) § 440 lg 1 kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Kostja võttis 16.06.2016 vastuses hagi õigeks.
lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa tagaseljaotsusest ja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja jätta. Otsuse põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kohus leiab, et hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud võlaõigusseaduse (VÕS) §-ga 76 lg 1, 100, 101 lg 1 p-d 1 ja 6, 108 lg 1, 113 lg 1, 402 lg 1 ja 415 lg 1 kohaselt ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses õigeksvõtul põhineva otsusega. Kohus rahuldab hagi kostja vastu ja mõistab välja kostjalt hageja kasuks 25.12.2013 sõlmitud laenulepingu nr SR299386 võlgnevuse 142, 49 eurot, sh. põhiosa 100 eurot, võla sissenõudmiskulu 24 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 18, 49 eurot perioodi 24.02.201406.06.2016 eest ning viivise põhiosalt (100 eurolt) alates 07.06.2016 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle (
Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (
lg 1).
lg-te 1 alusel on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulu on
lg 2 alusel riigilõiv ning kohtuväliseks kuluks on
2
lg 6 kohaselt kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kuna kostja on oma käitumisega (rikkus lepingust tulenevat maksekohustust) põhjustanud hagi esitamise tema vastu, jäävad menetluskulud kostja kanda. Hageja palub välja mõista kostjalt menetluskulud 175 eurot, sh. hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 75 eurot ja õigusabi kulud 100 eurot. Riigikohus on leidnud, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud peavad olema mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul olla üldjuhul hagihind. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul (RKTKm 3-2-1-4-15 p 14). Käesoleva tsiviilasja hinnaks on 150, 54 eurot. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja õigusabi kulusid tuleb vähendada hagi hinnani ja kostjalt tuleb välja mõista menetluskuludena riigilõiv 75 eurot ja õigusabi kulud 75, 54 eurot, kokku 150, 54 eurot käibemaksuta. Viivitamatu täitmine Vastavalt
lg 1 p 1 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks õigeksvõtul põhineva otsuse. Kohus tunnistab käesoleva kohtuotsuse tagatiseta viivitamatult täidetavaks. Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.