← Eesti

2-15-105974/7

Obsah (5)§ 444§ 174§ 138§ 144§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Mai Grauberg Otsuse tegemise aeg ja koht 17. veebruar 2016.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-15-105974

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud 10.09.2014 esitas kostja hagejale transporditellimuse kaubaveoks, mille kohaselt sooviti hagejalt kaubavedu. Eeltoodust tulenevalt sõlmisid pooled kaubaveolepingu. Kokkuleppehinnaks oli 198 eurot, mille kohta hageja esitas kostjale arve nr 127158, mille tasumistähtaeg oli 23.10.2014. 11.09.2014 esitas hageja kostjale uue tellimuse, millega soovis kaubavedu. Kaubaveo eest esitati kostjale arve nr 127159 (tasumistähtaeg 23.10.2014) summas 90 eurot. Ülalnimetatud kaubaveod kostjale osutati. Kostja arvetest tulenevaid rahalisi kohustusi hageja ees ei täitnud. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks võlgnevuse summas 288 eurot ja jätta poolte menetluskulud kostja kanda. Kohtu selgitused Kohus selgitab, et tulenevalt

§ 444

lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on

§ 144p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Kohtukulud on

§ 138lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud.

2 Hageja on hagiavalduses märkinud, et soovib menetluskulude jätmist kostja kanda, kuid ei ole eraldiseisvalt välja toonud, millised on hageja menetluskulud ega esitanud menetluskulude kindlaksmääramise taotlust. Kohus on 22.06.2015.a menetlusse võtmise määruses välja toonud, et hagejal tuleb esitada menetluskulude nimekiri ja tõendid kohtule 10 päeva jooksul. Hageja esindaja sai menetlusse võtmise määruse kätte 30.06.2015.a, kuid menetluskulude nimekirja kohtule ei esitatud. Seetõttu määrab kohus tulenevalt

§ 174

lg-st 1 menetluskulude rahalise suuruse kindlaks, võttes aluseks tsiviilasja materjalid. Käesoleva tsiviilasja kohtutoimiku materjalidest nähtub, et hageja menetluskuluks on maksekäsu kiirmenetluses ja hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 75 eurot. Kohus peab hageja kulutusi riigilõivule summas 75 eurot põhjendatuks. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 75 eurot.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Mai Grauberg Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.