KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Monika Laatsit Otsuse tegemise aeg ja koht 13. november 2015, Tallinn Haldusasja number 3-15-672 Haldusasi A.E.u kaebus mittevarali

) § 4 p-des 7 ja 11 sätestatut. Ooteboks ei ole kinnipeetava elukamber tavamõistes, kuid tegemist on siiski ruumiga, kus kinnipeetavat sunnitakse olema pika aja päevast. Kohtumaja ooteboksis peab olema adekvaatne õhuringlus ja kunstlik valgustus, mis kindlustab ruumi piisava valgustatuse. Samuti peaks ooteboks olema puhas vähemalt sel määral, et ei tekiks okserefleksi. Kaebaja on varemgi kohtumaja keldris asuvates boksides viibinud ja esitanud kohtule märgukirju, kuid peale seinte värvitooni pole midagi muutunud. Kaebaja esitas 12.03.2015 Harju Maakohtule selgitustaotluse, millele vastati üsna lakooniliselt, et Riigi Kinnisvara AS-i (RKAS) on kinnipeetavate kambrite olukorrast informeeritud. Kaebajal ei ole ooteboksis nr 4 valitsenud tingimusi millegagi tõendada, kuid kohus saab need ise välja selgitada. Kaebaja lisas, et kui kohtualune viiakse kohtumajja kella 9:00 paiku ja tema asjas toimub esimene istung alles kell 12:00, mis vältab mõne minuti, ja viimane saaliminek toimub kell 14:00, mis samuti vältab mõne minuti, siis ei saa kahju tekkimist ära hoida ka keldris teenistuses olevaid ametnikke teavitades, sest kõik ooteboksid on ühesuguste tingimustega. Kaebuste puudumine ei tähenda, et ei oleks esinenud ebainimlikke tingimusi. Olukorda on peetud paratamatuks. Keldris teenistuses olevad ametnikud ei saa olukorra parandamiseks ise midagi ette võtta ja neil on ka ükskõik.

1. Harju Maakohus palub jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja reageeris kaebaja 13.03.2015 selgitustaotlusele koheselt ja tegi kõik, et selgitada välja 11.03.2015 ooteboksis valitsenud olukord. Lisaks visuaalsele vaatlusele küsitles vastustaja vaidlusalusel ajal tööl olnud politseiametnikke ja esitas päringu hoone omanikule RKAS-ile selgitamaks, kas viimane on täitnud oma seadusest ja lepingust tulenevaid kohustusi hoone suhtes. Vaatluse alusel ei leidnud kinnitust asjaolu, et 11.03.2015 oleks ooteboksis nr 4 valitsenud inimväärikust alandav olukord ning politseinikelt saadud informatsiooni kohaselt ei esitanud kaebaja ka mingeid pretensioone ooteboksis valitsevate tingimuste kohta seal viibimise ajal. RKAS kinnitas, et kinnipeetavate ootebokse hooldatakse ja puhastatakse igapäevaselt. Samuti hooldatakse ventilatsioonisüsteeme vastavalt hooldusgraafikule ning järgmine põhjalikum ventilatsioonisüsteemi puhastustöö on
2. a aprillikuus. Ootebokside sanitaarsed värvimistööd olid juba varasemalt ette planeeritud. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja on tervikuna amortiseerunud ning ruumide väljanägemine ei ole kaasaegne, kuid kõiki ruume, sh kinnipeetavate ootebokse, hoitakse heas seisukorras ning neid hooldatakse regulaarselt. Koristajad koristavad ootebokside põrandaid ja pinke iga päev. Vastustaja on ootebokside korrashoiu ja hooldustöö osas teinud kõik, mis võimalik. Vastustajale ei ole varem kinnipeetavatelt bokside olukorra kohta kaebusi laekunud, mis annab alust järeldada, et boksides ei ole esinenud ega esine inimväärikust alandavat olukorda. Kaebaja ei esitanud politseiametnikele ooteboksis viibides pretensioone ooteboksi nr 4 kohta. Enne kinnipeetavate ooteboksidesse paigutamist kontrollivad politseiametnikud alati üle, et boksides ei esineks puudusi või rikkeid. Puuduste või rikete esinemisel edastatakse nende kõrvaldamiseks teade vanemspetsialist K. R.ile. Kohtumaja siseruume (sh kõiki ootebokse) koristatakse viis korda nädalas esmaspäevast reedeni; niisket puhastust tehakse kolm korda nädalas; ventilatsiooniavade, -restide ja laeplaatide puhastus toimub üks kord kvartalis. Tööde 2 teostamisel kasutatakse sobivaid kemikaale ja tarvikuid. Tõendist selgub ka kohtumaja kõigi ruumide ennetuslike hooldustööde regulaarsus ning et ventilatsioonisüsteemide sissepuhkeagregaatide veekalorifeeriga ja väljatõmbeventilaatorite tehniline hooldus viidi läbi
3. a jaanuarikuus. Hoolduspäevikust nähtub, et ventilatsioonisüsteemide plaaniline hooldus viidi läbi 09.03.2015, s.o kõigest kaks päeva enne 11.03.
4. Politseikapten M. Männikul, kes näeb igapäevaselt koristajate töö kvaliteeti, ei ole nende töö kvaliteedi kohta pretensioone. Kogutud tõendite pinnalt on selge, et kaebaja väited on ainetud. Kaebaja oleks pidanud ooteboksis viibimise ajal mittevaralise kahju tekkimise ärahoidmiseks või vähendamiseks teavitama ooteboksi olukorrast sel ajal teenistuses olnud politseinikke. Väidetavale inimväärikust alandavale olukorrale oleks saanud lahenduse leidmiseks koheselt reageerida, andes vajadusel kinnipeetavale võimaluse asuda ümber teise ooteboksi. Esitades kaebuse alles 13.03.2015, tekitas kaebaja olukorra, et vastustajal ei olnud võimalik vahetult ja objektiivselt fikseerida ooteboksis valitsenud tegelikku olukorda, sh valgustingimusi. KOHTU PÕHJENDUSED
5. Kaebaja taotleb 100-eurost mittevaralise kahju hüvitist selle eest, et ta pidi 11.03.2015 viibima Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas 5 tundi ja 45 minutit väidetavalt inimväärikust alandavates tingimustes.
6. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 7 lg 2 sätestab, et tegevusetusega tekitatud kahju hüvitamist võib nõuda üksnes juhul, kui haldusakt jäi õigeaegselt andmata või toiming õigeaegselt sooritamata ja sellega rikuti isiku õigusi. RVastS § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Nendest sätetest tuleneb, et õigusvastase haldustegevusega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks peavad esinema järgmised eeldused: 1) haldusülesandeid täitva avaliku võimu kandja õigusvastane tegu avalik-õiguslikus suhtes; 2) isiku subjektiivse õiguse rikkumine; 3) kahju tekitamine; 4) põhjuslik seos õigusvastase teo ja kahju tekkimise vahel; 5) esmaste õiguskaitsevahendite ammendatus; 6) avaliku võimu kandja süü.
7. Vaidlus käib eeskätt selle üle, kas on tõendatud, et Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja keldris asuvas ooteboksis nr 4 esinesid 11.03.2015 kaebaja väidetud õigusvastased ja inimväärikust alandavad tingimused, s.o kas on tõendatud vastustaja õigusvastane tegevus või tegevusetus.
8. Kaebajal on pretensioonid ooteboksi nr 4 valgustuse, ventilatsiooni, haisu ja seinte puhtuse osas, kuid oma väidete tõendamiseks ei ole tal esitada ühtegi tõendit. Riigikohus on kinnipidamistingimuste tõendamisega seoses selgitanud, et tõendamisreeglitest tulenevalt peab küll kaebaja eelkõige ise esitama tõendeid kaebuses väidetud asjaolude kohta, kuid kohus ei saa kaebaja väiteid tagasi lükata pelgalt nende tõendamatuse motiivil. Kaebuses nimetatud asjaolude esinemise või puudumise peab kohus tuvastama uurimisprintsiipi järgides ning arvestades kinnipeetava tegelikke võimalusi tõendite kogumiseks ja esitamiseks (vt Riigikohtu 21.04.2010 otsus nr 3-3-1-14-10, p 10 ja 22.03.2006 otsus nr 3-3-1-2-06, p 13). Kohus on seisukohal, et otseseid tõendeid Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja ooteboksi nr 4 seisukorrast 11.03.2015 seisuga, mil kaebaja seal viibis, ei ole võimalik tagantjärele esitada. Puuduvad andmed, et vastustaja oleks fikseerinud või oleks pidanud selle aja seisuga fikseerima 3 ooteboksi nr 4 valgustuse, ventilatsiooni, haisu ja puhtuse näitajaid (nt numbriliselt või fotode abil). Nähtuvalt konvoiteenistuse vanema M. M. 29.09.2015 ettekandest (tl 97), politseinik A. K.30.09.2015 ettekandest (tl 98) ja vanempolitseinik R. K.i 30.09.2015 ettekandest (tl 99) kaebaja 11.03.2015 ooteboksi nr 4 tingimuste ega enda tervise osas kaebusi ei esitanud. Ka kaebaja ise ei väida, et ta oleks seda teinud. Seega ei olnud vastustajal isegi ajendit lasta ootekambri tingimusi fikseerida, rääkimata fikseerimise kohustusest. Hiljem kogutud tõendid saavad vaid kaudselt näidata, kas nende alusel on põhjust uskuda inimväärikust alandavate tingimuste esinemist 11.03.
10. Kaebaja tegi esiteks etteheiteid ooteboksi ventilatsioonile, leides, et ruumis puudus adekvaatne õhuvahetus. Kätt ventilatsiooniavadele asetades tundus kaebajale, et ventilatsioon ei töötanud või töötas minimaalselt. Ventilatsioonisüsteemi mõte on tagada ruumis vajalik õhuvahetus. Kaebaja ei väida, et tal ei olnud ooteboksis viibides piisavalt õhku, vaid et ta ei tunnetanud käega katsudes ventilatsiooni töötamist. Vastustaja selgitas 27.04.2015 vastuses, et Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja omanik RKAS korraldab hoone ventilatsioonisüsteemide hooldust ja puhastamist. Vastustaja esitas 06.10.2015 tõenditena RKAS-i esitatud koristamise ja puhastamise graafiku ning ennetusliku hoolduse graafiku tabelid (tl 66-68), hoolduspäeviku (69-78) ning ventilatsioonisüsteemi puhastustööde akti nr 1208 (tl 79-81). Koristamise ja puhastamise ning ennetusliku hoolduse graafikuid sisaldava dokumendi lk-lt 2 nähtub, et tegemist on aadressil Liivalaia 24, Tallinn, asuva objekti graafikutega. Sellel aadressil asub Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja. Koristamise ja puhastamise graafikus ei ole märgitud, millisesse kategooriasse kuuluvad keldris asuvad ooteboksid (kas tegemist on põhiotstarbeliste, üldkasutatavate või abija tehniliste ruumidega). Samas on ilmselge, et ooteboksid ei ole üldkasutatavad ruumid ega ka abi- ja tehnilised ruumid, sest ootebokse ei saa igaüks vabalt külastada ja need ruumid on mõeldud inimeste paigutamiseks, mitte kohtus vajaminevate esemete hoidmiseks vms. Seega on ooteboksid põhiotstarbelised ruumid, mille ventilatsiooniavade, -restide ja laeplaatide puhastust ventilatsiooniavade ümbert teostatakse üks kord kvartalis, millele viitas ka vastustaja 06.10.2015 menetlusdokumendis. Ennetusliku hoolduse graafikust nähtub, et ventilatsioonisüsteemide tehnohooldus, sh sissepuhkeagregaatide tehnohooldus veekalorifeeriga ja väljatõmbeventilaatorite tehnohooldus, teostati
11. a jaanuaris (see on graafikus tähistatud mustade kastikestega). Liivalaia kohtumaja hoolduspäevikus sisalduvad tabelid (tl 74, 75) kinnitavad, et nii plaat- kui rootorsoojusvahetiga ventilatsiooniagregaatide plaaniline hooldus toimus 09.03.
12. Kutsekoja veebilehelt kättesaadava
13. taseme kinnisvarahalduri kutsestandardi lisas 2 (kättesaadav http://kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutsestandardid/10509381/) selgitatakse kutsestandardis kasutatavaid mõisteid. Sellest selgub, et preventiivne ehk ennetuslik tehnohooldus on varem määratletud ning (üldjuhul) muutumatu töökirjelduse alusel regulaarselt korraldatavad (tehnohooldus)tööd, mida tehakse ettenähtud (aja) intervallide tagant või kirjeldatud tingimuste/olukordade ilmnemisel eesmärgiga vähendada rikete/vigade/puuduste ilmnemise tõenäosust või hooldatava üksikelemendi (ehituskonstruktsiooni) või terviksüsteemi toimimise halvenemist; preventiivse tehnohoolduse eriliikideks on plaaniline tehnohooldus ja tingimuslik tehnohooldus. Eeltoodust tuleneb, et plaanilist tehnohooldust iseloomustab regulaarsus ja eesmärk vähendada rikete ilmnemise tõenäosust või ventilatsioonisüsteemi toimimise halvenemist. Olenemata sellest, milliste regulaarsete toimingute tegemises ventilatsioonisüsteemide hooldamine seisneb, on selge, et need toimingud tagavad ventilatsioonisüsteemi edaspidise toimimise. Kaebaja väide, et puhastus- või hooldustööd ei olnud korrektsed, sest erinevalt 11.03.2015 ooteboksis nr 4 viibimisest tundis ta 13.08.2015 samas ooteboksis, et ventilatsioon töötab, on paljasõnaline. Lisaks selgitas M. M. 29.09.2015 ettekandes, et politseiametnikud kontrollivad kohtuhoone ajutisi kinnipidamiskambreid enne 4 kinnipeetavate paigutamist kambritesse. Selleks tuleb iga päev politseitöötaja varem kohtumajja ja kontrollib ruumid üle. Lõhutud kambri sisustuse korral teatatakse Liivalaia kohtumaja haldusosakonna vanemspetsialistile, kes saadab töömehed rikkeid või puudusi kõrvaldama (nt lõhutud pink, ventilatsiooniavad jne).
14. a kevadel on näiteks puhastatud ventilatsiooniavasid, mille kinnipeetavad on täis toppinud. Liivalaia kohtumaja kohta 16.04.2012 väljastatud ventilatsioonisüsteemi puhastustööde akt nr 1208 kinnitab, et põhjalikum ventilatsioonisüsteemide puhastus toimus 29.03.2012 – 10.04.2012 ning järgmine puhastusvajadus tekib viie aasta pärast. Kuna aktist ei nähtu, et puhastus oleks tehtud vaid osale ventilatsioonisüsteemist, siis saab eeldada, et puhastati kogu süsteemi, mistõttu pole oluline, millised fotod on tehtud ooteboksi nr 4 ventilatsioonist, sest kõik fotod kinnitavad ventilatsioonisüsteemi piisavat puhtust ja aktis kinnitatakse, et tööd on teostatud kooskõlas kõikide Eesti Vabariigis antud töödele kehtivate kvaliteedinõuetega. Eelneva põhjal on kohus seisukohal, et arvestades Liivalaia kohtumaja ventilatsioonisüsteemide puhastamise ja hooldamise regulaarsust ning seda, et politseinikud kontrollivad enne kinnipeetava sinna paigutamist mh venilatsiooni puuduste esinemist, puudub alus arvata, et ooteboksi nr 4 ventilatsioon oli 11.03.2015 ebapiisav. Isegi kui oleks õige kaebaja väide, et ventilatsiooni töö ei olnud käega katsudes tuntav, ei oleks sellel asja lahendamisel määravat tähtsust, sest käegakatsutava õhuliikumise puudumine ei tähenda veel ventilatsiooni ja piisava õhu puudumist.
15. Kaebaja väitis, et ooteboksis oli pime, täpsustades, et silmade kõrgusel ukse kõrval asus mingi valgusti. Kaebaja hinnangul oli valgustustihedus umbes 20 luksi. Sarnaselt ventilatsioonile ei ole ka ooteboksi valgustustihedusele sätestatud nõudeid. Seega, kuigi valgustustingimused on kaebaja sõnul praegu samad, ei oleks valgustustiheduse mõõtmine vajalik. Valgustustiheduse nõuded on seatud kindlate tegevuste ja paikade jaoks (nt sise- ja välistöökohtade valgustuse standardid EVS-EN 12464-1:2011 ja EVS-EN 124642:2014, teevalgustuse standard CEN/TR 13201-1:2004, sotsiaalministri 20.12.2000 määruses nr 86 kehtestatud valgustusnõuded ilu- ja isikuteenuste osutamisel, sotsiaalministri 12.03.2007 määruses nr 28 kehtestatud valgustusnõuded lapsehoiuteenuse osutamisel jne). Ooteboks on kinnipeetavale mõeldud istungi või vanglasse tagasiviimise ootamiseks, mitte töötamiseks, lugemiseks, elamiseks ega mingiks muuks tegevuseks, mille ohutuse või kvaliteedi tagamiseks oleks nõutav teatud valgustustihedus. Siiski on selge, et ooteboksis ei tohiks olla täiesti pime, sest see võiks tõesti tekitada hirmu ja ängistust. Kuna kaebaja ise märkis, et ooteboksis oli üks valgusti, siis olenemata valgustipirni võimsusest jm näitajatest ei saanud valgustus olla ebapiisav, arvestades, et kaebajal tuli ruumis ainult oodata. Kaebusest ei selgu, millise muu tegevuse jaoks oleks valgustus veel pidanud „piisav“ olema.
16. Kaebaja väitis veel, et ooteboksi nr 4 seinanurgad olid roojased ja boks haises. Kohus saab kaebaja väidetest aru nii, et ooteboks haises seinanurkadest tuleneva mustuse järele. Vastustaja on kinnitanud, et Liivalaia kohtumaja on küll amortiseerunud ja ruumide väljanägemine ei ole kaasaegne, kuid kõiki ootebokse hoitakse heas seisukorras ja hooldatakse regulaarselt. Vastustaja esitatud Liivalaia kohtumaja koristamise ja puhastamise graafikust nähtub, et ruumide, sh ootebokside põrandaid puhastatakse viis korda nädalas, ja seinu vastavalt vajadusele, kuid mitte vähem kui kolm korda nädalas (esmaspäeval, kolmapäeval ja reedel). Seega on usutav, et ooteboksi nr 4 sein ei saanud enne kaebaja sinna paigutamist roojane olla, sest märgatava räpasuse korral oleksid koristajad seina eelmisel päeval vastavalt vajadusele ära puhastanud. Kuna kaebaja viidi kohtumajja umbes kell 9:15, siis tõenäoliselt oli ta tol päeval ooteboksis nr 4 esimesena viibiv kinnipeetav ja mõni varasem kinnipeetav ei saanud pärast koristamist ja enne kaebaja ooteboksi paigutamist seina ära määrida. Seega ei ole usutav ka see, et ooteboks haises mustuse järele. 5 Kaebaja arusaam sellest, et
17. a suvel ooteboksides värskendava remondi tegemine tõendab ruumide ebainimlikku seisukorda 11.03.2015, on alusetu. Kohtul puudub alus kahelda vastustaja poolt juba 10.04.2015 määruskaebusele vastates esitatud väites, et
18. a suvised värvimistööd olid RKAS-i poolt planeeritud varem. M. M. 29.09.2015 ettekandest ei tulene, et värvimistööde ja ventilatsiooni puhastamise põhjuseks oli A. E.u kaebus, vaid et ajaliselt toimus värskendusremont ja ventilatsiooni puhastamine pärast A. E.u esimese kaebuse esitamist. Isegi, kui kaebamine ajendas RKAS-i plaanitud töid varem tegema, ei tõenda see kuidagi, et ooteboksi seinte olukord oli ebainimlik. Kuna vastustaja on tunnistanud, et kohtumaja on amortiseerunud, siis on loogiline, et mingi aja tagant tulebki teostada värskendavat remonti. Ka kaebaja ise märkis 16.03.2015 esitatud kaebuses, et ootebokside seinte värvitoon on varemgi muutunud, s.o ooteboksides on remonti tehtud.
19. Kohus lisab, et kuna M. M., A. K. ja R. K.i 29.09.2015 ja 30.09.2015 ettekannete kohaselt A. E. 11.03.2015 ooteboksi nr 4 tingimuste peale ei kaevanud ning kaebaja seda samuti ei väida, siis võib järeldada, et tegelikult ooteboksis kaebaja kirjeldatud jubedaid tingimusi ei esinenud. Kui mustus ja hais oleks tõesti kaebajale okserefleksi tekitanud, siis on usutav, et kogenud kaebajana oleks ta alandavast olukorrast politseiametnikele märku andnud kasvõi hilisema kahjunõude esitamise eesmärgil ja sooviga alandavaid tingimusi fikseerida. M. M.29.09.2015 ettekandes esitatud selgituste, et ooteboksid kontrollitakse päeva alguses ja lõpus üle, põhjal on usutav, et kui kambris oleks esinenud suuremaid ja lausa alandavaid puudusi, oleks politseiametnikud neile enne kaebaja ooteboksi toomist reageerinud.
20. Kaebaja leidis, et teatud mööndustega võib ooteboksidele esitatavate nõuete osas tugineda VangS § 45 lg-le 1 ja

§ 4p-dele 7 ja 11. Vang

S § 45 lg 1 (01.01.2015 – 28.03.2015 kehtinud redaktsioonis) sätestab, et kinnipeetava kamber peab vastama ehitusseaduse alusel eluruumile kehtestatud üldistele nõuetele, mis tagavad kinnipeetavale kambris elutegevuseks vajaliku õhuhulga ja selle ringluse, valguse ja temperatuuri. Kambris peab olema aken ja kunstlik valgustus, mis kindlustab ruumi piisava valgustatuse.

§ 4

kohaselt ehitised, rajatised ja transpordivahendid peavad olema projekteeritud ning ehitatud nii, et nende sihipärane kasutamine soodustaks tervise säilimist ning arvestaks liikumispuuetega inimeste vajadusi (p 7); ruumide valgustus ei tohi kahjustada nägemist ning peab võimaldama töö- ja õppeülesannete täitmist (p 11). Kohus leiab, et VangS § 45 lg-le 1 tuginemine ei ole asjakohane, sest kohtumaja ooteboks ei ole kinnipeetava eluruum. Ooteboks erineb olemuslikult elukambrist, kus toimub kinnipeetava igapäevane elutegevus. Ka varasemas kohtupraktikas on peetud oluliseks eristada kinnipeetavate ooteruume eluruumidest (nt Tallinna Ringkonnakohtu 31.10.2006 otsus asjas nr 3-05-195, p-d 4 ja 12).

§ 4

p-le 7 viitamine on asjakohatu põhjusel, et kaebaja ei väida enda tervise kahjustamist kohtumaja ooteboksis. Samuti pole väidetud, et hämar ruum oleks kaebaja nägemist kahjustanud ja et ta oleks saanud või pidanud ooteruumis viibides töö- ja õppeülesandeid täitma (

§ 4p 11).

1. Ooteboksi mõõdud, mille väljaselgitamise vajadusele on kaebaja 15.10.2015 avalduses (tl 90) viidanud, ei puutu asjasse. Kaebaja ei väida, et üheks inimväärikust alandavaks tingimuseks oleks olnud ruumi mõõtmed ega selgita, milline muu tähtsus ruumi mõõtmetel olla saab.
2. Kohtule ei nähtu kohtute infosüsteemist, et keegi oleks kunagi kaevanud Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja ootebokside tingimuste peale. Ka vastustaja kinnitab, et neile ei ole varem ootebokside olukorra kohta kaebusi laekunud. Õiguskantsleri veebilehelt kättesaadava informatsiooni kohaselt on Eestis õiguskantsleri kui väärkohtlemise ennetusasutuse kontrolli all veidi vähem kui 150 kinnipidamiskohta, nende hulgas kohtumajades asuvad kinnipidamiskambrid (http://oiguskantsler.ee/et/kinnipidamiskohad-eestis). Õiguskantsleri 6 kontrollkäikude andmebaasist (http://oiguskantsler.ee/et/seisukohad/otsing?sisutuup=seisukoht&menetluse_liik=4&dokume ndi_liik2=46&valitsemisala=117) ei nähtu, et õiguskantsler oleks Liivalaia kohtumajas kontrollkäigul käinud, seega ei ole selle ooteboksides tuvastatud ka inimväärikust alandavaid tingimusi. Kohus eeldab, et kui õiguskantslerile oleks ootebokside tingimuste peale kaebusi esitatud, oleks õiguskantsler neile ka kontrollkäiguga reageerinud. Kohtu hinnangul tõendab ka eeltoodu kaudselt, et Liivalaia kohtumaja ooteboksides ei ole süsteemset probleemi inimväärikust alandavate tingimustega.
3. Eelnevat kokku võttes on kohus seisukohal, et õigusvastaste valgustus- ja ventilatsioonitingimuste ning antisanitaarse olukorra esinemine 11.03.2015 ooteboksis nr 4 ei ole tõendatud. Seega ei ole ka tõendatud ega usutav, et kaebaja oleks ooteboksis viibides kannatanud nii, et kannatused oleksid ületanud kinnipidamisega kaasnevate kannatuste vältimatu taseme, arvestades kinnipidamistingimuste kumulatiivset mõju ja ooteboksis viibimise ajavahemikku (vt Riigikohtu 15.03.2010 otsuse nr 3-3-1-93-09, p 11).
4. Isegi kui leida, et ooteboksis esinesid õigusvastased ja alandavad tingimused, siis oleks täitmata RVastS § 7 lg-st 1 tulenev esmaste õiguskaitsevahendite ammendamise nõue. Vastustaja leiab, et kaebaja oleks pidanud politseiametnikke ooteboksi olukorrast teavitama ning vajadusel oleks kaebaja saanud paigutada teise ooteboksi. Kaebaja on seisukohal, et ametnikke teavitades ei oleks ta saanud kahju ära hoida, sest kõik ooteboksid on ühesuguste tingimustega ja keldris teenistuses olevad ametnikud ei saa olukorra parandamiseks ise midagi ette võtta. Vastustaja pole selgitanud, et keldris töötavatel ametnikel eksisteeris võimalus paigutada kaebajat sellisesse boksi, kus ei esineks inimväärikust alandavaid tingimusi. Kaebaja väited, et kõik ooteboksid olid ühesuguste tingimustega ehk järelikult haisesid, olid roojased ning neis oli puudulik ventilatsioon ja valgustus, on oletuslikud. Kui kaebaja viibis 11.03.2015 ooteboksis nr 4, siis ei saanud ta teada sel ajal teistes ooteboksides valitsevat seisu. Olenemata sellest, et kaebaja on erinevates Liivalaia kohtumaja ooteboksides viibinud ka enne ja teab nende üldist seisukorda, ei tähenda, et ta teaks, kas teised ooteboksid olid parajasti koristamata ja haisesid ning kas nende ventilatsiooniavadesse oli midagi topitud või töötas ventilatsioon korralikult jne. Valgustuse osas on kohus põhjendanud, et ooteboksi valgustusele ei ole seatud erinõudeid ja ootamiseks pidi valgustus olema mistahes ooteboksis piisav (eeldusel, et neis kõigis on valgusti olemas). Seega isegi juhul, kui kaebaja väidetud tingimuste esinemine oleks tuvastatud, puuduks alus kahju hüvitamiseks, sest kaebaja pole püüdnud kahju teket vältida. Kui kaebaja pole politseiametnike poole kaebustega pöördunud, siis ei saa ta oletada, et ametnikel poleks niikuinii olnud võimalik midagi ette võtta.
5. Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et kaebaja väidetud inimväärikust alandavate tingimuste esinemine ei ole tõendatud ning vastustaja vastuväited koos tõenditega lükkavad kaebaja väited ümber. Seega jätab kohus kaebuse rahuldamata.
6. HKMS § 108 lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus tehakse kaebaja kahjuks, kuid vastustaja ei ole kaebajalt menetluskulude väljamõistmist taotlenud, seega jäävad vastustaja võimalikud kulud tema enda kanda. Kaebaja oli riigilõivu tasumisest vabastatud. HKMS § 118 lg 3 alusel jäävad kaebaja menetluskulud (riigilõiv) riigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Monika Laatsit 7