06.01.1976, isikukood 37601063715, xxx Ahto SIRENDI vandeadvokaat Dxxxx xxx Ida Prefektuuri vanemväärteomenetleja Menetlusalune isik Kaitsja 31.05.2016 Kohtuvälise menetleja esindaja Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §83 p.2, §44 lg.2 p.3 ja lg.3, §104 lg.3, §107 lg.1 p.1, §111, §113, §137, §199 lg.3, §203 lg.3 ja §205, maakohus OTSUSTAS: Süüdi tunnistada Vyacheslav ORLOV
Karistusseadustiku §68 lg.2 alusel arvata Vyacheslav ORLOVI karistuse hulka tema kinnipidamine 25.04.2016 – 27.04.2016, s.o. 2 (kaks) päeva. Vyacheslav ORLOVI aresti kandmise algus on alates tema poolt aresti kandmisele asumisest. 1
lg.3 p.1 alusel kohaldada Vyacheslav ORLOVILE lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine tähtajaga 3 (kolm) kuud.
alusel on Vyacheslav ORLOV kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Rahuldada vandeadvokaat Ahto SIRENDI taotlus, määrata tema poolt Vyacheslav ORLOVILE kohtulikus menetluses osutatud õigusabi tasu suuruseks ja mõista välja riigituludest 232 (kakssada kolmkümmend kaks) eurot 44 senti (s.h. väärteomaterjaliga tutvumine 40 €, kohtuistungiks ettevalmistamine 40 €, kohtuistungil osalemine 60 €, käibemaks 28 €, sõidukulud 53,70 €, käibemaks 10,74 €). Väärteomenetluse seadustiku §2 ja Kriminaalmenetluse seadustiku §175 lg.1 p.4 alusel välja mõista Vyacheslav ORLOVILT riigituludesse kaitsjale (vandeadvokaat Ahto SIRENDI) kohtulikus menetluses makstud tasu eest 232 (kakssada kolmkümmend kaks) eurot 44 senti. Kaitsjatasu tuleb Vyacheslav ORLOVIL tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele: SEB pangas nr.EE351010052031000004 Swedbank nr.EE502200221014193355 Nordea pangas nr.EE401700017002872300 Danske Bank nr.EE
lg.3 ja pani toime väärteo
Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Dxxx Nxxx 26.04.2016 määrusega saadeti eelnimetatud väärteoasja materjalid läbivaatamiseks Viru Maakohtule. 2 Määruse kohaselt on väärteoasja menetluses selgunud, et menetlusalune isik on eelnevalt karistatud samalaadse süüteo eest rahatrahviga ja see otsus jõustus 09.04.
lg.2 rikkumise kohta.
lg.2 näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50 – 1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25 – 0,74 milligrammi. Seega tuleb antud väärteoasjas tuvastada, kas menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit alkoholijoobe seisundis, kas alkoholijoove oli kindlaks tehtud seaduse alusel ning missugune on antud väärteo toimepanemise eest põhjendatud karistus. Nagu nähtub 25.05.2016 koostatud väärteoprotokollist, on rikkunud
menetlusalune isik
lg.3 sätestab, et mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem.
lg.1 kohaselt tuvastatakse joobeseisundi või sama paragrahvi lg.3 nimetatud piirmäära ületamine Korrakaitseseaduses sätestatud korras. Korrakaitseseaduse §38 lg.1 kohaselt kontrollib politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan indikaatorvahendiga alkoholi sisaldumist isiku väljahingatavas õhus või tuvastab alkoholijoobe kohapeal tõendusliku alkomeetriga. Kui isikut kontrollitakse indikaatorvahendiga, siis selle positiivse näidu korral alkoholijoobe tuvastamise vajaduse esinemisel tuvastatakse alkoholijoove tõendusliku alkomeetriga või toimetatakse isik tema nõudmisel tervishoiuteenuse osutaja juurde alkoholisisalduse määramiseks veres vereproovi uuringuga. Käesoleva väärteoasja materjalidest nähtub, et 25.04.2016 kell 07.32 on menetlusaluse isiku alkoholijoovet kontrollitud indikaatorvahendiga AlcoQuant 6020 nr.A103997 ja indikaatorvahendi näit oli 0,29 mg/l. 25.04.2016 kell 07.38 – 07.45 kontrolliti menetlusaluse isiku alkoholijoovet tõendusliku alkomeetriga Alcotest 7110 MK III EST nr. ARAF-0012 ja alkomeetri näit oli 0,34 mg/l, laiendmääramatus 0,05 mg/l ning lõplik lugem 0,29 mg/l. Tõendusliku alkomeetri näitu tutvustati menetlusalusele isikule allkirja vastu. Enne mõlemat toimingut alkoholijoobe tuvastamisel oli menetlusalusele isikule allkirja vastu selgitatud Korrakaitseseaduse §38 lg.2 sätestatud joobeseisundi tuvastamisele allutatud isiku õigusi. Maakohus leiab, et eeltooduga on alkoholijoove menetlusalusel isikul väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas kindlaks tehtud seadusekohaselt ning seega juhtis menetlusalune isik mootorsõidukit (reisibussi) alkoholijoobe seisundis. 4 Eelnimetatud tuvastatud asjaoluga ühtivad ja on kooskõlas ka menetlusaluse isiku enda seletused. Menetlusalune isik on väärteoprotokollis omakäeliselt kinnitanud, et on rikkumisega nõus ning Indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollis omakäeliselt nõustunud seadme näiduga. Samuti on menetlusalune isik väärteo toimepanemist tunnistanud maakohtu istungil. Eeltoodu alusel ja hinnates tõendeid kogumis, leiab maakohus, et süüteokoosseis käesolevas väärteoasjas on täidetud, et väärtegu on menetlusaluse isiku poolt toime pandud ja ta on süüdi. Menetlusaluse isiku tegu on
lg.2 järgi õigesti kvalifitseeritud, kuna ta rikkus
Süüd välistavad asjaolud käesolevas väärteoasjas puuduvad. Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §2 kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, kui Väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti ja arvestades väärteomenetluse erisusi. Vastavalt Karistusseadustiku §56 lg.1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
lg.2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni. Käesolevas väärteoasjas on kohtuvälise menetleja esindaja taotlenud menetlusalusele isikule aresti 10 päeva. Vastavalt Karistusseadustiku §48 võib kohus väärteo eest mõista aresti kuni 30 päeva. Seega on kohtuvälise menetleja esindaja käesolevas väärteoasjas taotlenud aresti mõistmist alla keskmise sanktsiooni määra. Arvestades asjaolu, et väärteomenetlusega on kindlaks tehtud menetlusaluse isiku süü
lg.2 järgi, samuti Karistusseadustiku §56 sätestatud nõudeid, rikkumise raskusastet, juhi isikut ning kergendava asjaoluna süü tunnistamist, leiab maakohus, et Karistusseadustiku §56 ettenähtud eesmärki – mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest – ei ole võimalik saavutada rahatrahviga ja aresti mõistmine käesoleval juhul on põhjendatud. Maakohus nõustub siinkohal kohtualluvusse saatmise määruse põhjendustega ja kohtuvälise menetleja poolt kohtuistungil öelduga. Mootorsõiduki, sealjuures reisibussi, juhtimine alkoholi piirmäära ületamisega seab ilmselgelt ohtu lisaks menetlusalusele isikule endale ka bussis reisijate, samuti kaasliiklejate elu, tervise ja vara. Käesoleva väärteoasja materjalides olevast Karistusregistri väljavõttest nähtub, et menetlusalust isikut on väärteokorras karistatud ühel korral. Tegemist oli 02.01.2016 analoogses situatsioonis, s.t. reisibussi juhina,
Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse 28.01.2016 otsusega määrati menetlusalusele isikule eelnimetatud väärteo eest karistuseks rahatrahv 265 trahviühiku ulatuses. Viru Maakohtu 01.04.2016 otsusega tühistati eelnimetatud 5 kohtuvälise menetleja otsus karistuse suuruse osas ning mõisteti menetlusalusele isikule karistuseks rahatrahv 200 trahviühiku ulatuses. Maakohtu istungil käesolevas väärteoasjas kinnitas menetlusalune isik, et rahatrahv summas 800 € ei ole tema jaoks suur. Eeltoodust nähtub, et menetlusalune isik pani järjekordse samalaadse väärteo toime peaaegu vahetult peale eelmise otsuse jõustumist. Menetlusaluse isiku selline käitumine näitab ilmekalt seda, et varasemast karistusest ei ole menetlusalune isik teinud mingeid järeldusi. Samuti tuleb eeltoodust tulenevalt nõustuda menetlusaluse isikuga, et mõistetud rahatrahv ei ole tema jaoks suur ja ei oma mingit karistusõiguslikku tähendust. Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja esindaja seisukohaga selles, et eeltoodust tulenevalt ei ole uue rahatrahvi määramine otstarbekas ja vaid aresti mõistmine mõjutab menetlusalust isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Leebemat liiki karistuse mõistmine ei ole antud juhul põhjendatud. Iga teo eest tuleb mõista karistus ja see karistus ei tohi olla mugav, ta peab menetlusaluse isiku elu piirama. Lisaks sellele arvestab maakohus karistuse liigi otsustamisel ka seda, et menetlusaluse isiku seletuse kohaselt maksab ta elatist alaealisele lapsele. Kuna kohtupraktika kohaselt peab iga järgnev karistus reeglina olema suurem eelmisest, siis järjekordse, eelmisest suurema rahatrahvi mõistmisel võib kannatada alaealise heaolu. Kohtupraktika kohaselt mõistetakse karistus ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ning karistust kergendavate või raskendavate asjaolude ilmnemisel mõistetakse karistus siis kas alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra või siis keskmist määra ületavana. käesolevas asjas on aresti keskmine määr 15 päeva. Arvestades varasemat karistatust samalaadse väärteo toimepanemise eest, selle otsuse jõustumist vahetult enne käesoleva väärteo toimepanemist ning süü tunnistamist, peab maakohus põhjendatuks mõista menetlusalusele isikule karistuseks arest keskmisest määrast tunduvalt lühemas määras. Maakohus mõistab menetlusalusele isikule karistuseks aresti 5 päeva. Vastavalt Karistusseadustiku §68 lg.2 arvatakse kinnipidamine väärteomenetluses karistusaja hulka. Eeltoodu alusel tuleb menetlusalusele isikule mõistetud aresti 5 päeva hulka arvata tema kinnipidamine 25.04.2016 – 27.04.2016, s.o. 2 päeva. Maakohus ei pea käesolevas asjas põhjendatuks kohaldada taaskord kinnipidamist ja määrab, et aresti kandmise algus on alates menetlusaluse isiku poolt aresti kandmisele asumisest.
lg.3 p.2 näeb ette võimaluse kohaldada samas paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kolmest kuust kuni kaheteistkümne kuuni, kui isikut on varem samas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud. Käesolevas väärteoasjas on kohtuvälise menetleja esindaja seda võimalust kasutanud ja taotles menetlusalusele isikule lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise tähtajaga 3 kuud. Käesolevas kohtuotsuses on varasemalt viidatud sellele, et menetlusalust isikut on 2016 karistatud
6 Maakohus leiab, et lisakaristuse kohaldamine antud väärteoasjas on põhjendatud. Maakohus arvestab siinjuures nii varasema väärteo toimepanemist kui ka seda, et käesolev väärtegu on toime pandud peaaegu vahetult peale kohtuotsuse jõustumist eelmises väärteoasjas. Karistusregistri ja Viru Maakohtu 01.04.2016 otsuse kohaselt ei ole menetlusalusele isikule varem lisakaristust kohaldatud. Menetlusalune isik on jätkanud samalaadsete väärtegude toimepanemist. Käesolevas asjas menetluse all oleva väärteo, mis on seotud sõiduki juhtimisega alkoholijoobes, pani menetlusalune isik toime 2 nädalat peale eelmise väärteootsuse jõustumist, mis oli talle mõistetud samuti seoses sõiduki juhtimisega alkoholijoobes. Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja esindaja seisukohaga, et eeltoodu alusel ei ole vaid põhikaristuse mõistmine piisav meede, vältimaks uute süütegude toimepanemist menetlusaluse isiku poolt. Lisakaristus on antud menetlusaluse isiku puhul vajalik, et tagada tema mitteosalemine liikluses. Maakohus leiab, et sellise isiku puhul, kes juhib reisibussi juba teist korda lühikese aja vältel alkoholijoobes ja jätkab väärtegude toimepanemist ka lühikese aja vältel peale eelmise väärteootsuse jõustumist, on igati põhjendatud lisakaristuse kohaldamine, mis ei võimalda menetlusalust isikut lubada liiklusesse ja võimaldab menetlusalusel isikul teha endale selgeks/korrata
s sätestatud reeglid. Siiski leiab maakohus, et lisakaristust on käesolevas asjas võimalik kohaldada miinimummääras. Ülaltoodu alusel määrab maakohus menetlusalusele isikule lisakaristuse tähtajaks 3 kuud. Maakohus ei nõustu menetlusaluse isiku seletusega selles osas, et aresti kandmine mõjub halvasti tema tervisele. Vastuseks kohtu küsimustele maakohtu istungil seletas menetlusalune isik, et kinnipidamise ajal võimaldati talle arestimajas arstiabi. Samas nähtub menetlusaluse isiku seletusest maakohtu istungil, et vaatamata tema osalisele töövõimetusele infarkti tagajärjel on arst pidanud võimalikuks tema töötamise reisibussi juhina. Maakohus leiab, et seega ei ole takistatud ka aresti kandmine menetlusaluse isiku poolt. Maakohus möönab, et juhtimisõiguse peatamisel võib menetlusalune isik kaotada töö, kuid märgib, et tegemist on ilmselgelt menetlusaluse isiku enda poolt tekitatud olukorraga, kui ta asus teadlikult eelnevalt alkoholi tarvitanuna taas reisibussi juhtima. Lisaks sellele nähtub Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30.04.2010 kohtuotsusest kohtuasjas nr.3-1-1-26-10, et kuigi üldiselt tuleks vältida töökoha kaotust väärteokaristuse tulemusena, ei saa töökoha kaotamise võimalus olla iseenesest mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist välistavaks asjaoluks, sest Karistusseadustiku §50 lg.2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab seda sõidukit liikumispuude tõttu. Lisaks eeltoodule ei pea maakohus eluliselt usutavaks ka menetlusaluse isiku väidet selle kohta, et eelmisel õhtul tarvitas ta vaid 2 purki õlut ja seejärel läks magama. Arvestades maakohtu istungil menetlusaluse isiku silmaga hinnatavat füüsist ja väidetavat magatud aega, ei ole tema puhul tõenäoline hommikul kell 07.38 tuvastatud alkoholijoove 0,29 mg/l. Vastavalt menetlusaluse isiku taotlusele osales maakohtu istungil kaitsja vandeadvokaat Ahto Sirendi. Vastavalt kaitsja taotlusele kulus õigusabi osutamiseks 7 232,44 €. Maakohus peab seda summat põhjendatuks ja mõistab selle seoses süüdimõistva kohtuotsusega välja menetlusaluselt isikult. (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.