Obsah (10)

§ 186§ 197§ 198§ 8§ 76§ 100§ 101§ 108§ 110§ 97

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-15-7278 Kohus Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Rüütli tn Kohtunik Heli Käpp Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasi 28. juuni 20

§ 186p 2 kohaselt võlasuhe lõpeb tasaarvestusega, seega on hageja nõue alusetu ning tuleb jätta rahuldamata. Ts

MS § 445 § 1 teise lause kohaselt kui pooled esitavad menetlusse teineteise vastu tasaarvestatavaid nõudeid ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Käesolevas tsiviilasjas sõltub vastuhagi esitamine Tallinna Halduskohtu otsusest haldusasjas 3-15-

1. Kostja jääb kaebuses Tallinna Halduskohtule esitatud seisukohtade juurde - hageja on rikkunud võrdse kohtlemise põhimõtet, on sõlminud kostja konkurentidega lepingud enampakkumise tulemist oluliselt madalamate hindadega, mille tulemusena on viinud kostja majandustegevuse samal tegevusalal tegutsevate kostja konkurentidega halvemasse olukorda - kostja on tasunud Pärnu linnale enampakkumise järgselt sõlmitud lepingute alusel 81,97% suuremas ulatuses, kui kostja konkurendid. Arvestades kostja maksekohustuse suurust hagejast tulenevatel põhjusel hageja ees ning kostja konkurentide 81,97% madalamat maksekohustuse suurust hageja ees, on ilmselgelt küüniline hageja haldusmenetluses esitatud väide kostja poolt esinenud maksehäirete kohta. KOHTU PÕHJENDUSED
2. Kohus, tutvunud menetlusosaliste kirjalike seisukohtadega ning uurinud igakülgselt ja objektiivselt asjas esitatud kirjalikke tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus poolte nõusolekul lahendab asja kirjalikus menetluses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 alusel kohus määras pooltele tähtaja lõplike seisukohtade ja menetluskulude nimekirjade esitamiseks ning teatas kohtulahendi teatavakstegemise aja. Kohus jättis rahuldamata kostja taotluse tsiviilasjas menetluse peatamiseks kuni haldusasjas 3-15-1072 kohtumenetluse lõppemiseni, kuid arvestades, et tsiviilasjas esitatud nõue ja halduskohtumenetluses esitatud kaebus on seotud pooltevahelise sama lepinguga ning kompromissi võimaluse arutamiseks haldusasjas määratud kohtuistungi toimumise aega muudeti pärast maakohtu kirjaliku menetluse korraldamise määrust, ei teinud kohus kohtuotsust teatavaks pooltele määratud ajal 06.05.
3. Haldusasjas 18.05.2016 peetud istungil on pooltele antud aega asja lahendamiseks kokkuleppel. Nüüdseks on selgunud, et pooled kokkulepet ei saavutanud.
4. Poolte vahel ei ole vaidlust hagi aluseks olevate faktiliste asjaolude üle. Pärnu linnavalitsuse 24.01.2012 otsuse nr 3-5/225 „Suulise enampakkumise „Linnavara kasutusse andmine suvekaubanduseks avaliku suulise enampakkumise korras“ tulemuste kinnitamine ja linnavara kasutusse andmine“ alusel on hageja ja kostja vahel 11.04.2012 sõlmitud linnavara (maa-ala) kaubandustegevuseks kasutusse andmise leping nr 2-13.2/
5. Tegemist on võlaõigusseaduse (

) § 271 kohase üürilepinguga, mille alusel hageja andis 2012, 2013 ja 2014 suveperioodideks kostja kasutusse maa-ala 50 m2 asukohaga kesklinna rand naisteranda viiva tee ääres ning maa-ala 50 m2 asukohaga Kesklinna rand Kuursaali ja Mudaravila vahel oleva randa viiva tee ääres. Kostja kohustus tasuma hagejale üüri Kesklinna rannas rannatoolide üürimise eest vastavalt asukohale 820 ja 1020 eurot hooaja kohta, (millele lisandub käibemaks). Poolte vahel puudub vaidlus lepingu sõlmimise fakti ja kehtivuse üle. Poolte vahel puudub vaidlus ka selles, et kostja ei ole tasunud hagejale üürilepingus ettenähtud tasu. Samuti puudub vaidlus hagiavalduses esitatud nõude suuruse üle. Kostja on esitanud hageja nõudele üksnes tasaarvestuse vastuväite. 3.

§ 186

p 2 järgi võlasuhe lõpeb muu hulgas tasaarvestusega.

§ 197

lg 1 kohaselt, kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema 3 kohustuse täitmist. Vastavalt

§ 197

lg-le 2 tasaarvestuse tulemusena lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti.

§ 198kohaselt tasaarvestus toimub avalduse tegemisega teisele poolele.

Kohtupraktikas on tunnustatud tasaarvestuse avalduse esitamist ka kohtumenetluses kohtule esitatavas menetlusdokumendis, mis toimetatakse teisele poolele kätte. Riigikohtu tsiviilkolleegium 16.06.2016 otsuse kohtuasjas 3-2-1-59-10 p 10 on asunud seisukohale, et kui kohtumenetluses esitab pool teise poole nõudele tasaarvestuse vastuväite, kuid teine pool vaidleb tasaarvestusele vastu, tuleb kohtul hinnata, kas teise poole vastuväited tasaarvestusele välistavad tasaarvestuseks kasutatud nõude maksmapaneku.

1. Pärnu linn vaidleb kostja tasaarvestusele vastu. Hagejal on kostja vastu eraõiguslik rahaline nõue (tasumata arved) pooltevahelisest linnavara kaubandustegevuseks kasutusse andmise lepingust. Kostja tasaarvestamise aluseks olev väidetav kahjunõue on kostja hinnangul tekkinud hageja poolt antud õigusvastastest haldusaktidest, mistõttu on tegemist riigivastutuse seaduse alusel esitatava avalik-õigusliku nõudega. Kostja avalik-õiguslikku nõuet ei ole ka nõude rahuldamise korral seadusest tulenevalt võimalik hageja eraõigusliku nõudega tasaarvestada. Halduskohtus tehtav lõppahend ei mõjuta tsiviilasja menetlust ega selles tehtavat otsust. Halduskohtus kaebuse rahuldamata jätmise korral ei ole kostjal võimalik esitada avalikõiguslikus suhtes tekkinud kahju hüvitamise nõuet tsiviilkohtumenetluse korras selles tsiviilasjas vastuhagina.
2. Kohus nõustub Pärnu linna seisukohaga, et võlaõigusseaduses sisalduv tasaarvestuse regulatsioon kohaldub ainult eraõiguslike nõuete tasaarvestusele. Üldpõhimõttena kehtib seejuures reegel, et avalik-õiguslikke nõudeid ei saa tasaarvestada, samuti ei saa reeglina omavahel tasaarvestada eraõiguslikke ning avalik-õiguslikke nõudeid. Avalik-õiguslike nõuete tasaarvestuse lubatavus on avaliku õiguse valdkonda kuuluv küsimus ja eraõigus seda ei reguleeri. Üksikute avalik-õiguslike nõuete puhul sisaldavad vastavad avalik-õiguslikud eriseadused tasaarvestuse lubatavuse ning eelduste kohta erinorme ((vt Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Koostajad: Paul Varul jt. Tallinn 2006, lk 662-663)). Eeltoodust tulenevalt puudub kostjal tasaarvestuseks materiaalõiguslik alus ning tasaarvestus ei kehti. Seega hagejal kostja vastu olev nõue ei ole tasaarvestusega lõppenud.
3. Asjas ei ole vaidlust, et kostja on pooltevahelisest liinavara (maa-ala) kaubandustegevuseks kasutusse andmise lepingust nr 2-13.2-88 tulenevaid üürniku kohustusi rikkunud, jättes kokkulepitud üüritasu osaliselt maksmata.

§ 8

lg 2 kohaselt leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

§ 76

lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 100

järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p 1 annab võlausaldajale õiguse nõuda kohustust rikkunud võlgnikult kohustuse täitmist.

§ 108

lg 1 järgi juhul, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. 7. Kohus leiab, et hagi rahuldamata jätmiseks ei anna alust kostja väited, et hageja on rikkunud võrdse kohtlemise põhimõtet. Kostja on avaldanud soovi lepingu sõlmimiseks, leping on kehtiv ja seda tuleb täita. Kostja väited võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumise kohta võivad anda kostjale aluse nõuda kahju hüvitamist (mida kostja halduskohtule esitatud kaebuses ongi taotlenud, haldusasi nr 3-15-1072), kuid mitte

§ 110või § 111 sätestatud korras oma lepingulise kohustuse täitmisest keelduda.

Hagiavalduses esitatud nõue vastab lepingu sisule. Olles seotud lepinguga, ei saanud kostja heas usus oodata, et lepingu täitmine toimuks lepingus kokkulepitust erinevalt. Kostja ei ole taotlenud hagejalt lepingu muutmist

§ 97alusel ega lepingut üles öelnud.

1. Hageja nõue on tõendatud 11.02.2012 lepinguga nr 2-13.2-/88, hageja poolt kostjale esitatud arvetega ning kostjale väljastatud meeldetuletustega. Esitades nõudele tasaarvestuse vastuväite, on kostja sisuliselt hageja nõuet tunnistanud. Eeltoodu alusel kohus rahuldab hageja nõude täies ulatuses ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse 1239,99 eurot. 4
2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt kohus määrab otsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagi rahuldamise korral menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldas, jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.
3. TsMS § 174 lg 1 alusel kohus määrab koos menetluskulude jaotusega kindlaks ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on menetluskuluna palunud kostjalt välja mõista hagi esitamisel tasutud riigilõivu 200 eurot. Kostja kanda jäävate tema enda kulude suurust kohus kindaks ei määra. /Allkirjastatud digitaalselt/ Heli Käpp Kohtunik 5