorrast, kuid mingil põhjusel ta seda ei teinud. Kaebaja tegevusetuse tõttu ei tekkinud võimalust väidetava inimväärikust alandava olukorra lõpetamiseks tema suhtes, samuti ei olnud vastustajal võimalik koguda otseseid tõendeid. Samas on praegusel juhul asjas kogutud tõendite põhjal kahtlusteta selge, et kaebaja väited on ainetud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  3. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Halduskohus ei ole hinnanud tõendeid puudulikult ega kohaldanud vääralt materiaalõigust. Halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks puudub alus. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega, järgib neid ega pea vajalikuks neid

§ 201lg 4 alusel üle korrata.

Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. 8. AE esitas 17.06.2016 ringkonnakohtule taotluse nõuda RKAS-lt välja kaks fotot Harju Maakohtu keldris asuvatest ruumidest, võimalik, et ooteboksidest. See teave on talle teatavaks saanud haldusasja nr 3-16-496 menetlemise raames. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb AE taotlus tõendite kogumiseks jätta rahuldamata, kuna taotletaval kahel fotol ei ole asjas tähtsust.

§ 62

lg 2 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Ringkonnakohtu arvates ei sõltu praeguses asjas tehtav lahend sellest, kas RKAS alustas Harju Maakohtu ootebokside ülevärvimisega plaanipärases korras juulikuus 2015. a-l või oli see ajendatud AE kaebusest. Mõlemal juhul jääks kaebus rahuldamata. Vaidlus puudub selles, et ooteboksi 11.03.2015 ei pildistatud ega fikseeritud seal olnud olukorda ka kuidagi 6

(7)3-15-672 muul moel. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et olulisem sellest, kas värskendusremont oli plaaniline või mitte, on kinnipeetavate ruumide korrastamise ja hooldamise regulaarsus. Ootebokside korrastamise ja hooldamise regulaarsust on vastustaja esimese astme kohtumenetluses tõendanud kirjalike tõenditega ning halduskohus on neid piisava põhjalikkusega analüüsinud oma otsuse p-des 11 ja
  1. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu poolt tõenditele antud hinnanguga ja halduskohtu põhjendustega ega korda neid.
  2. Õige ei ole kaebaja arvamus, et kahju vältimise võimalus RVastS § 7 lg 1 tähenduses ei ole mitte kahju hüvitamise välistamise, vaid kahjuhüvitise vähendamise aluseks. Kahju hüvitamise nõude rahuldamise eelduseks on esmaste õiguskaitsevahendite ammendumine. Asjas puudub vaidlus selles, et 11.03.2015, kui kaebaja viibis Harju Maakohtu ooteboksis, ei pöördunud ta mitte kellegi poole nõudega paigutada ta ootamise ajaks kuhugi mujale või et ooteboksi olukord oleks olnud tema inimväärikust riivav. Halduskohus on oma otsuse p-s 19 põhjendatult leidnud, et asjaolu, et kaebaja on erinevates Liivalaia kohtumaja ooteboksides viibinud ka enne ja teab nende üldist seisukorda, ei tähenda, et ta teaks, kas teised ooteboksid olid parajasti koristamata ja haisesid ning kas nende ventilatsiooniavadesse oli midagi topitud või töötas ventilatsioon korralikult. Seega isegi juhul, kui kaebaja väidetud tingimuste esinemine oleks tuvastatud, puuduks alus kahju hüvitamiseks, sest kaebaja pole püüdnud kahju teket mingilgi moel vältida.
  3. Asjaolu, et halduskohus on muu hulgas viidanud ka sellele, et õiguskantsler ei ole Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja ooteboksides kontrollkäigul käinud, ei muuda otsust õigusvastaseks. Nimetatud asjaolu ei oma iseenesest tõepoolest tõenduslikku väärtust, kuid halduskohus on vastava asjaolu ära nimetanud seonduvalt sellega, et Liivalaia kohtumaja ootebokside olukord ei ole olnud midagi sellist, mis oleks varasemalt laiemat avalikku tähelepanu pälvinud.
  4. RVastS § 9 lg-te 1 ja 2 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Mittevaraline kahju hüvitatakse proportsionaalselt õiguserikkumise raskusega ning arvestades süü vormi ja raskust. Kaebaja viibis 11.03.2015 Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja ooteboksis nr 4 kokku 5 tundi ja 45 minutit. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa esitatud tõendite valguses ühelgi juhul asuda seisukohale, et kaebaja oleks ooteboksis viibides kannatanud selliselt, mis õigustaks kahju hüvitamist rahas. Kaebaja kannatused ei ületanud kinnipidamisega kaasnevate kannatuste vältimatut taset, arvestades kinnipidamistingimuste kumulatiivset mõju ja ooteboksis viibimise ajavahemikku. 12.

§ 108lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kaebaja oli riigilõivu tasumisest vabastatud, mistõttu jäävad kaebaja menetluskulud (riigilõiv)

§ 118lg 3 alusel riigi kanda.

Vastustaja ei ole kaebajalt menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Seega jäävad vastustaja võimalikud kulud tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Maret Altnurme /allkirjastatud digitaalselt/ Villem Lapimaa /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.