← Eesti

3-16-826/13

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja Kaire Pikamäe Määruse tegemise aeg ja koht 31. mai 2016, Tallinn Haldusasja number 3-16-826 Hal

§ 1361lg 4).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) esitas 28.04.2016 Tallinna Halduskohtule maksukorralduse seaduse (

) § 1361 lg 1 alusel taotluse anda luba seada Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) kohtulik hüpoteek OÜ Geltif kinnistule asukohaga Tirgu tn 6, Tallinn (registriosa number 5442601), summas 595 894,83 eurot. Maksuhaldur alustas 06.04.2015 teatega nr 12.2-3/031707-1 OÜ Geltif veebruar

  1. a käibedeklaratsioonis deklareeritud andmete õigsuse tuvastamise menetlust. Samuti alustas MTA 15.04.2015 korralduse nr 12.2-3/031707-2 ja 20.04.2015 korralduse nr 12.2-3/031707-4 alusel OÜ Geltif suhtes üksikjuhtumi kontrolli, mis hõlmab käibemaksu arvestamise ja deklareerimise õigsust äriühingu poolt teostatud ehitustööde osas kinnistul aadressiga Tirgu tn 6, Tallinn perioodil
  2. a juuli ˗
  3. a aprill. MTA kontrollib 16.09.2015 korraldusega nr 12.2-3/031707-17, 18.09.2015 korraldusega nr 12.2-3/031707-18 ja 09.10.2015 korraldusega nr 12.2-3/031707-25 ka äriühingu käibemaksu arvestamise ja deklareerimise õigsust seoses 3-16-826 Tirgu tn 6 majutusteenuse osutamisega perioodil
  4. a aprill ˗
  5. a oktoober. Maksuhaldur teavitas 28.04.2016 teatega nr 12.2-3/031707-34 OÜ-d Geltif, et on laiendanud äriühingu suhtes läbiviidavat üksikjuhtumi kontrolli ja alustanud ka tulu- ja sotsiaalmaksu (erisoodustus) arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse kontrolli perioodil 01.07.2011 ˗ 30.09.
  6. MTA on käibemaksu kontrolli käigus taotlenud aresti seadmist äriühingu ettemaksukontole ja hüpoteegi seadmist kinnisasjale Tirgu tn 6 ning kohus on MTA vastava taotluse rahuldanud ning andnud loa OÜ Geltif ettemaksukontole aresti seadmiseks summas 10 712,71 eurot ning hüpoteegi seadmiseks Tirgu tn 6 asuvale kinnisasjale summas 167 614,30 eurot. MTA taotleb praeguses taotluses täitmist tagavate toimingute sooritamise luba 28.04.2016 alustatud tulu- ja sotsiaalmaksu arvestamise ja deklareerimise õigsuse kontrolli raames (kontrolliperiood 01.07.2011 ˗ 30.09.2015). Kontrolli käigus on selgunud, et OÜ Geltif on perioodil
  7. a juuli ˗
  8. a aprill teinud Tirgu tn 6 eramu ehituse (sh sisustuse) tarbeks kokku kulutusi summas 898 333,28 eurot ning deklareerinud ehituskulude arvetel märgitud käibemaksu kokku summas 147 496,36 eurot. OÜ Geltif poolt esitatud müügiarvetest nähtus, et äriühing on perioodil 30.04.2015 – 14.10.2015 osutanud majutusteenust Tirgu tn 6 eramus erinevatele eraisikutele ning deklareerinud
  9. a aprill ‒
  10. a oktoober käibedeklaratsioonidel majutusteenuse osutamisest tekkinud 9% määraga maksustatavat käivet kokku summas 8027,20 eurot ja sellelt arvestatud käibemaksu kokku summas 722,45 eurot. Lisaks on äriühing kontrolli käigus 14.05.2015 müünud 400/2353 mõttelist osa Tirgu tn 6 kinnistust maksuvabalt summas 204 000 eurot. OÜ Geltif on deklareerinud eelnimetatud müüki
  11. a mai KMD-l summas 204 000 eurot. Ühtlasi on äriühing korrigeerinud eelnevalt sisendkäibemaksus kajastatud Tirgu tn 6 eramu ehitusega seotud kulutustelt tasutud käibemaksu summas 30 413,80 eurot
  12. a mai KMD-l. Maksuhaldur on seisukohal, et Tirgu tn 6 eramu ehitusega seotud kulutused, kinnistu mõttelise osa müük ja majutusteenuse osutamine ei ole tegelikkuses tehtud OÜ Geltif ettevõtluse ja maksustatava käibe tarbeks, vaid OÜ Geltif juhatuse liikme Svetlana Makarova tütre J. S-i perekonna huvides. OÜ-ga Geltif tekitas S. Makarova äriühingul võimaluse saada riigilt tagasi oma lähikondlase (tütre) pere eramu ehitamisel tasutud kuludelt arvestatud käibemaks. Seega ehitati eluase valmis sisendkäibemaksu võrra ehk 20% odavamalt. OÜ Geltif esitatud dokumendid Tirgu tn 6 eramus majutusteenuse osutamise kohta on tehtud vaid maksuhalduri jaoks, näitamaks 9% määraga maksustatava käibe tekkimist, õigustades eramule tehtud ehituskulutusi. Maksuhaldurile äriühingu esitatud lepingud (sh kinnistu mõttelise osa müügileping) on näilikud ning vormistatud varjamaks tegelikku olukorda ehk eramu ehitamist S. Makarova tütre J. S-i perekonna huvides. Äriühing teadis, et Tirgu tn 6 eramu on ehitatud J. S-i huvides ning tegelikkuses majutusteenuse osutamist Tirgu tn 6 eramus ja Tirgu tn 6 kinnistu mõttelise osa müüki toimunud ei ole. Äriühing ei ole ise varasemalt hooneid edasimüügi eesmärgil ehitanud ning on tegelenud peamiselt kinnisvara rendile andmisega, mistõttu ei ole mõistlik, et Tirgu tn 6 eramu ehitamiseks puudus eelarve ja prognoos. Lisaks on MTA kindlaks teinud, et juba
  13. a-l oli äriühingu juhatuse liikme tütre perekonnal plaanis ehitada eramu aadressile Tirgu tn
  14. MTA kahtlusi kinnitab ka asjaolu, et eramu ehitus on toimunud 4 aasta vältel, mis ei ole müügi eesmärgil ehitatavate eramute puhul tavapärane. Tirgu tn 6 müügikuulutus on üldsõnaline ja eramule tehakse minimaalset reklaami, müügihind on põhjendamatult ülehinnatud (1 500 000 eurot), mistõttu ei väljenda müügitegevus tegelikku müügisoovi. Eramut kasutab 5-liikmeline perekond (vaatluse ajal kasutas juhatuse liikme tütre pere ja eramu oli täies ulatuses sisustatud). Seejuures ei ole usutav eramus väidetavalt pakutavast majutusteenusest kasumi tekkimine. Lisaks puudusid vaatluse ajal külastuskaardid ning hiljem esitatud kaartide autentsus on MTA poolt seatud kahtluse alla. Ka ei ole äriühingu poolt majutusteenuse 2

(9)3-16-826 osutamine tõendatud (reklaami pole ning esitatud agendilepingu alusel pole saadud ühtegi klienti, naabrid majutusteenuse osutamisest ei tea, külaliste valimine ei ole usutav, kirjalik dokumentatsioon külastajate leidmise kohta puudub). Kindel ei saa olla, et väidetud sularahas tasumine võimalike klientide poolt oleks toimunud. Väidetud koristusteenuse osutamine eramus on tegelikult toimunud äriühingu juhatuse liikme tütre pere huvides, mitte seonduvalt väidetud majutusteenuse osutamisega. Eramu ehitust on finantseerinud äriühingu juhatuse liikme väimehega seotud ettevõtted ning sama isik on osalenud projekteerimis- ja ehitusprotsessis. OÜ-l Geltif puudub õigus Tirgu tn 6 eramu ehituskuludelt tasutud sisendkäibemaksu summas 147 496,36 eurot maha arvata perioodil
  1. a juuli ‒
  2. a aprill. Kuna majutusteenuse osutamist Tirgu tn 6 eramus äriühingu poolt ei toimunud perioodil 30.04.2015 ‒ 14.10.2015, ei teki äriühingul perioodil
  3. a aprill ‒
  4. a oktoober 9%-lise käibemaksumääraga maksustatavat käivet summas 8027,20 eurot ja sellelt arvestatud käibemaksu summas 722,45 eurot ning selle kajastamise õigust KMD-l. Kuna Tirgu tn 6 kinnistu mõttelise osa maksuvaba müüki tegelikkuses äriühingu poolt ei toimunud 14.05.2015, ei teki äriühingul
  5. a mais maksuvaba käivet summas 204 000 eurot ning selle kajastamise õigust KMD-l. Eeltoodud põhjusel ei teki äriühingul ka eelnevalt sisendkäibemaksus kajastatud Tirgu tn 6 eramu ehitusega seotud kulutustelt tasutud käibemaksu summa 30 413,80 euro korrigeerimise ja selle kajastamise õigust
  6. a mai KMD-l. Kogu OÜ-l Geltif tekkiv käibemaksukohustus kokku on 116 360,11 eurot (147 496,36 ˗ 722,45 ˗ 30 413,80). OÜ Geltif on teinud Swedbank pangakontolt perioodil 01.07.2011 ‒ 30.09.2015 Tirgu tn 6 eramu ehituseks väljamakseid summas 848 274,57 eurot. Kuna kontrolli käigus on maksuhaldur tuvastanud, et Tirgu 6 eramu ehitusega seotud kulutused ei ole tegelikkuses tehtud OÜ Geltif ettevõtluse ja maksustatava käibe tarbeks, vaid Tirgu tn 6 eramu on ehitatud äriühingu juhatuse liikme S. Makarova tütre perekonna huvides, siis on äriühingu juhatuse liikme tütar saanud rahaliselt hinnatavat hüve Tirgu tn 6 eramu ehitamisest OÜ Geltif finantsvahendite arvelt. OÜ Geltif poolt juhatuse liikme S. Makarova tütrele J. S-ile antud rahaliselt hinnatavat hüve käsitab MTA vastavalt tulumaksuseaduse (TuMS) § 48 lg-le 6 erisoodustusena S. Makarova tütre eluasemekulude katmisel. Seega tekib OÜ-l Geltif lisaks käibemaksukohustusele ka erisoodustuse tulumaksukohustus summas 223 485,52 eurot (721 546,50 × 21/79 + 126 728,07 × 20/78) ja erisoodustuste sotsiaalmaksukohustus summas 353 680,83 eurot [(848 274,57 + 223 485,52) × 33/100]. Kogu OÜ-le Geltif tekkiv maksukohustus kokku on 693 526,46 eurot (116 360,11 + 223 485,52 + 353 680,83), millest 10 712,71 eurot on kaetud aresti seadmisega äriühingu ettemaksukontole ja 139 678,58 eurot hüpoteegi seadmisega kinnisasjale Tirgu tn 6 Tallinna Halduskohtu määruse nr 3-15-1032 alusel. Seega on 543 135,17 eurot äriühingule tekkivast maksukohustusest hetkel katmata. MTA-l on tekkinud põhjendatud kahtlus, et pärast maksuotsuse väljastamist võib selle sundtäitmine osutuda raskendatuks või isegi võimatuks. Maksuhalduri sellekohaseid kahtlusi kinnitab ainuüksi asjaolu, et MTA-l on tekkinud kahtlus äriühingu poolt maksupettuse toimepanemises. Samuti kinnitab sundtäitmise raskusi asjaolu, et äriühingu KMD-lt ei nähtu kasumlikku tegevust. MTA on kindlaks teinud, et äriühingu arvelduskontol on vabasid vahendeid seisuga 15.10.2015 kokku 16 979,29 eurot, kuid arvelduskonto seis on hetkeline ja ajas kiiresti muutuv ega pruugi peegeldada äriühingu reaalset võimet katta tekkivat maksukohustust.
  7. a majandusaasta aruande järgi oli äriühingu kahjum 4316 eurot ja jaotamata kasum 241 837 eurot, kuid arvelduskonto seis kinnitab, et äriühingul ei ole vabu rahalisi vahendeid jaotamata kasumi näol. 01.07.2011 ‒ 15.10.2015 pangakonto väljavõttelt nähtuvad laekumised üksnes laenu saamisena Tirgu tn 6 ehitustegevuseks. Äriühing on 3
(9)3-16-826 võtnud ehitustegevuseks laenu kokku summas 823 800 eurot. Perioodi 01.07.2011 ‒ 15.10.2015 pangakonto väljavõtte järgi on sularaha sissemakseid ja laenusaamisi kokku olnud 1 103 325 eurot. Äriühing on saadud laenusummast tagastanud pangakonto järgi 388 700 eurot. Kassaarvestust OÜ Geltif MTA-le 20.04.2015 korralduse nr 12.2-3/031707-4 raames esitanud ei ole.
  1. a majandusaasta aruande kohaselt oli äriühingul 31.12.2014 seisuga lühi- ja pikaajalisi laenukohustusi kokku summas 568 212 eurot. S. Makarova on kinnitanud, et eramu ehituseks võetud laenude tagasimaksed toimuvad siis, kui eramu müüakse. Seetõttu on tõenäoliselt ka praegusel hetkel OÜ-l Geltif endiselt kohustused kolmandate isikute ees seoses laenuvõtmistega eramu ehituseks. Äriühingule ei kuulu muud registervara, kui Tirgu tn 6 asuva kinnistu 1953/2353 kaasomandist. Ette teatamata vaatluse päeval 15.04.2015 kuulus äriühingule kogu Tirgu tn 6 olev kinnistu, kuid pärast sisulise kontrolli alustamist võõrandati 14.05.2015 kinnistu mõtteline osa äriühingu juhatuse liikme lähikondlasele ning reaalselt ei ole äriühing sellest tehingust MTA-le teadaolevalt raha saanud. Seetõttu ei saa välistada, et äriühing võib pärast kontrollakti ja maksuotsuse väljastamist võõrandada kogu kinnistu seejuures raha saamata. Kinnistu on äriühingu ainuke vara ja on endiselt müügis ning maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et võimalik müügist saadav summa ei kata äriühingu laenude tasumise järgselt määratavat maksukohustust. Kinnistu turuväärtuseks on Ober-Haus Hindamisteenuste OÜ eksperthinnangu kohaselt 889 000 eurot. Maksuhaldur leiab, et on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist, kuna meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine muutuda võimatuks või vähemalt oluliselt raskendatuks. Kinnistule hüpoteegi seadmine on sobivaim meede, sest see on ainuke äriühingu vara, mis kataks tekkiva maksukohustuse ning hüpoteegi seadmine ei takista mingil viisil äriühingu majandustegevust. Kuigi kinnistu on juba koormatud hüpoteegiga summas 167 614,30 eurot, on kinnistu väärtust arvestades võimalik seada MTA kasuks veel üks hüpoteek. MTA peab vajalikuks äriühingu kaasomandi osale hüpoteegi seadmist summas 595 894,83 eurot põhjusel, et tagatud oleks määratav osaline maksusumma 543 135,17 eurot ja eeldatavad sundtäitmise kulud 52 759,66 eurot (kohtutäituri põhitasu 4% nõude summast ja menetluse alustamise tasu kokku 26 089,66 eurot käibemaksuga + võimalik lisatasu enampakkumise korraldamise jm kulude eest 3% vara müügihinnast summast 26 670 eurot).
  2. Tallinna Halduskohus rahuldas 02.05.2016 määrusega maksuhalduri taotluse ja andis MTA-le loa taotleda Eesti Vabariigi kasuks kohtuliku hüpoteegi seadmist OÜ Geltif omandis olevale 1953/2353 kaasomandi osale kinnisasjast registriosa numbriga 5442601, asukohaga Tirgu tn 6, Tallinn, summas 595 894,83 eurot. Taotlus vastab

§ 1361lg-s 2 sätestatud nõuetele ja on vajalikul määral põhistatud.

Kohtule on esitatud taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused. Kohtule esitatud taotlusest ja selle lisadest nähtuvalt suureneks kontrollitava isiku maksukohustus maksuhalduri hinnangul 693 526,46 euro võrra. Taotluses esitatud asjaolude pinnalt ei saa väita, et maksukohustuse määramine oleks välistatud või ilmselgelt võimatu. Maksu määramise aegumistähtaeg ei ole veel möödunud. Seega on täidetud

§ 1361

lg-s 1 sätestatud eeldus, et maksuhaldur on asunud läbi viima maksude tasumise õigsuse kontrolli ning kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine. Kohus nõustub maksuhalduri kahtlusega, et kohustuse määramisel ei pruugi äriühingul olla piisavalt vahendeid kohustuse täitmiseks. OÜ Geltif on maksumenetluse käigus võõrandanud mõttelise osa endale kuuluvast kinnisasjast ning äriühingu seaduslik esindaja on kinnitanud eramu müügi soovi äriühingul lasuvate laenukohustuste katmiseks. Maksuhalduri kahtlusi kinnitavad äriühingu majanduslik seis (äriühingul lasuvad kohustused, rahaline seis, kasumliku tegevuse puudumine ning registervara puudumine). On tõenäoline, et äriühing võib 4

(9)3-16-826 maksu määramise hetkeks olla varatu või ei piisa olemasolevast varast maksukohustuste täitmiseks. Ka maksupettuse kahtlus ja selle põhjendamiseks välja toodud asjaolud viitavad äriühingu käitumisele maksukohustuste täitmisest kõrvale hoidmisel. Seetõttu on põhjendatud maksuhalduri kahtlus, et maksuotsuse täitmine võib tulevikus osutuda raskendatuks või võimatuks. Valitud meede on proportsionaalne. Võrreldes arvelduskontol olevate rahaliste vahendite arestimisega on hüpoteegi seadmine maksukohustuslast vähemriivavam meede, mis ei muuda äriühingut tegutsemisvõimetuks. Arvestades kinnisvaraportaalides müügiks pakutavate sarnaste kinnisasjade hindasid, ei ole maksuhalduri pakutud kinnisasja eelduslik väärtus ülepaisutatud ega ka ebamõistlikult madal. Samuti ei näe kohus põhjust kahelda maksuhalduri arvestatud sundtäitmise kulude summa suuruses. Taotluse rahuldamine on maksuhalduri märgitud viisil ja suuruses vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud.
  1. OÜ Geltif esitas halduskohtu määruse peale 18.05.2016 määruskaebuse. Tallinna Halduskohus ei pidanud 23.05.2016 põhjendatuks määruskaebust rahuldada ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
  2. OÜ Geltif palub määruskaebuses Tallinna Halduskohtu 02.05.2016 määrus tühistada. Täitmist tagavate toimingute sooritamise loa andmise eeldused ei ole täidetud. Halduskohus ei teostanud kaalutlusõigust kooskõlas seadusega. OÜ-l Geltif puudub maksuvõlg ning maksuhaldur ei ole teinud ühtegi etteheidet äriühingu varasemale maksekäitumisele. Seega ei saa kaebaja varasemast käitumisest teha järeldust, et kaebaja asub maksuotsuse saamisel selle täitmisest kõrvale hoidma. Maksuhaldur ei ole veenvalt põhjendanud kahtlust, et määratava maksukohustuse sundtäitmine võib maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda raskendatuks või võimatuks. Maksuhaldur on seadnud kahtluse alla dokumentide koostamise aja ja autentsuse. Sellest ei saa teha järeldusi maksukohustuslase tahtluse kohta (vt Riigikohtu otsus nr 3-3-1-54-11, p 14). Ka asjaolust, et külastajakaardid ei asunud vaatluse teostamise ajal majutusteenuse pakkumise kohas, ei saa teha järeldusi dokumentide autentsuse ja koostamise aja osas. Seega ei saa nendest asjaoludest teha järeldusi kaebaja edasise käitumise kohta maksuotsuse saamisel. Taotluses esitatud põhjendused on spekulatsioon. Maksuhaldur on OÜ Geltif arveldusarve seisu ja kohustuste suurust kontrollinud seisuga 15.10.2015, kuid taotlus on esitatud 28.04.
  3. Pool aastat vanad andmed ei peegelda kaebaja majanduslikku olukorda õigesti. Samuti on maksuhaldur tuginenud eksperthinnangule, mille aluseks on 12.05.2015 toimunud ülevaatus. Vanadele andmetele tuginemise tõttu ei ole asjakohane maksuhalduri seisukoht, et kinnisvara müügist saadav raha ei pruugi katta maksuotsuses toodud maksusummat ja võlausaldajate nõudeid. Värskemate andmete uurimata jätmisega on maksuhaldur rikkunud uurimiskohustust. Maksuhaldur on märkimata jätnud, et OÜ Geltif kinnistut koormab juba üks hüpoteek, mis takistab kinnistu võõrandamist maksuhalduri nõusolekuta. Maksuhaldur ei ole pakkunud kaebajale võimalust hüpoteegi asendamiseks tagatisega ega ole põhjendanud, miks ei sobi tagatiseks näiteks juba riigi kasuks hüpoteegiga koormatud kinnisasja müügist laekuv summa. Teise hüpoteegi seadmine samale kinnistule sama isiku kasuks kitsendab asjatult kaebaja omandiõigust ja ettevõtlusvabadust ning muudab müügiks ehitatud kinnisasja ostjatele pakkumise võimatuks, mis viib kokkuvõttes tõenäoliselt kaebaja pankrotini. 5
(9)3-16-826 Valitud meede ei ole proportsionaalne, sest hüpoteegi seadmine kinnistule muudab määruskaebuse esitaja tegutsemisvõimetuks. Hüpoteegiga koormamine muudab kinnisvara müümise turuhinnaga sisuliselt võimatuks, mistõttu seiskub määruskaebuse esitaja majandustegevus peaaegu täielikult. OÜ-le Geltif toimetati määrus 02.05.2016 määrus kätte 10.05.2016, kohtulik hüpoteek seati aga juba 09.05.2016, mistõttu puudus kaebajal võimalus oma õigusi efektiivselt kaitsta. Vara koormamine oli võimalik ära hoida täitmise peatamise taotlemisega. Seega on halduskohus rikkunud menetlusnorme.
  1. Maksu- ja Tolliamet vaidleb kirjalikus vastuses määruskaebusele vastu ja palub selle jätta rahuldamata. Kohtul tuleb loa andmise eelduste täidetuse kontrollimisel lähtuda Riigikohtu 30.04.2013 määruse nr 3-3-1-8-13 p-st 11 ning halduskohus on seda teinud. Asjaolud, mis puudutavad dokumentide koostamise aega ja autentsust ning külastajakaarte, on põhivaidluse (maksuotsuse) esemeks. Asjatundmatu on määruskaebuse esitaja tuginemine kohtulahenditele, mis ei käsita täitetoiminguks loa andmist, vaid haldusakti ennast ehk põhivaidlust, samas kui maksuhaldur ja kohus on oma põhjendustes lähtunud põhjendatud kahtlusest. Seda kahtlust ei ole määruskaebuse esitaja kummutanud. Täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmine on prognoos, kus maksuhalduril ja kohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust. Kohus peab kontrollima, kas maksuhalduri esile toodud faktilistel asjaoludel on maksukohustuse määramine käimasoleva kontrolli raames võimalik ja tõenäoline. Maksuhalduri taotlus eeldab esmajärjekorras põhistamist, mitte tõendamist (HKMS § 63). Määruskaebuse esitaja on piirdunud üksnes hüpoteetilise spekulatsiooniga kinnistu võimalikuks müügiks, esitamata seejuures omapoolseid põhjendusi, kuidas täiendava hüpoteegi seadmine võrreldes olemasoleva hüpoteegiga kahandab kinnistu müümise väljavaateid või tõendeid väidetava müügiprotsessi toimumise kohta. Määruskaebuse esitaja paljasõnaline kriitika ilma omapoolsete värskemate andmeteta jääb arusaamatuks. Seda eriti olukorras, kus määruskaebuse esitaja ise leiab, et kinnisvara müügist saadav raha ei pruugi katta maksuotsuses toodud maksusummat ja võlausaldajate nõudeid. Määruskaebusest ei selgu, kuidas määruskaebuse esitaja jaoks soodsam olukord saab tema õigusi rikkuda. Määruskaebuse esitaja on põhjendamatult samastanud varasemalt seatud hüpoteeki käimasolevas maksumenetluses taotletud hüpoteegi seadmisega. Tegemist on erinevas summas ja erinevatel alustel tekkinud nõuete katteks seatud hüpoteekidega. Seetõttu on ka väited sobivast tagatisest asjassepuutumatud ning etteheited teise hüpoteegi seadmisest samale kinnisasjale kohut eksitavad. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  2. Halduskohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ning HKMS § 201 lg-le 4 ja § 203 lg-le 2 tuginedes ei korda neid. OÜ Geltif määruskaebuses ei ole esile toodud rikkumisi, mis võiks anda alust määruse tühistamiseks. 7.

§ 1361

lg 1 alusel esitatud taotluse läbivaatamisel ei hinda kohus seda, kas maksuhaldur on kogunud piisavalt tõendeid maksusumma määramiseks, vaid kontrollib üksnes järgmiste eelduste täidetust: a) maksuhaldur kontrollib maksude tasumise õigsust; b) 6

(9)3-16-826 kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine;
  1. c)maksuhalduril on kontrollimisel tekkinud põhjendatud kahtlus, et sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks;
  2. d)sundtäitmise võimatus või oluline raskendatus tuleneb maksukohustuslase tegevusest;
  3. e)halduskohtule esitatavas taotluses on märgitud andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud. 8. Ringkonnakohtu hinnangul on kõik loetletud eeldused praegusel juhul täidetud. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist prognoosiga, kus maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust.

§ 1361

lg-s 1 nimetatud loa andmine ei eelda tõsikindlat veendumust, et maks määratakse või selle tasumisest kõrvalehoidumine leiab aset, vaid piisab ratsionaalsest kahtlusest, et täitmist tagavaid toiminguid kohaldamata võib maks jääda tasumata. Taotlus esitatakse enne maksude tasumise õigsuse kontrolli lõppemist ja rahalise nõude või kohustuse määramist, mistõttu ei saa ega pea maksuhalduril olema välja kujunenud lõplikku seisukohta maksukohustuse määramisel tähtsust omavate faktiliste asjaolude tõendatuse suhtes ja seda ei pea taotluse lahendamisel hindama ka kohus. Kohtu ülesandeks on kontrollida, kas maksuhalduri esile toodud faktilistel asjaoludel on maksukohustuse määramine käimasoleva kontrolli raames võimalik ja tõenäoline.

§-st 1361 tuleneb seega kõige üldisemalt nõue, et maksuhaldur peab oma taotlust põhistama vastavalt HKMS §-le 63 ja sooritatavad täitmist tagavad toimingud peavad olema eesmärki (tulevase tõenäolise maksukohustuse sissenõudmise võimalikkuse tagamine) arvestades maksukohustuslase suhtes proportsionaalsed (nt Tallinna Ringkonnakohtu 06.02.2013 määrus nr 3-12-2678, p 7). 9. Maksuhalduri poolt OÜ Geltif suhtes läbiviidava kontrolli tõenäoliseks tulemuseks saab pidada rahalise nõude määramist (

§ 1361lg 1).

Praegusel juhul ei esine asjaolusid, mis välistaksid maksuhalduri taotluses toodud asjaolude pinnalt maksuotsuse koostamise (sh ei ole maksusumma määramise aegumistähtaeg möödunud). Halduskohtule esitatud taotluses on märgitud rahalise nõude hinnanguline suurus koos selgitusega, millele vastav hinnang tugineb (

§ 1361lg 2 p 2).

10. Maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et kontrolli tulemusena antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks (

§ 1361lg 1).

Kuna põhjendatud kahtluse hindamine on prognoos, siis antakse luba, kui kohus peab täitmise raskendatust või võimatust asjaoludest ja kogutud tõenditest lähtudes tõenäoliseks. Maksukohustuslase tegevuse tõttu maksusumma hilisema sissenõudmise raskendatuses põhjendatud kahtluse tekkimiseks võib aluse anda sisuliselt igasugune maksukohustuslase tegevus, mis annab põhjust pidada tõenäoliseks, et maksukohustuslane võib edaspidi käituda pahatahtlikult ja muuta maksusumma hilisema sissenõudmise raskendatuks või võimatuks. Selline kahtlus ei eelda, et maksukohustuslane oleks juba teinud mingeid konkreetseid toiminguid selleks, et raskendada maksuhalduril võimaliku maksusumma hilisemat sissenõudmist või et maksukohustuslane peaks eelnevalt olema olnud maksuvõlglane.

§ 1361

alusel täitmist tagavate toimingute ennetav rakendamine on nähtud ette maksuvõla täitmata jätmise ärahoidmiseks. 11. Maksuhaldur on oma taotluses toonud välja kahtluse, et OÜ Geltif osales maksupettuses, leides kontrollaktis, et Tirgu tn 6 eramu ehitusega seotud kulutused, kinnistu mõttelise osa müük ja majutusteenuse osutamine ei ole tegelikkuses tehtud OÜ Geltif ettevõtluse ja maksustatava käibe tarbeks, vaid OÜ Geltif juhatuse liikme S. Makarova tütre perekonna huvides. Maksuhaldur on seisukohal, et OÜ-ga Geltif tekitas juhatuse liige S. Makarova võimaluse äriühingul riigilt tagasi saada oma lähikondlase pere eramu ehitamisel tasutud 7

(9)3-16-826 kuludelt arvestatud käibemaksu, ning ühtlasi on äriühingu esitatud dokumendid Tirgu tn 6 eramus majutusteenuse osutamise kohta näilikud ja vormistatud maksuhalduri jaoks tegeliku olukorra varjamiseks. Tegelikkuses majutusteenuse osutamist ega kinnistu mõttelise osa müüki ei toimunud. Ringkonnakohus nõustub MTA ja halduskohtuga, et maksupettuse kahtlust arvestades on alust arvata, et OÜ Geltif võib ka edaspidi pahatahtlikult käituda. Maksupettuse toimepanek on alati teadlik ja tahtlik tegevus. Maksupettuse kahtluse korral esineb suur oht, et maksu määramise korral ei ole maksuvõla sissenõudmine võimalik või on oluliselt raskendatud.
  1. MTA on põhjendatud kahtlust põhistanud ka asjaoluga, et OÜ-l Geltif puudub muu registervara kui 1953/2353 kaasomandi osa Tirgu tn 6 asuvast kinnistust. Taotluse kohaselt on 30.04.2015 Tallinna Halduskohtu määruse nr 3-15-1032 alusel kinnisasjale seatud hüpoteek summas 139 678,58 eurot, kuid võttes arvesse kinnisasja ligikaudset väärtust (889 000 eurot), siis on võimalik veel ühe hüpoteegi seadmine MTA kasuks. Kinnistu on endiselt müügis ning põhjendatud on maksuhalduri kahtlus, et müügist saadav summa ei kata äriühingu laenude tasumise järgselt määratavat maksukohustust. Olukorras, kus maksukohustuslasel ei ole muud registervara, mille arvel maksuvõlga sisse nõuda, võib jääda määratav maksukohustus täitmata. Maksuhalduri kahtlusi kinnitavad ka asjaolud, et OÜ-l Geltif puudub kasumlik tegevus ning äriühingul lasuvad rahalised kohustused kolmandate isikute ees seoses laenuvõtmistega eramu ehituseks.
  2. Ringkonnakohus möönab, et täitmist tagavate toimingute kohaldamine riivab maksukohustuslase õigusi. Samas ei ole alust väita, nagu riivaks hüpoteegi seadmine praegusel juhul määruskaebuse esitaja õigusi ebaproportsionaalselt. Määruskaebuse esitaja vastav väide on paljasõnaline ja põhistamata. Samuti ei ole alust väita, et taotletud meede muudaks äriühingu tegutsemisvõimetuks. Antud juhul puudub muu vähem koormavam abinõu, mis võimaldaks saavutada eesmärki sama tulemuslikult. Kinnisasjale kohtuliku hüpoteegi seadmisel säilib kinnisasja valdamise ja kasutamise õigus, samuti on võimalik leppida maksuhalduriga kokku kinnistu käsutamise tingimustes. Hüpoteegi seadmisega kaasnevaid piiranguid tasakaalustab kaalukas avalik huvi tagada maksude laekumine. Kohtupraktikas on rõhutatud, et olukorras, kus ennetavate täitetoimingute teostamata jätmise korral pole välistatud, et maksud jäävad lõpptulemusena riigile üldse laekumata, on maksude laekumine vaadeldav kaaluka avaliku huvina (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 29.03.2012 määruste nr 3-12-88 ja nr 3-12-96 p-des 7 viidatud kohtupraktika). Maksuhaldur on taotluses märkinud, et maksuhaldur lõpetab täitetoimingud, kui OÜ Geltif on esitanud tagatise summas 595 894,83 eurot ning valinud tagatise liigi vastavalt

§-s 122 toodud loetelule.

  1. Määruse õiguspärasust ei mõjuta ja selle tühistamist ei too kaasa see, et määruskaebuse esitajale ei toimetatud halduskohtu määrust kätte enne hüpoteegi seadmist. HKMS § 265 lg-te 3 ja 4 kohaselt toimetatakse loa andmise määrus menetlusosalistele kätte, kui seadus ei sätesta teisiti. Määrus jõustub selle kättetoimetamisel taotlejale ehk MTA-le. Jõustunud määrus avaldatakse arvutivõrgus vastavalt HKMS §-le 175, kui seadus ei sätesta teisiti. Eelnevast nähtuvalt pidi halduskohus loa andmise määruse toimetama määruskaebuse esitajale kätte pärast määruse jõustumist ehk selle kättetoimetamist MTA-le. Asja materjalidest nähtuvalt ongi halduskohus nii toiminud. MTA on halduskohtu määruse saanud kätte 03.05.2016 ning teavitanud halduskohut 10.05.2016 hüpoteegi seadmisest 09.05.
  2. Halduskohus on viivitamatult (10.05.2016) edastanud vaidlustatud määruse OÜ-le Geltif, kes on kinnitanud selle kättesaamist 11.05.
  3. Seega on määruskaebuse esitajale olnud tagatud edasikaebeõigus. 8

(9)3-16-826
  1. Määruskaebuse esitaja väited seonduvalt esitatud dokumentide koostamise aja ja autentsuse ning külastajakaartidega ei kuulu lahendamisele loa andmise menetluses, vaid tuleb esitada põhivaidluse raames. Asjakohatud on määruskaebuse esitaja etteheited sellest, et MTA on tuginenud vananenud andmetele. Määruskaebuse esitaja ei ole esitanud väidet ega esitanud tõendeid sellest, et MTA andmed oleksid valed.
  2. Eelneva põhjal jääb OÜ Geltif määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 02.05.2016 määrus muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ Maret Altnurme /allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe 9
(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.