3-16-1059/15

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Ruth Plaks ja Kaire Pikamäe Määruse tegemise aeg ja koht

1. august 2016, Tallinn Haldusasja number 3-16-1059 Haldusasi AK kaebus elamispinna tagastamiseks kohustamiseks Menetlusosalised Kaebaja – AK Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu
2. juuni
3. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus AK
4. juuni
5. a määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus ja kaebaja varade RESOLUTSIOON Jätta AK
6. juuni 2016 määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu
7. juuni
8. a määrus haldusasjas nr 3-16-1059 muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale ei saa edasi kaevata (HKMS § 206 lg 2 ls 2). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
9. AK esitas 27.05.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles talle XXXX asuva eluruumi tagastamist. Kaebuse põhjenduste kohaselt on nimetatud eluruum kaebaja perekonnale kuuluv ning selle on hõivanud RV ja LV. Kaebaja taotleb eluruumi ja tema varade tagastamist.
10. Tallinna Halduskohus tagastas 30.05.2016 määrusega AK kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 1 alusel. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Avalik-õiguslikuks suhteks on õigussuhe, mille üheks pooleks on avaliku võimu kandja (nt riik või kohalik omavalitsus). Kahe inimese vaheline vaidlus asjade omandiõiguse üle ei ole avalik-õigusliku, vaid eraõigusliku iseloomuga. Kui kaebaja leiab, et kaebuses nimetatud teine isik valdab ebaseaduslikult kaebaja omandis olevaid ruume või on põhjustanud kaebajale kahju, võõrandades kaebaja omandis olevaid asju, on tal õigus pöörduda selle teise isiku vastu tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras hagiga maakohtu poole. 3-16-1059
11. AK esitas 01.06.2016 määruskaebuse Tallinna Halduskohtu 30.05.2016 määruse peale. Tallinna Halduskohus jättis 08.06.2016 määrusega AK määruskaebuse käiguta ja andis puuduse kõrvaldamiseks (riigilõivu 15 eurot tasumiseks) tähtaja 10 päeva määruse kättesaamisest arvates. Halduskohus selgitas 08.06.2016 määruses, et maksejõuetuse korral võib kaebaja taotleda enda vabastamist riigilõivu tasumisest, esitades andmed oma majandusliku olukorra kohta ning vähemalt vanglasisese arve (K-Raha) väljavõtte määruskaebuse esitamisele eelnenud nelja kuu kohta. AK esitas 17.06.2016 halduskohtule teate.
12. Tallinna Halduskohus keeldus 22.06.2016 määrusega AK 01.06.2016 määruskaebuse menetlusse võtmisest. Kaebaja ei ole tasunud riigilõivu, samuti pole ta esitanud sõnaselget taotlust menetlusabi saamiseks. AK selgitab 17.06.2016 avalduses üksnes seda, et tal on 0,15 eurot ning ta soovib Eesti kodakondsusest loobuda. Seega ei ole kaebaja kõrvaldanud määruskaebuses esinevaid puudusi ning määruskaebuse menetlusse võtmisest tuleb HKMS § 206 lg 1 ja § 187 lg 4 kohaselt keelduda.
13. AK esitas 29.06.2016 halduskohtule avalduse, mida halduskohus käsitas määruskaebusena 22.06.2016 määruse peale. Tallinna Halduskohus vabastas 14.07.2016 määrusega AK otstarbekuse kaalutlusel 29.06.2016 määruskaebuselt riigilõivu tasumise kohustusest, võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ning edastas lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
14. AK palub 29.06.2016 määruskaebuses tema kaebuse menetlemist ja menetlusabi. Kaebaja märgib, et ta on ringkonnakohtu poolt tunnistatud maksejõuetuks juba
15. a veebruaris pöördumisega Euroopa Inimõiguste Kohtu poole ning talle määrati tasuta õigusabi. Kaebaja majanduslik seis peaks olema andmebaasis näha. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
16. Halduskohtu 22.06.2016 määruse tühistamiseks ei ole alust, sest kaebaja 01.06.2016 määruskaebus oli puudusega (tasumata riigilõiv) ning kaebaja ei kõrvaldanud puudust halduskohtu 08.06.2016 määruses antud tähtajaks – kaebaja ei tasunud riigilõivu ega esitanud riigilõivu tasumisest vabastamise taotlust.
17. Isegi kui asuda seisukohale, et halduskohus oleks pidanud kaebaja 17.06.2016 teates muu hulgas märgitut „K-Justiitsis hagejal 0,15 euri“ käsitama riigilõivu tasumisest vabastamise taotlusena ja eeldama kaebaja esitatud andmete alusel tema maksejõuetust, tuleb märkida, et isiku maksejõuetus ei ole menetlusabi andmise ainsaks tingimuseks. Menetlusabi andmine mõnes teises kohtuasjas ei tähenda, et kohus saaks anda kaebajale menetlusabi ka praeguses asjas. Lisaks menetlusabi taotleja suutmatusele oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda, on menetlusabi andmise tingimuseks HKMS § 111 lg 1 kohaselt ka piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Kaebaja 01.06.2016 määruskaebus halduskohtu 30.05.2016 määruse peale on aga ilmselgelt perspektiivitu. Halduskohus selgitas 30.05.2016 määruses kaebajale õigesti, et praeguse vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Halduskohus ei saa lahendada eraõiguslikku vaidlust omandiõiguse üle. Sellise vaidluse lahendamine on tsiviilasju lahendava maakohtu pädevuses. Haldusasja materjalidest 2