;
p 7;
S § 418 lg 3 p 1, p 2 p 3;
Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 5-l korral (1 kehtiv ja 4 arhiveeritud), reaalset vanglakaristust kannab kolmandat korda. Karistusregistri andmetel kehtivaid väärtegusid ei ole. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks, algselt varavastased kuriteod ja hiljem juba 1 isiku vastased kuriteod sealhulgas ka tapmine. On läbinud sotsiaalprogrammi Agressiivsuse asendamise treening, riigikeele A1-taseme kursuse. Varasemalt töötas, kuid Viru Vanglas korduvalt tööst keeldunud. Kinnipeetaval on 38 kehtivat distsiplinaarkaristust. Rahvastikuregistri andmete kohaselt on sissekirjutus xxxx, kus käesoleval ajal elavad isiku sugulased. Enne vangistust elas endise abikaasa korteris. Edasist kooselu koos endise abikaasaga ei planeerita. Vabanemise korral on tal võimalus taotleda sotsiaalpinda. Kinnipeetav keeldus vanglas andmast andmeid oma vabanemisjärgse elu- ning töökoha kohta. Kinnipeetav omab keskharidust. Õppinud keevitajaks ning töötanud xxxx vanglas sellel alal. Enesetäiendamisest üldiselt ei pea lugu. Sotsiaalprogrammidest ja vangla pakutavatest tegevustest on keeldunud. Kinnipeetaval olemas teatavad oskused, kuid vajalik kujundada tööharjumust. Oma sõnul tuli enne vangistust majanduslikult toime. K-raha andmetel toetavad rahaliselt erinevad isikud, sh kriminaalkorras karistatud isikud. Sissetulekud korrapäratud ning reaalselt puuduvad oskused iseseisvalt majanduslikult toime tulemiseks. Pigem otsib võimalust kiiresti, valimatult raha teenida. Tasumata nõudeid ei ole, vabanemisfond täidetud. Toime pannud korduvalt kuritegusid majandusliku kasu saamiseks. Suhtleb õetütre, elukaaslase poja (vabanes Viru Vanglast 2013), kasutütre ja elukaaslasega. Tutvusringkond koosneb suuresti kriminaalse taustaga inimestest, suhted on kujunenud vangistuses (kuritegelikku ühendusse kuulumine). Suhtlus ka kuriteokaaslasega. Vajadusel suudab ennast kehtestada, kuid võiks olla otsustamisel iseseisvam. Manipuleerib inimestega oma igapäevase toimetuleku huvides, sh teinud katseid enda huvides ära kasutada ametnikke vanglas. Riskivat ja hoolimatut elustiili näitab viimane kuritegu, kus korraldas tulistamise elamurajoonis, seades ohtu kogu ümbruskonna ning seda enda eesmärkide täitmiseks. Põeb kroonilist haigust ning vajab ravi selle ägenemisel. Kõrge enesehinnang, mis ei põhine üldtunnustatud sotsiaalsetel väärtustel. Igapäevaelus püüab oma käitumist kontrollida. Kaldub endaga toimuvas süüdistama teisi inimesi, mis viitab vähesele probleemide äratundmisvõimele. Oma tegevuse tagajärgedele tähelepanu ei pööra. Tegeleb pigem igapäevase toimetulekuga ning eesmärgid vabaduses toimetulekuks realistlikud, kuid tundub, et isik ei mõista täpselt, mida ta selle saavutamiseks peab tegema. Välja on kujunenud kindlad hoiakud, mis suure tõenäosusega viivad seadusrikkumisteni. Seega motivatsioon loobuda kuritegelikust käitumisest on olematu. Ei näe kriminaalhooldust positiivse, kasuliku ning vajaliku süsteemina. Ühiskonnast, üldtunnustatud reeglitest lugu ei pea, vaid tegutseb enda huvisid silmas pidades. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on vangla hinnangul 28%, vägivaldse kuriteo puhul 30%. Eeltoodust tulenevalt ei toeta Viru Vangla Anatoli Smelkovi ennetähtaegset vabastamist. Juhul kui kohus peab otstarbekaks kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb vangla ettepaneku määrata Anatoli Smelkovile katseaega kuni vangistuse lõpuni 25.02.2019 ning käitumiskontroll pikkusega 2 aastat. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas kohustada Anatoli Smelkovi täitma KarS § 75 lg 2 p-des 2, 21, 4, 7, 8 sätestatud lisakohustusi. Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtule edastatud seisukohas avaldab prokurör, et ei soovi osa võtta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse arutamisest. Prokurör ei toeta Anatoli Smelkovi ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Kinnipeetava varasem elukäik ning 2 toimepandud kuritegude arvukus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Tegemist on korduvalt mh vägivaldsete vara- ja isikuvastaste kuritegude eest kriminaalkorras karistatud isikuga. Hetkel kannab vangistust mh tahtliku tapmise, raskendavatel asjaoludel tahtliku tapmise katse ning tulirelva ja laskemoona ebaseadusliku käitlemisega seotud kuritegude eest. Kinnipeetaval on 38 kehtivat distsiplinaarkaristust ja teda peetakse kõrgohtlikuks avalikkusele. Karistuspoliitiliselt ei saa aktsepteerida sellise isiku kergekäelist ennetähtaegset vabastamist. Arvestades toimepandud kuritegude vägivaldsust ning tagajärgede pöördumatusest, ei ole käesolevaks ajaks kantud karistus võrdeline toimepandud kuritegude raskusega. Samuti olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, oleks ühiskonna heaolu tema ennetähtaegse vabastamise korral ohustatud. Lisaks arvestades, et kinnipeetava karistusaja lõpp on 07.09.2019, kujuneks tema katseaeg käesoleval hetkel vabanedes liialt pikaks, millist ei saa lugeda otstarbekaks. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu prokuratuur Anatoli Smelkovi vangistusest ennetähtaegse vabastamisega. Maakohtu istung 14.06.2016 toimunud videokohtuistungil avaldas kinnipeetav, et soovib tingimisi ennetähtaega vabaneda. Tal on olemas elukoht, kus elas enne vangistust koos abikaasaga. Kõik kehtivad distsiplinaarrikkumised on seotud tööst keeldumisega, kuna administratsioon eirab tööst vabastamise tõendit. 2011. aastal pöördus arsti poole probleemi tõttu seljaga. Tehti meditsiinilised uuringud ja anti invaliidsustõend kaheks aastaks, mis keelab tööd teha. Maakohtu määruse põhjendused Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ning tutvunud prokuröri seisukoha ja Viru Vangla poolt esitatud materjaliga, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kohtu hinnangul kaaluvad isiku vabastamist mittetoetavad asjaolud üles isiku vabastamist toetavaid asjaolusid. Tegemist on isikuga, keda on kriminaalkorras karistatud kokku 5-l korral ning vangistuses viibib ta kolmandat korda. Seega ei ole kuritegude toimepanemine olnud juhuslik ning isik ei ole varasematest karistustest teinud vajalikke järeldusi edasiste kuritegude toimepanemisest loobumiseks. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks, algul varavastased, hiljem isikuvastased süüteod, sh tapmine. Kinnipeetav on vangistuses viibides läbinud sotsiaalprogrammi Agressiivsuse asendamise treening ning omandanud riigikeele A1-tasemele. Teistest vangla pakutavatest sotsiaalprogrammides ja tegevustes osalemisest kinnipeetav keeldus. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma 02.11.2006 määruses nr 3-1-1-91-06 märkinud, et vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks on vangistatu õiguspärane käitumine. Kinnipeetaval on 38 kehtivat distsiplinaarkaristust, mistõttu ei ole õiguspärase käitumise tingimus täidetud. Samuti käitub ta teiste inimestega, sh vanglaametnikega manipuleerivalt isikliku kasu saamise eesmärgil. Seega on kinnipeetava puhul tegemist isikuga, 3 kes ei ole vangistuses viibitud aja jooksul teinud oma tegudest ja tagajärgedest järeldusi ning on jätkanud õigusrikkumiste toimepanemist ka range järelevalve all viibides. Kinnipeetav asub enda sõnul elama endise abikaasa korterisse, kus elas ka enne vangistust. Isikul puudub vabanemisel garanteeritud töökoht, millest tulenevalt ka kindel igakuine sissetulek, mis aitaks isikul vabaduses majanduslikult toime tulla. Enne vangistust oli kinnipeetava sissetulek korrapäratu ja tal puudusid oskused iseseisvalt majanduslikult toime tulemiseks. Iseloomustuse kohaselt on isikul vaja kujundada ka tööharjumust. Viru Vanglas keeldub töötamast, kuna iseloomustuse järgi ei sobi talle pakutav töö – koristamine. Varasemalt on pannud toime kuritegusid majandusliku kasu saamiseks. Kinnipeetava tutvusringkond koosneb suuresti kriminaalse taustaga isikutest, kellega suhted on kujunenud vanglas, samuti hoiab sidet kuriteokaaslasega. Iseloomustuse kohaselt on kinnipeetaval kuritegelikust käitumisest loobumiseks motivatsioon olematu. Vangla hindab uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosuseks järgneva kahe aasta jooksul 28% ning vägivaldse kuriteo puhul 30%, milliste näol on tegemist keskmiste riskidega. Kuna uute kuritegude toimepanemine lähiajal kinnipeetava puhul on tõenäoline, oleks isiku ennetähtaegne vabastamine käesoleval hetkel ennatlik. Kohtu hinnangul ei suudaks isiku kontrollnõuetele allutamine käesoleval juhul vähendada uue kuriteo toimepanemise riski, kuna isiku jaoks ei ole kriminaalhooldus positiivne, kasulik ega vajalik. See näitab isiku ükskõikset suhtumist kriminaalhooldusesse, mistõttu ei ole isiku poolt kriminaalhoolduse nõuete järgmini väga tõenäoline. Kohus rõhutab, et reeglina tuleb süüdimõistetul ära kanda talle mõistetud karistus tervikuna ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et Anatoli Smelkovi puhul selliseid erandlikke asjaolusid käesoleval ajal ei esine. Prokuratuur ja vangla ei toeta samuti kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus süüdimõistetu Anatoli Smelkovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega. Maakohus juhindus KarS § 76 ning KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.