3-15-3105/2

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Daimar Liiv Määruse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2015, Tallinn Haldusasja number 3-15-3105 Haldusasi A.E.u kaebus Justiitsministeeriumi kohustamiseks täitma Justiitsministeeriumi ja Elisa Eesti AS vahel 14.11.2013 sõlmitud kokkuleppe nr 5-6/13-9867 lisakokkuleppe lisa 1 p 1.1 Menetlusosalised ja nende esindajad Kaebaja – A.E. Vastustaja – Justiitsministeerium Menetlustoiming Kaebuse tagastamine RESOLUTSIOON
2. Tagastada A.E.u kaebus.
3. Jätta A.E.u menetluskulud tema enda kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada Tallinna Halduskohtu kaudu määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Justiitsministeeriumile saabus 30.09.2015 Tallinna Vangla kinnipeetav A.E.u taotlus, milles taotluse esitaja palub, et Justiitsministeerium ja Elisa Eesti AS asuksid täitma 14.11.2013 kokkuleppe nr 5-6/13-9867 lisakokkuleppe lisa p 1.1, mille kohaselt lahendus kõnesideteenuse osutamiseks vanglas võimaldab kinnipeetavatel teostada eritariifseid kõnesid. Justiitsministeerium jättis 03.11.2015 otsusega nr 11-7/6633-3 A.E.u taotluse rahuldamata (tl 8 ja selle pöördel).
5. Tallinna Halduskohtule saabus 11.12.2015 kinnipeetav A.E.u kaebus Justiitsministeeriumi kohustamiseks täitma Justiitsministeeriumi ja Elisa Eesti AS vahel 14.11.2013 sõlmitud kokkuleppe nr 5-6/13-9867 lisakokkuleppe lisa 1 p 1.
6. Koos kaebusega esitas A.E. menetlusabi taotluse, milles ta palus vabastada end kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest maksejõuetuse tõttu. KOHTU PÕHJENDUSED
7. HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus kaebuse määrusega tagastada selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud.
8. Kohus leiab, et kaebus tuleb tagastada § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kohtu hinnangul ei ole tegemist keeruka õigusliku küsimusega, mis eeldaks selle küsimuse täiendavat analüüsimist.
9. Kaebaja on esitanud kohtule nõude Justiitsministeeriumi kohustamiseks täitma Justiitsministeeriumi ja Elisa Eesti AS vahel 14.11.2013 sõlmitud kokkuleppe nr 5-6/13-9867 lisakokkuleppe lisa 1 p 1.1 (tl 11 pöördel). Kaebuse esitaja põhjendab oma kaebust sellega, et ta soovib helistada infonumbrile 1182 ja kuulutuste numbrile 1616, samuti osa võtta tarbijamängudest.
10. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lg 1 kohaselt võib isik nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Halduskohtusse saab pöörduda üksnes oma subjektiivsete õiguste kaitseks (HKMS § 44 lg 1). Seega on kohustamiskaebus lubatav üksnes juhul, kui haldusorganil on seadusest või muust õigusaktist tulenev kohustus nõutavat toimingut sooritada või haldusakti anda ning kohustuse täitmata jätmine rikub kaebuse esitanud isiku õigusi.
11. VangS § 28 lg 1 kohaselt on kinnipeetaval õigus kirjavahetusele ja telefoni (välja arvatud mobiiltelefoni) kasutamisele, kui selleks on tehnilised tingimused. Kirjavahetus ja telefoni kasutamine toimub vangla sisekorraeeskirjades sätestatud korras. Vangla sisekorraeeskirja §-s 51 on reguleeritud kinnipeetava poolt telefoni kasutamine. VSKE § 51 lg 1 kohaselt võib kinnipeetav kasutada talle helistamiseks ettenähtud kohakindlat või teisaldatavat telefoni ning talle vanglateenistuse poolt väljastatud telefonikaarti. Telefoni kasutamise korral tagatakse kinnipeetavale telefoni teel edastatava sõnumi kaitse. Lõike 2 kohaselt võimaldatakse kinnipeetavale telefoni kasutada vähemalt üks kord nädalas. Telefoninumbri valib kinnipeetav või selleks määratud teenistuja. Täpsem telefoni kasutamise aeg ja kestus nähakse ette vangla kodukorras.
12. Vaidlust ei ole poolte vahel selles, et VangS § 28 lg-s 1 sätestatud õigus telefoni kasutamisele on kaebajale tagatud. Kaebaja soovib lisaks telefoni kasutamise võimalusele helistada ka lühinumbritele, mis on eritariifiga. Kohus nõustub vastustaja 03.11.2015 otsuses nr 11-7/6633-3 märgituga, et kuivõrd Justiitsministeeriumi ja Elisa Eesti AS vahel kõnesideteenuste osutamiseks on sõlmitud eraõiguslikus võlaõigussuhtes kõnesideteenuse hankeleping ja selle juurde käiv lisakokkulepe, mis on eraõiguslik leping ja mille poolteks on vaid Justiitsministeerium ja Elisa Eesti AS, siis puudub kaebuse esitajal õigus nõuda kõnealuse lepingu täitmist. Sellest tulenevalt on vastustaja õigesti käsitlenud kaebuse esitaja taotlust kui taotlust Justiitsministeeriumi kohustamiseks võimaldada eritariifsete kõnede teostamist. See aga ei tähenda, et vastustajal on kohustus tagada kinnipeetavale eritariifsetele (lühinumbritele) helistamise võimalus. Sellist kohustust ei tulene ühestki õigusaktist. Seetõttu puudub kaebajal subjektiivne õigus eeltoodu tagamist nõuda.
13. Kinnipeetava õigust telefoni kasutamisele reguleerib VangS ja selle alusel antud õigusaktid. Kinnipeetavale telefoni kasutamise võimaldamisel tuleb lähtuda vangistusseaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide asjakohastest sätetest. Vangistusseaduse § 23 lg1 kohaselt on vanglavälise suhtlemise eesmärgiks soodustada kinnipeetava kontakte perekonna, sugulaste ja teiste lähedaste inimestega, et vältida kinnipeetava sotsiaalsete sidemete katkemist. Sellest eesmärgist lähtuvalt tuleb vanglal tagada ka telefoni kasutamise võimalus. Kohtu arvates on 2 Justiitsministeeriumi vastuses õigesti leitud, erinumbritele helistamise võimaluse puudumine takista neid kontakte ja vanglateenistusel puudub kohustus VangS § 23 lg 2 raames seda teenust võimaldada.
14. Kohtu hinnangul lähtub eelmises punktis märgitud põhimõtetest ka Vangla sisekorraeeskiri. Vangla sisekorraeeskirja §-s 511 on sätestatud telefonikõnede registreerimise kord, kusjuures kinnipeetav on kohustatud telefonikõnede registreerimiseks ühe nädala jooksul vanglasse vastuvõtmisest või süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisest esitama vanglateenistusele kirjalikult määruse lisa 14 vormil andmed nende isikute kohta, kellele kinnipeetav soovib vangistuse jooksul helistada (lg 1). Kui kinnipeetav helistab isikule, kelle kohta ta ei ole vanglateenistusele andmeid esitanud, esitab kinnipeetav andmed hiljemalt telefoni kasutamisele järgneval päeval (lg 2). Seega on seadusandja ette näinud, et kinnipeetaval telefoni kasutamine ei ole piiramatu.
15. Lisaks on VangS § 28 lg-s 3 sätestatud vanglateenistuse ametniku õigus teatud juhtudel kinnipeetaval telefoni kasutamise õigust piirata, kui kinnipeetava vastav õigus ohustab vangla julgeolekut või korda või kahjustab vangistuse täideviimise eesmärke. Keelatud on kirjavahetuse ja telefoni kasutamise piiramine suhtlemiseks riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikutega, samuti kaitsjaga või advokaadist esindajaga. Tallinna Ringkonnakohus on haldusasjas nr 3-13-1878 30.06.2014 määruses VangS § 28 lg 3 kohaldamisel leidnud, et kui kinnipeetavale oleks helistamiseks avatud kõikvõimalikud telefoninumbrid, kaoks kontroll kinnipeetava poolt telefoni kasutamise üle ning VangS § 28 lg-s 3 sätestatud piirangu rakendamine oleks raskendatud või isegi võimatu (p 13).
16. Kaebuse esitaja väitis kaebuses veel, et piiranguid telefoni kasutamisele saab sätestada üksnes VangS § 11 lg 4 alusel lähtudes julgeoleku kaalutlustest. Kohus selle seisukohaga ei nõustu, sest kõigepealt seab loogilised piirangud sidevahendi kasutamisele vanglaväliseks suhtlemiseks sellise suhtlemise võimaldamise eesmärk, milleks ei ole võimaldada kinnipeetavatele piiramatut telefoni kasutamise õigust. Vangistusseaduses on vastav eesmärk selgelt fikseeritud ja see määrab sisuliselt ära ka kinnipeetavate subjektiivsete õiguste ulatuse ehk neil on õigus nõuda helistamist oma perekonnaliikmetele, sugulastele ja teistele lähedastele isikutele. See õigus ei hõlma aga turul teenuseid pakkuvatele ettevõtetele helistamise õigust. Käesoleval juhul ei ole täiendavaid piiranguid kaebajale kuuluvatele subjektiivsetele õigustele telefonisuhtluse adressaatide osas, mida kaebuse esitaja saaks vaidlustada, kehtestatud. Sisuliselt on kaebuse esitaja esitanud kohustamisnõude täiendava hüve saamiseks, aga selle nõudmiseks puudub tal aga subjektiivne õigus.
17. Kuna kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda eritariifsetele lühinumbritele helistamise võimalust ning vanglal puudub seadusest tulenev kohustus selline võimalus kinnipeetavale tagada, tuleb kaebus § 121 lg 2 p 1 alusel kaebajale tagastada kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu. /Allkirjastatud digitaalselt/ Daimar Liiv Kohtunik 3