3-16-1151/2

KOHTUMÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tallinna Halduskohus Kristjan Siigur

1. juuni 2016, Tallinn 3-16-1151 Haldusasi A. E. taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. RESOLUTSIOON
2. Jätta A. E. esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
3. Saata määrus kaebaja esindajale. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale on menetlusosalisel õigus esitada määruskaebus otse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kätte toimetamisest arvates (HkMS § 252 lg 7, § 204). ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED
4. Tallinna Vangla
5. mai 2016 käskkirjaga nr 5-1/900 peatati kuni distsiplinaarmenetluse lõpuni kinnipeetav A. E.le antud luba järelevalveta töötamiseks väljaspool vanglat. Distsiplinaarmenetlust alustati seoses sellega, et A. E. viibis
6. mail 2016 toidujagamise ajal koridoris, kus ta ei oleks tohtinud viibida. Tallinna Vangla
7. mai 2016 käskkirjaga nr 5-2/618 määrati A. E.le eelnimetatud teo (Tallinna Vangla Maardu üksuse kodukorra p. 9.7 rikkumise) eest karistuseks noomitus.
8. A. E. esitas
9. juunil 2016 Tallinna Halduskohtule taotluse peatada esialgse õiguskaitse korras Tallinna Vangla
10. mai 2016 käskkirja kehtivus või täitmine, samuti nähtub taotlusest, et taotleja soovib, et kohus peataks esialgse õiguskaitse korras ka distsiplinaarkaristuse käskkirja kehtivuse ja/või keelaks kaebaja ümber paigutamise kinnisesse vanglasse. Taotleja on kokkuvõtvalt seisukohal, et distsiplinaarkaristus on talle määratud põhjendamatult või igal juhul on tema süü väga väike ega tohiks kaasa tuua tema ümber paigutamist kinnisesse vanglasse, sest see takistaks oluliselt tema taasühiskonnastumist, mis on hästi tagatud seeläbi, et ta saab väljaspool vanglat tööl käia.
11. Leian, et A. E. esialgse õiguskaitse taotlus ei ole põhjendatud ja tuleb rahuldamata jätta. Halduskohtumenetluse seadusetiku (HkMS) § 249 lg 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada halduskohtule vaidemenetluse ajal. Taotleja on kinnitanud vaide esitamist Tallinna Vangla
12. mai 2016 käskkirja nr 5-1/900 peale. Seda, et ta oleks esitanud vaide ka
13. 1 mai 2016 distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja peale, taotlusest ei nähtu. Seetõttu on ei ole lubatav taotleda esialgse õiguskaitse korras distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja kehtivuse peatamist. Sellise taotluse saab esitada pärast seda, kui on taotleja on esitanud vanglale vaie selle käskkirja tühistamise nõudes.
14. Taotlus
15. mai 2016 käskkirja nr 5-1/900 kehtivuse peatamiseks on iseenesest lubatav, sest taotlusest nähtuvalt on kaebaja selle peale
16. juunil 2016 vangale vaide esitanud, järelikult on vaidemenetlus käimas. Samas ei ole taotlejal mingit vajadust
17. mai 2016 käskkirja nr 5-1/900 kehtivuse või täitmise peatamiseks. Nimelt nähtub taotlusele lisatud dokumentidest, et selle käskkirja kehtivus on juba lõppenud. Nimelt peatati selle käskkirjaga kaebajale väljaspool vanglat töötamiseks antud loa kehtivus distsiplinaarmenetluse ajaks. Kuigi vangistust reguleerivad õigusaktid ei määratle üheselt, millal distsiplinaarmenetlus lõpeb, siis tuleneb distsiplinaarmenetluse olemusest, et selline menetlus lõpeb kas distsiplinaarkaristuse määramisega, mingisuguse aktiga selle kohta, et distsiplinaarmenetlus lõpetatakse karistust määramata või distsiplinaarkaristuse määramiseks seaduses sätestatud tähtaja möödumisega. Seetõttu leian, et kõnealune distsiplinaarmenetlus lõppes Tallinna Vangla
18. mai 2016 käskkirja nr 5-2/618 kaebajale teatavaks tegemisega (käskkiri hakkas kehtima selle teatavakstegemisest vastavalt haldusmenetluse seaduse § 61 lg 1). Sellest tulenevalt on
19. mai 2016 käskkirjast nr 51/900 tuleneva piirangu mõju lõppenud ning kui vahepeal pole antud mõnd täiendavat käskkirja, millega oleks taotlejale väljaspool vanglat töötamiseks antud luba kehtetuks tunnistatud (või selle kehtivus uuesti peatatud), on taotlejal vastav luba olemas.
20. Viimaks ei ole hetkel kaebaja õiguste kaitseks vajalik ka tema kinnisesse vanglasse üle viimise keelamine. Vangistusseaduse (VangS) § 21 kohaselt tuleb kinnipeetava ümber paigutamine kinnisesse vanglasse otsustada kaalutlusõiguse alusel. See ei saa olla automaatne järelm näiteks distsiplinaarkaristuse määramisele. Tallinna Vangla
21. mai 2016 käskkirjas tehtud viitest justiitsministri
22. märtsi 2008 määruse nr 9 "Täitmisplaan" § 17 lõikele 2 ei saa teha järeldust, et keelatud kohas viibimise eest määratud distsiplinaarkaristus toob automaatselt kaasa kinnipeetava ümber paigutamise kinnisesse vanglasse. Kinnisesse vanglasse umberpaigutamise tingimused on sätestatud VangS §-s 21 ning täitmisplaani § 211 lõigete 1, 2 ja 4 kohaselt toimub see selliselt, et esmalt teavitatakse kinnipeetavat kirjalikult ümberpaigutamise menetluse algatamisest ning antakse talle võimalus esitada oma arvamus ning seepeale tuleb teha ümberpaigutamise kohta kirjalik ja põhjendatud otsus. Kuivõrd ümber paigutamine avavanglast kinnisesse vanglasse muudab oluliselt vangistustingimusi, on kinnipeetaval igal juhul õigus selline otsus vaidlustada. Ka esialgset õiguskaitset on kaebajal põhjust taotleda siis, kui selline otsus on tehtud ja ta on selle peale vaide esitanud. Alles siis saab hinnata, kas ümber paigutamine võiks olla põhjendatud või mitte või millised tagajärjed oleksid esialgse õiguskaitse korras ümberpaigutamise keelamisel. Praegusel juhul, kus pole üldse teada, kas kaebaja kavatsetakse ümber paigutada või millistest kaalutlustes sel juhul lähtutakse, ei saa väita, et kaebajal oleks esialgse õiguskaitse vajadus. Eeltoodust tulenevalt tuleb esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata jätta. /allkirjastatud digitaalallkirjaga/ Kristjan Siigur kohtunik 2