3-16-1057/16

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ruth Plaks, Maret Altnurme ja Kaire Pikamäe Määruse tegemise aeg ja koht 02.08.2016, Tallinn Haldusasja number 3-16-1057 Haldusasi A. K-a kaebus taotlusega saada õigus elada aadressil XXX Menetlusosalised Kaebaja – A. K. Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 22.06.2016 määrus Menetluse alus ringkonnakohtus A. K-a 29.06.2016 määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta A. K-a 29.06.2016 määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 22.06.2016 määrus haldusasjas nr 3-16-1057 muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale ei saa edasi kaevata (HKMS § 206 lg 2 ls 2). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. A. K. esitas 27.05.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse, taotledes õigust elada sissekirjutuse järgsel aadressil XXX koos R. K-a, G. K-a ja H. K-ga. Taotluse põhjenduste kohaselt keeldub R. V. lubamast A. K-a maja osasse ja territooriumile. Majaraamatus on sissekirjutus
2. aastast.
3. Tallinna Halduskohus tagastas 30.05.2016 määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel. Kohus leidis, et kaebust ei saa menetlusse võtta, kuna sellise küsimuse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. Isiku õigus kasutada mingisugust konkreetset eluruumi või elada seal kellegagi koos ei ole avalik-õigusliku iseloomuga küsimus. Kui kaebaja leiab, et tal on õigus kasutada kaebuses nimetatud eluruumi (nt kui ta on selle omanik või kui kasutamisõigus tuleneb üürilepingust vms) ning mõni teine isik teeb selleks takistusi, on kaebajal õigus pöörduda selle teise isiku vastu tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras hagiga maakohtu poole. Lisaks selgitas kohus, et rahvastikuregistris olev elukoha kanne on informatiivse tähendusega ning sellest ei tulene isikule õigusi selles aadressil asuva kinnistu, hoone või ruumide suhtes. 3-16-1057
4. A. K. esitas 01.06.2016 määruskaebuse. Tallinna Halduskohus jättis 08.06.2016 määrusega määruskaebuse käiguta ja andis puuduse kõrvaldamiseks (15 euro suuruse riigilõivu tasumiseks) tähtaja 10 päeva määruse kättesaamisest arvates. Halduskohus selgitas määruses, et kaebaja võib maksejõuetuse korral taotleda enda vabastamist riigilõivu tasumisest, esitades andmed oma majandusliku olukorra kohta ning vähemalt vanglasisese arve (K-Raha) väljavõtte määruskaebuse esitamisele eelnenud nelja kuu kohta. Kaebaja esitas 17.06.2016 halduskohtule teate.
5. Tallinna Halduskohus keeldus 22.06.2016 määrusega A. K-a 01.06.2016 määruskaebuse menetlusse võtmisest. Kaebaja ei ole tasunud riigilõivu, samuti pole ta esitanud sõnaselget taotlust menetlusabi saamiseks. 17.06.2016 avalduses selgitas A. K. üksnes seda, et tal on 0,15 eurot ning ta soovib näha oma tütre last. Seega ei ole kaebaja kõrvaldanud määruskaebuses esinevaid puudusi ning määruskaebuse menetlusse võtmisest tuleb HKMS § 206 lg 1 ja § 187 lg 4 kohaselt keelduda.
6. A. K. esitas 29.06.2016 halduskohtule avalduse, mida halduskohus käsitas määruskaebusena 22.06.2016 määruse peale. Tallinna Halduskohus vabastas 14.07.2016 määrusega A. K-a otstarbekuse kaalutlusel 29.06.2016 määruskaebuselt riigilõivu tasumisest, võttis selle määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ning edastas lahendamiseks ringkonnakohtule. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
7. A. K. palub 29.06.2016 määruskaebuses tema kaebuse menetlemist ja menetlusabi. Kaebaja märgib, et ta on ringkonnakohtu poolt tunnistatud maksejõuetuks juba
8. a veebruaris seoses pöördumisega Euroopa Inimõiguste Kohtu poole ning talle määrati tasuta õigusabi. Kaebaja majanduslik seis peaks olema andmebaasis näha. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9. Halduskohtu 22.06.2016 määruse tühistamiseks ei ole alust, sest kaebaja 01.06.2016 määruskaebus oli puudusega (tasumata riigilõiv) ning kaebaja ei kõrvaldanud puudust halduskohtu 08.06.2016 määruses antud tähtajaks – kaebaja ei tasunud riigilõivu ega esitanud ka riigilõivu tasumisest vabastamise taotlust.
10. Isegi kui asuda seisukohale, et halduskohus oleks pidanud kaebaja 17.06.2016 teates muu hulgas märgitut „K-Justiits/KRaha arvel alates jaan 2016 – 0.15 eurocenti. Täna
11. juuni seis sama“ käsitama riigilõivu tasumisest vabastamise taotlusena ja eeldama kaebaja esitatud andmete alusel tema maksejõuetust, tuleb märkida, et isiku maksejõuetus ei ole menetlusabi andmise ainsaks tingimuseks. Menetlusabi andmine mõnes teises kohtuasjas ei tähenda, et kohus saaks anda kaebajale menetlusabi ka praeguses asjas. Lisaks menetlusabi taotleja suutmatusele oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda, on menetlusabi andmise tingimuseks HKMS § 111 lg 1 kohaselt ka piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Kaebaja 01.06.2016 määruskaebus halduskohtu 30.05.2016 määruse peale on aga ilmselgelt perspektiivitu. Halduskohus selgitas 30.05.2016 määruses kaebajale õigesti, et praeguse vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Halduskohus ei saa lahendada eraõiguslikku vaidlust eluruumi kasutamise õiguse üle. Sellise vaidluse lahendamine on tsiviilasju lahendava maakohtu pädevuses. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole kaebajal kaebuses näidatud aadressil asuva hoonega seoses pretensioone ühegi haldusorgani suhtes, vaid tema õigusi rikub väidetavalt teine füüsiline isik. 2