Obsah (9)

§ 442§ 444§ 5§ 230§ 231§ 162§ 174§ 138§ 144

2-15-10615 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maire Lukk Otsuse avaldamise aeg ja koht 21. juuni 2016, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-15-10615

) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Ärakuulamine toimus 07.04.2016. 11. Kohus lahendab antud asja lihtsustatud kirjeldava osaga juhindudes

§ 442lg 7 ja § 444 lg 1.

Lihtsustatud kirjeldava osa täiendamist ei saa nõuda, mistahes asjaoludel.

§ 444

lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. 12. Kohus, kuulanud ära hageja, hageja esindaja, kostja esindaja, kuulanud üle tunnistaja, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi ei ole põhjendatud ja rahuldamisele ei kuulu alljärgnevatel põhjendustel. 13.

§ 5

lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

1. Kohus juhindub antud asja lahendamisel võlaõigusseaduse (võlaõigusseaduse (VÕS) 76 lg-st 1, mille kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) § 3 lg 1 kohaselt kindlustuskohustus käesoleva seaduse tähenduses on kohustus sõlmida kohustusliku liikluskindlustuse leping (edaspidi leping) kolmandale isikule sõidukiga kahju tekitamisest tuleneva vastutuse kindlustamiseks käesolevas seaduses sätestatud korras ja ulatuses. LKindlS § 12 kohaselt lepinguga kohustub üks isik (edaspidi kindlustusandja) hüvitama sõiduki valdaja (edaspidi kindlustatud isik) asemel kahjustatud isikule käesolevas seaduses sätestatud ulatuses ja tingimustel kahju, mis on tekkinud kindlustusjuhtumi tagajärjel. Teine isik (edaspidi kindlustusvõtja) kohustub tasuma kindlustusandjale kindlustusmakseid. LKindlS § 24 lg 1 kohaselt kindlustusandja hüvitab kindlustatud isiku asemel kahjustatud isikule kindlustusjuhtumi tagajärjel tekitatud kahju üksnes käesolevas seaduses sätestatud alustel ja ulatuses.
2. Kohtule esitatud tõenditega on tõendatud, et 27.03.2015 toimus Tallinnas Õismäe tee 46 Tallinn Maxima poe parklaga piirneval alal liiklusõnnetus, kui hageja autole Škoda Octavia registrimärgiga XXX sõitis Maxima poe parklast välja sõites otsa sõiduk Renault Clio registrimärgiga XXX. Mõlemad sõidukid said liiklusõnnetuses kahjustusi (tl 7-10, tl 16-21, tl 27-28, tl 48-53). Sõiduki Škoda Octavia reg nr XXX juhi tsiviilvastutus oli kindlustatud kostja juures kohustusliku liikluskindlustuslepingu alusel ja vabatahtliku kindlustuslepingu alusel. Kohustusliku liikluskindlustuse lepingu osas oli väljastatud 11.04.2014 kindlustuspoliis nr XXX (tl 15). 3 2-15-10615 Vabatahtliku kindlustuslepingu osas oli 25.04.2014 väljastatud poliis nr XXXomavastutusega 125 eurot (tl 57-58). Vabatahtlikule kindlustuslepingule kohaldusid Seesami sõidukikindlustuse tingimused 1/2012 (edaspidi ka Üldtingimused, tl 59-68). 07.05.2015 tegi kostja otsuse, milles tunnistas 27.03.2015 liiklusõnnetuse põhjustajaks hageja, kes otsuse kohaselt rikkus liiklusseaduse § 17 lg 5 p 5 nõudeid (tl 11). 01.06.2015 otsuse alusel hüvitas kostja sõiduki Renault Clio taastusremondimaksumuse summas 880,52 eurot (tl 54). 02.06.2015 otsusega hüvitas kostja vabatahtliku kindlustuslepingu alusel kindlustatud sõidukile Škoda liiklusõnnetuses tekkinud kahjustused summas 1 715,85 eurot, arvestades lepingujärgset omavastutust summas 125 eurot (tl 69).
3. Poolte vahel on vaidlus, kes põhjustas 27.03.2015 liiklusõnnetuse ning kas kostja on kohustatud hüvitama hagejale omavastutuse 125 eurot.
4. Liiklusseaduse (LS) § 2 p 96 kohaselt õueala on jalakäijate ja sõidukite samaaegselt liiklemiseks ettenähtud ala, kus ehituslike või muude vahenditega on vähendatud sõidukite kiirust ning mille sisse- ja väljasõiduteed on tähistatud õueala liikluskorda kehtestavate liiklusmärkidega. Nähtuvalt kohtule esitatud sündmuskoha piltidest, oli vaidlusaluse õnnetuse toimumise koht õuealal, kuna sisse- ja väljasõiduteel oli õueala tähistav liiklusmärk (tl 48). LS § 17 lg 5 p 5 kohaselt peab mitterööbassõiduki juht andma teed juhi suhtes paremalt lähenevale või paremal asuvale sõidukijuhile, kui sõidukite liikumisteed lõikuvad ja sõidujärjekord ei ole käesolevas seaduses teisiti määratud. Kohus märgib, et tulenevalt LS § 17 lg 5 p-st 5 tuleb õuealal anda teed paremalt lähenevale sõidukijuhile. Õuealal ei ole selle reegli suhtes sätestatud erisusi. Vastavalt liiklusõnnetuses osalenud hageja ja Renault Clio juhi XXX selgitustele lähenes hageja sõidukile paremalt poolt XXX juhitud sõiduk Renault Clio (tl 7-10, tl 27-28). Vastavat asjaolu kinnitas XXX ka ärakuulamisel antud ütlustes (tl 117). Seega pidi hageja tulenevalt LS § 17 lg 5 p 5 andma teed XXX juhitud Renault Cliole. Kuna hageja teed ei andnud, sõitis Renault Clio hageja juhitud sõidukile Škoda Octavia otsa. Kohus märgib, et asjakohane ei ole hageja viide LS § 17 lg-le 3, kuna tegemist ei ole nimetatud sättes kirjeldatud olukorraga.
5. Puudub vaidlus, et sündmuskohal liiklusõnnetuse osalised vastutuse jagunemises kokkuleppele ei jõudnud, mistõttu kutsuti kohale politsei. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri 12.10.2015 otsusega väärteoasjas nr 2302,15,004638 määrati hagejale liiklusseaduse (LS) § 17 lg 5 p 5 rikkumise eest rahatrahv. Harju Maakohus jättis 08.03.2016 otsusega väärteoasjas 4-15-8894 hageja kaebuse nimetatud Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri otsusele rahuldamata. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt jõustus Harju Maakohtu otsus 13.06.
6. Politsei on tuvastanud, et hageja rikkus 27.03.2015 liiklusõnnetuse toimumisel LS § 17 lg 5 p
7. Seega on tõendatud, et hageja põhjustas vaidlusaluse 27.03.2015 liiklusõnnetuse.
8. Hageja ja kostja vahel oli sõlmitud kohustuslik liikluskindlustusleping ja vabatahtlik kindlustusleping. Kohus märgib, et kohustusliku liikluskindlustuslepingu puhul on tegemist VÕS §-s 510 sätestatud vastutuskindlustusega, mille kohaselt peab kindlustusandja täitma kindlustusvõtja asemel kohustuse hüvitada kahju, mille kindlustusvõtja on tekitanud kolmandale isikule (kahjustatud isik) kindlustuse kehtivuse ajal toimunud kindlustusjuhtumi tagajärjel, ja kandma õigusabile tehtud kulud. Kohus märgib, et hageja ei saa kohustusliku liikluskindlustuse lepingu, mille kohta on väljastatud poliis nr XXX, alusel nõuda kostjalt omavastutuse hüvitamist ehk hageja kanda jäänud Škoda Octavia remondi kulusid. VÕS §-st 510 tuleneb kohustusliku vastutuskindlustuslepingu alusel kostja kohustus hüvitada Renault Clio omanikule tekkinud kahju. Sama tuleneb LKindlS § 3 lg-st 1 ja § 24 lg-st
9. Kohus märgib, et hageja poolt viidatud LKindlS § 34 lg 1 ja LKindlS § 35 lg 1 p 1 ja 2 ei ole antud juhul asjakohased, kuna hageja puhul ei ole tegemist kahjustatud isikuga VÕS ja LKindlS tähenduses. Hageja oli kahju põhjustaja, kuna rikkus LS § 17 lg 5 p 5 tulenevat kohustust.
10. Sõiduki Škoda Octavia suhtes sõlmitud vabatahtliku kindlustuslepingu kohaselt oli kindlustusriskiks mh liiklusõnnetus. Vastavalt poliisile nr XXXoli omavastutuse suuruseks 125 4 2-15-10615 eurot (tl 57). Üldtingimuste punkti 12.1.2 kohaselt kindlustushüvitis on kahju suurus, millest on lahutatud omavastutus, tasumata kindlustusmaksed ja võimalik hüvitise vähendus (tl 66). Puudub vaidlus, et kostja hüvitas hagejale vabatahtliku kindlustuslepingu alusel sõiduki Škoda Octavia remondikulud, millest oli maha arvatud omavastutus 125 eurot (tl 69). Üldtingimuste punktist 12.1.2 tulenevalt omavastutus ei kuulu hüvitamisele. Ebaõige on hageja seisukoht, mille kohaselt peab kostja hüvitama ka omavastutuse ning kostjal on õigus nõuda see tagasi Renault Clio kindlustusandjalt. Vastav seisukoht ei ole kooskõlas eelnevalt viidatud õigusnormide ega lepingutingimustega, kuna hageja ei ole käesoleval juhul kahjustatud isikuks.
11. Üldtingimuste punkti 6.2 kohaselt ei hüvitata kahju, mis kuulub hüvitamisele kohustusliku liikluskindlustuse või välisriigi sõiduki kohustusliku vastutuskindlustuse alusel (tl 63). Hageja leiab, et tegemist on tühise tüüptingimusega. Kohus märgib, et tegemist on tüüptingimusega VÕS § 35 lg 1 tähenduses. VÕS § 42 lg 1 kohaselt tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga.
12. Kohus leiab, et Üldtingimuste punkt 6.2 ei ole tühine, kuivõrd tegemist ei ole ebamõistlikult hagejat kahjustava tingimusega. Kohus märgib, et kohustusliku vastutuskindlustuse ja vabatahtliku liikluskindlustuslepingu olemused ning hüvitatava kahju ulatus on erinevad. Vabatahtliku liikluskindlustuslepingu alusel ei ole kohustust hüvitada kindlustusvõtja poolt tekitatud kahju kahjustatud isikule ning seetõttu on Üldtingimuste punkt 6.2 kooskõlas VÕS §-st 510 ja LKindlS § 3 lg-st 1 tulenevate põhimõtetega.
13. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kostja on hageja ees täitnud 27.03.2015 liiklusõnnetusest tulenenud kahju hüvitamise kohustuse, omavastutus ei kuulu hüvitamisele ning hageja nõue ei ole põhjendatud. Kohus jätab hagi rahuldamata. Menetluskulud
14. Juhindudes

§ 162lg-st 2 jätab kohus menetluskulud hageja kanda.

25.

§ 174

lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. 26.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 144p 1 kohaselt kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate kulud.

Kostja ei ole menetluskulude kindlaksmääramise avaldust esitanud ning nähtuvalt toimikust ei ole kostjale hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud. /allkirjastatud digitaalselt/ Maire Lukk kohtunik 5